Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimise alused. Juhtumi analüüs 3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridusteaduste, kasvatusteadused, juhendaja, antek, kasemaa, 2016, ülemus, omapoolne, esmalt, juhiga, juhtima, julgenud, koosolekud, kohtumised, suhtumise, arengusse, ausalt, lahendust, kohtumist, töödistsipliin, tööjuhised, tekiks, kuhugi, hakkaks, missioon, visioon, löömine, pinged, suurepärane, suutma, esitlema, arengusuundi, karistada.............................................................................................................9 8. JUHIABI ROLL VÕI SUHE................................................................................................11 9. TÖÖKOHTUMISTE TOIMUMISE EESMÄRK.................................................................12 10. TELEFONIKÕNED............................................................................................................13 11. SEKRETÄRI SUHE JUHIGA............................................................................................14 12. HEA SEKRETÄRI ISIKSUS............................................................................................. 16 13. KONFLIKTID JUHIGA.....................................................................................................17 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................18 KASUTATUS KIRJANDUS....
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond JUHTIMISE ALUSED Kodutöö nr.2 Piret Kala Juhendaja: Antek Kasemaa Tallinn 2016 Juhtum 1. M. maakonna politseiprefektuuri juhtum Küsimused: 1. Analüüsi antud situatsioonis olevaid kõiki lahendusalternatiive, tuues välja iga variandi positiivsed ja negatiivsed küljed. Too lisaks olemasolevatele välja üks omapoolne alternatiiv ja analüüsi seda samamoodi. Lähtuvalt oma analüüsist, tee valik ja põhjenda seda. 2. Milline on situatsioonist lähtuvalt politseiprefekti juhtimisstiil? 3. Kas antud olukorras on tegemist programmeeritud või mitteprogrammeeritud otsusega? Põhjenda oma vastust. 4. Kas sinu otsus jääb määramatuse, riski, ebamäärasuse või mitmemõttelisuse piirkonda ning millisesse kolmest otsustusmudelist võib prefektuuri juhtide otsustusprotsessi liigitada?
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership
TALLINNA MAJANDUSKOOL SR109 Merit Arumäe KUI MINA OLEKSIN JUHT Essee-referaat Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2011 Kui mina oleksin juht Juht, see on hirmu tekitav sõna, sest selle sõnaga meenub mulle koheselt vastutus ja võim. Mina pole kunagi isegi julgenud möelda sellest,et ühel päeval võib minust saada kellegi või millegi juht. Tundub kuidagi ebareaalne et selleks saada võiksin, sest otsest unistust juhiks
Oma töötajatega tuleb regulaarselt konsulteerida enne tähtsate otsuste langetamist ja otsused langetame kollegiaalselt, mitte ainult mina, mind huvitab väga oma töötajate arvamus, võiks isegi öelda, et pigem tuleks võtta vastu otsusi, mis töötajatele parimad, mitte mulle. Minule meeldiks juhtida firmat, mis oleks edukas. Mis ma selleks teeksin ? Ega juht ning töötajad eraldi ei saagi midagi selleks teha, et firmal läheks hästi. Mina panustaksin esmalt töötajatesse. Tean, et töötajatesse panustamine võtab väga palju aega ja raha. Aga kui sa tahad olla edukas pead ka tegema midagi selleks. Paneksin rõhku töötajate professionaalsusele ning rohketele ja pidevatele koolitustele. Minu töötatajad peaksid oskama koostööd teha ning kindlasti peavad nad oma tööd armastama. Inimene, kes ei ole koostööaldis ning kes teeb oma tööd vastumeelselt siis sellise inimesega koostööd tehes on tulemused vastupidised. Mulle
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................. 3 1. Organisatsiooni neli töötajagruppi............................................................... 4 1.1 Asjatundja ehk proff.............................................................................. 4 1.2 Valitseja ehk ülemus............................................. .............................. 6 1.3 Ametnik............................................................................................. 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoliitika.................................................................................. 8 2.1. Inimressursside juhtimine.................................................................
TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. · Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. · Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. · Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. · Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole. · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria põhjal · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus · Inimene pole loomu poolest laisk · Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Inimesel on k
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond SR091 KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt..................................................................................................................
mk liikmed tunnetavad võrdset vastutust; selge eesmärk ühise eesmärgi taju;tihe ja mõistetav kommunikatsioon aus/ ühemõtteline, luues avatud ja usaldatava keskkonna; tulevikule orienteeritus- muudatused on vimalusteks arengule ja kasvule; orienteeritus ülesande tulemustele; loovus- rakendused talendile ja loovusele; paindlikkus-võimalused ,,avastatakse" ja neile reageeritakse. Nõrk meeskond:või nõrgalt arenenud mk.Rahulolematus.Vastasseisud juhiga.MK liikmed aktiviseeruvad vastasseisus juhi otsustega.Konfliktide teke.Paljud lahkuvad töölt; produktiivsus väheneb; töö tegemisele ei jää aega aeg kulub ,, kaklemisele".Nõrk eesmärgi taju, ebapiisav pühendumine, oskuste vähesus ja vale koosseis; väline vaenulikkus ja ükskõiksus.Nõrk tööeetika org.-nis.Tasustamine , karjääri hindamine jm kaasnev ei ole objektiivne. 14.Milline on mõõtmise ja hindamise osatähtsus juhtimises? Millal ja kuidas seda teha? Motiveerimine
hakata. Laissez-faire mõõdab seda, kui palju ma teistelt ootan, kui paljudel asjadel ma lasen niisama olla ja kui paljudel ma lasen teha nende omi asju. Tunnis pidime täitma ka sellise küsimustiku nagu LPC küsimustiku. Selles selgus, et mul on kõrge LPC ehk ma olen orienteeritud suhetele. See tähendab, et ma lähtun suhetes. Üritan säilitada häid suhteid nii töötajatega kui kõigi teistega. Küsimustike vastuste põhjal peaks minu puhul olema tegu sellise juhiga, kes osaleb juhtimises, on alati valmis töötajaid aitama. Samuti selgitan töötajatele väga täpselt, mida ma neilt ootan ja kui ülesanne on täidetud ootustekohaselt, olen ma valmis töötajate saavutusi premeerima. Olen keskmise kohanemisvõimega ning konflikte lahendades valin enamasti kompromissi. Samas olen ma veendunud, et ma ei tuleks juhi rolliga toime, kuna ma olen väga kehv delegeeria ning enamustes ülesannetes võtan enda peale liiga
Kuid teisest küljest peavad ka alluvad oma juhti kiitma. See on vastastikune, et üksteist tuleb väärtustada ja tunnustada. Juht peab näima enesekindalana, sest muidu hakatakse teda ära kasutama. Samas ei tohi ka juht liiga range välja näha, sest muidu on tulemus vastupidine ehk siis teda kardetakse. Minule meeldiks juhtida firmat, mis oleks edukas. Mis ma selleks teeksin ? Ega juht ning töötajad eraldi ei saagi midagi selleks teha, et firmal läheks hästi. Mina panustaksin esmalt töötajatesse. Tean, et töötajatesse panustamine võtab väga palju aega ja raha. Aga kui sa tahad olla edukas pead ka tegema midagi selleks. Paneksin rõhku töötajate professionaalsusele ning rohketele ning pidevatele koolitustele. Minu töötatajad peaksid oskama koostööd teha ning kindlasti peavad nad oma tööd armastama. Inimene, kes ei ole koostööaldis ning kes teeb oma tööd vastumeelselt siis sellise inimesega koostööd tehes on tulemused vastupidised. Mulle meedivad
