RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL ja MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL (0)

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL
MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL
1.Pariisi rahukonverents ja Versailles ´ rahuleping :
millal ja miks toimus rahukonverents (lk 12) Pariisi rahukonverents toimus 18. jaanuar 1919. Seal töödati välja rahulepingud ja kaotajad pidid neid allkirjastama.
Versailles ´ rahulepingu peamised tingimused (lk 13) Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest (territoorium vähenes kaheksandiku võrra), asumaad anti võitjate valitseda. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidid maksma sõja võitnud riikidele reparatsioone (hüvitismakse). Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni.
kes (riigid) lepingu sõlmisid, miks suruti Saksamaale peale just selline leping (lk 12) Lepingu sõlmisid sõja võitnud riigid (USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja kaotajad, Keskriigid, (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria ). Saksamaale suruti peale selline leping, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks ja ei tahetud, et Saksamaa tugevneks.
kuidas mõjutasid Pariisi rahukonverentsil tehtud otsused rahvusvahelisi suhteid 1930. aastail (lk 10-11) Saksamaad vihastas Versailles´ rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Riikidevahelisi suhteid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga. Rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks.
2.Rahvusvaheline olukord 1920.-30. aastail: kes ja milliste põhimõtete järgi otsustas uued riigipiirid Euroopas pärast I maailmasõda (k 10) Antandi suurriigid otsustasid ja nad ei arvestanud teiste Euroopa rahvaste soove, vaid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta.
millised uued riigid tekkisid Euroopas I maailmasõja lõpul ja pärast seda (lk 14) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia , Jugoslaavia, Türgi.
milliste riikide territooriumid ja valitsemiskorraldus muutusid (lk 14-15) Austria-Ungari (lakkas olemast; Austria – väike vabariik, Ungari – kuningriik ), Vene keisririik (Eesti, Läti, Leedu, Poola, ja Soome säilitasid iseseisvuse)
mis on Rahvasteliit , miks see loodi, kuidas õigustas talle pandud lootusi (lk 10-11) Rahvasteliit – Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon , mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.
iseloomusta rahvusvahelisi suhteid 1920.-30. aastail, miks olid nad just sellised (lk 10-11) Suhted teravnesid. Riigipiiride kehtestamisel ei arvestanud Antandi suurriigid teiste riikidega. Inimesed lootsid ära hoida sõja kordust. Mõned tülid suudeti Rahvasteliiduga ära lahendada, aga mitte siis, kui sekkusid suurriigid. Sakslasi vihastas Versailles´ rahulepind ja see, et inglased ja prantslased ei tunnustanud Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud piisavalt asumaid. Riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid, sest arvati, et naaberriigid on oma alad ebaõiglaselt saanud. Pärast majanduskriisi kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse ja 30. aastate lõpuks valitses peaaegu kõikides Euroopa riikides diktatuur.
millised konfliktid ja miks esinesid 1930. aastail, nende tulemused (lk 16-18) 1929. puhkes ülemaailmne majanduskriis .
3.Maailmamajandus:
kuidas mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide ja USA majandust (näited!; lk 20-21) USA sai sõjast majanduslikku kasu – andsid laene ja sõjavarustust.
miks puhkes suur ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon, millal see aset leidis, mida see endast kujutas, miks levis see üle maailma (lk 24-25) See järgnes 1929. a. Börsikrahhile. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti; inimesed jäid töötuks; olid näljahädad. Põhjused: ületootmine (toodeti palju, tarbijaid oli vähe); ebamajanduslik käitumine (inimesed võtsid laene ja ei suutnud tagasi maksta); riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse.
milliseid viise kasutasid erinevad riigid kriisist väljumiseks, näited (lk 23). USA – riik hakkas majandusellu sekkuma. Paljudes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga.
4.Kes olid W. Wilson (lk 8, 12), G. Clemenceau (lk 8, 12), D. Lloyd George (lk 8, 12), F. Franco (lk 18), F.D. Roosevelt (lk 23)? Iseloomusta nende rolli 1920.-30. aastate poliitikas!
W. Wilson – USA president . 1918 a. esitas rahukava, mida nimetati Wilsoni 14 punktiks. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja.
G. Clemenceau – Prantsusmaa peaminister . Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja.
D. Lloyd George – Suurbritannia peaminister, Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja
F. Franco – Kindral, kes juhtis 1936. aastal puhkenud sõjaväelaste mässu, mis hiljem kujunes Hispaania kodusõjaks.
F.D. Roosevelt – 1932. aastal valitud USA president. Tõi Ameerika majanduskriisist välja.
5. Seleta mõisted: Compiegne ´i vaherahu (lk 8), reparatsioon (lk 9), Berliini- Rooma telg (lk 18), Uus Kurss (lk 23).
Compiegne´i vaherahu – Sõlmiti 11. novembril 1918. aastal ja sellega lõppes sõda.
reparatsioon – kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale (hüvitismaks)
Berliini-Rooma telg – 1936. aastal Berliinis sõlmitud Saksamaa ja Itaalia liit.
Uus Kurss – Roosevelti koostatud tegevuskava. Riik sekkus majandusellu, taastus pangandus .
6.Pildid lk 8, 10, 17-25 ja kaardid lk 14.