Minul kui mittesuitsetajal oli väga ebamugav seal olla, sest ruumis oli neli naist ja meid eraldas ainult pisike klaas silmade kõrguselt. Algul kannatasin ja siis ütlesin, et palun ärge suitsetage, aga keegi ei võtnud mind kuulda. Kui läksin ülemusele sellest rääkima siis tema lendas väga halvasti neile selga minu juures olekul ja neid alandades ja nad said kohe käskkirjad. Sel hetkel ei olnud ma juhtimist õppinud ja ei teadnud kuidas peaks ülemus käituma aga isegi minu jaoks tollel ajal võhikuna oli selline käitumine väga väär. Niis siis edaspidine töökaaslastega läbisaamine oli väga halb. Nemad olid loomulikult minu peale tigedad ja ikkagi öösiti ja nädalavahetuseti tegid suitsu ja veel kõik kolm korraga. Ei aidanud ei ülemusega korduv jutt vaid aitas minu lahkumine tööl. Selline lahendus ei ole ju tegelikult hea ,et kiusu ja oma lolluse pärast peab keegi töölt lahkuma kes väga nautis oma tööd.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga
Juhtimise alused mõisted 1.Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud toote, hinna, müügi ja
· Lihne ehk ettevõtja struktuur- kammi tüüpi , alluvate arv muutub tänu ajutisele tööjõule. Eelis- paindlikkus, suured võimalused uuendustegevusteks, kiire regeerimisvõime, odav, soodustab töötajate algatusvõimet. Puudus- juhi ülekoormus, probleemide lahendamine võib edasi lükkuda, otsused jäävad vastu võtmata, töö tegemata. Juht peab olema mitmekülgsete teadmiste ja oskustega. Kui juhiga midagi juhtub on see hävinguks organisatsioonile. 18. Mehhanistlik organisatsiooni mudel. Millal on efektiivsem? Mehhanistlik org võib olla · Funktsionaalse struktuuriga- funtsionaalne tööjaotus Funktsionaalne- klassikaline (müük, raamatupidamine, tootmine, personal)grupeeritakse kokku ühesuguse ülesannete järgi. Ükski allüksus ei kanna täit vastutust lõpptulemuse eest. Üks osakond ei tea mida teine teeb. Tippjuhtkond peab koordineerima kogu tegevust
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar-ja sotsiaalteaduste instituut Nimi:................... MITTEMATERIAALSETE HÜVEDE OLULISUS EESTI ETTEVÕTETES Põhiõppe ainetöö Juhendaja: ............... Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas uurimustöös lähtub autor majanduse ja tehnoloogia üldisest arengust tingitud globaalsetest ühiskondlikest protsessidest ning keskendub sellele,................... Sellest tulenevat on püstitatud ka uurimustöö hüpotees, eesmärk ja ülesanded. Selle teema valisin oma uurimuseks sellepärast, kuna pidevalt jõuab minuni
Eestvedamisel pööratakse peatähelepanu organisatsiooni tulevikuvisioonile, tehakse see nähtavaks ja mõistetevaks ning kohandatakse organisatsiooni eesmärgid muudatustega. 9 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise suuna määramisel on vaja esmalt püstitada organisatsiooni ja meeskonna jaoks visioon, s.t. luua pilt ambitsioonikast ja soovitavast tulevikust. Visioon võib olla kõrgelennuline, näiteks soov saada juhtivaks firmaks maailmas, või suhteliselt lihtne, näiteks soov pakkuda mõistliku hinnaga kaupa piiratud sissetulekuga inimestele. Eestvedamine eeldab dialoogi, sh. küsimuste esitamist ja neile vastamist, töötajate ärakuulamist ja nende kaasahaaramist organisatsiooni tegevusse. Liidrid hajutavad
hakkab ta püüdlema turvatunde järele. Oluliseks muutub hoopis see, kas tema töökoht on kindel ning ta ei pea kartma vallandamist või koondamist. Järgmisena mängivad suurt rolli suhted kolleegidega, mis on täiesti arusaadav. Haruldased ei ole juhtumid, kus töökohta vahetatakse pelgalt põhjusel, et ei saada oma töökaaslastega läbi, olgugi et palk on konkurentsivõimeline ning tööd jätkub. Seejärel tekib tahtmine olla tunnustatud, et ülemus kiidaks hea töö eest, ütleks mõnikord mõne hea sõna. Püramiidi lõpus on eneseteostusvajadus, mis on juhi seisukohast ilmselt problemaatiliseim. Andekas töötaja võib oma ideedega mujale minna, kui tunneb, et praegused olud ei võimalda tal end piisavalt realiseerida. Juht peaks lähtuma sellest püramiidist, liikudes alt ülespoole, arvestades kaalutletult kõiki motivaatoreid, mitte ainult üht.
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Könol Halilova ORGANISATSIOONI-, JUHTIMIS- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ALUSED Ainetöö Juhendaja: Mare Kurvits, Aud. Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....3 1. Juhtimine ja tegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs .
üks tema osakonna töötaja. Samas ei tohi osakonnajuhataja vallandamisest kellelegi rääkida, muidu tekib üleüldine lärm. Osakonnajuhataja kuuleb oma töötajalt, keda on kavas vallandada, et sel on plaanis osta kallis kingitus tütrele ning uut mööblit oma majja. Kuidas peab osakonnajuhataja käituma? Minu kolleeg räägib mulle, et tal on kavas lahkuda firmast ning alustada tööd uuel kohal, mis on talle lubatud. Samal ajal annab minu ülemus mulle mõista, et ta ei anna mulle firmas uut võimalust, kuna kavatseb selle anda hoopis minu kolleegile. Mida peaksin tegema? 2 Eetiline juhtimine Juhtimine (leadership) on suur väljakutse ja vastutus, see ei ole tegevus, mida inimene teeb / saab teha üksinda
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu). Töötajate lojaalsus : suurendada osalust otsustamisprotsessis ; Tihendada kontakti juhtidega ; Konkurentsivõimeline tasustamis ja stimuleerimissüsteem ; arendada ja koolitada töötajat ; planeerida töötajate karjääri ; vähendada hierarhiast tulenevat autokraatiat. Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juhtimise mõ
h. isiksusega seotud aspektid) rakendamisel. Juht saab ja peab kasutama 16 kõiki mõjuvõimu allikaid, kuid eestvedajaks saab kujuneda vaid autoriteedi saavutamise kaudu. Inimeste mõjutamine viib tavaliselt üheni kolmest tulemusest: · Nõustumine juhi korralduste täitmine isikliku kasu saamiseks või negatiivsete tagajärgede vältimiseks; · Samastumine samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiizika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil; · Internaliseerumine oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. French-Raveni järgi saab mõjuvõimu tüüpe tuua välja järgmiselt (Türk 2001:145): · Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis);
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon
Kordamisküsimused EKSAMIKS 17.04.2014. 1) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 2) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid on järgmised: 1) esindaja roll on seotud organisatsiooni esindamisega väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes; 2) eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ning organisatsiooni ja alluvate vajaduste ühitamises; 3) sidepidaja roll hõlmab ühistegevust organisatsiooni muude juhtidega ja firmale vajalike organisatsiooniväliste isikutega. Informatsiooniga seotud rollid on järgmised: 1) info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides ja mitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades; 2) infojagaja rollis korraldab juht sobiva teabeedastussüsteemi; 3) kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu. Otsus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Maarja Malva JUHTIMISPRAKTIKA AS ARU GRUPIS Praktikaaruanne Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146.
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat
See annab neile kindlustunde, et need ideed olid ja on ka edaspidi teretulnud. Avalikustamine on töörahulolu uuringu puhul oluline algusest lõpuni. Kõigepealt tuleb alluvatele selgitada uuringu eesmärki, seejärel teha teatavaks selle tulemused ja lõpuks antakse teada, mida hakatakse parandama. Kui olukorda on väga raske muuta, tuleb seda alluvatele selgitada. Lubatu tuleb aga kindlasti ellu viia. Ka juhtide rahulolu on niisama tähtis kui alluvate oma. Kui vahetu ülemus on rahulolematu, kandub see üle tema alluvatele ja ka väljapoole asutust perekonna ja seltskondlike kontaktide läbi. 6 Töötajate hoiakute muutmine (uus 16.09) Töötajate suhtumise muutmine pole kerge, kuid see on saavutatav. Igal juhul tuleb sellega vaeva näha, sest muidu järgnevad rahulolematusega kaasnevad tagajärjed.
Majanduse allakäik toob mõnedele kaasa ebaedu. Majandusliku keskkonna mõju juhtimisele on enamasti prognoosimatu. 1 Inflatsiooni, tööviljakuse, säästude, tööpuuduse tase, energia tarbimine jne. muutuvad pidevalt. Juhid peavad pidevalt jälgima muutusi majanduses, et vähendada kahjusid ja kasutada võimalusi. 2. Tööga rahulolu mõiste ja mõjurid. Tööga rahulolu on kompleksne termin ja koosneb erinevatest rahulolu tüüpidest/komponentidest: rahulolu vahetu juhiga, tööülesannetega, kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. Rahulolu on subjektiivne hinnang, mis väljendub tundmustena. Positiivsed emotsioonid iseloomustavad tööga rahulolu, negatiivsed
Sekretäri näoilme, estid, poos ja hääl peavad väljendama viisakust kohtumisel, huvi kuulamisel, vastutulelikkust suhtlemisel ja taktitunnet kriitika puhul. Suhtlemisel peab jääma mulje, et külaline on teretulnud. Tuleks hoiduda küsimustest: Mida te soovite? Mis teil vaja on? · Kui aga siseneb ärritunud klient, tuleb talle pakkuda kõigepealt istet ja paluda olukorda selgitada. · Külastajate vastuvõtud planeeritakse juhi kalenderpäevikus ja kooskõlastatakse sekretäri poolt juhiga. Külastajate vastuvõtuaegu ei jaotata päeva peale laiali. Võiks kasutada ebaharilikke aegu (näiteks 14.10; 15.20). Sellega antakse mõista, et juhi aeg on väga limiteeritud ja ei tohi hilineda. Külastajate registreerimisel tuleb kirja panna: ? Küsimus, probleem, millega soovitakse juhi poole pöörduda. ? Külastaja ametikoht. ? Ees ja perekonnanimi. ? Telefoninumber. Enne külastaja lubamist juhi kabinetti peab sekretär kontrollima, kas juht on valmis vastuvõtuks või vajab aega.
Majanduse allakäik toob mõnedele kaasa ebaedu. Majandusliku keskkonna mõju juhtimisele on enamasti prognoosimatu. Inflatsiooni, tööviljakuse, säästude, tööpuuduse tase, energia tarbimine jne. muutuvad pidevalt. Juhid peavad pidevalt jälgima muutusi majanduses, et vähendada kahjusid ja kasutada võimalusi. 2. Tööga rahulolu mõiste ja mõjurid. Tööga rahulolu on kompleksne termin ja koosneb erinevatest rahulolu tüüpidest/komponentidest: rahulolu vahetu juhiga, tööülesannetega, kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist.
Eesti äriettevõtete praktika näitab, et eelisjärjekorras on turunduskommunikatsioon, kliendikommunikatsioon, korporatiivkommunikatsioon, meediasuhted ja sisekommunikatsioon. Teiste kommunikatsioonitoimingute kasutamine sõltub juba ettevõtte eripärast ja ei ole nii levinud. Kõige tulemuslikum on kommunikatsioonivaldkondi omavahel integreerida, st suunata sõnumeid erinevate kommunikatsioonitoimingute kaudu. Äriettevõttes suhtekorraldustegevusega alustades tuleks esmalt kaardistada hetkeolukord ja leida vastused küsimustele: · Millise organisatsiooniga on tegu? · Mis valdkonnas ja turul ta tegutseb? · Millised on tema tooted või teenused? · Millised on organisatsiooni sisemised ja välised sihtgrupid? · Kes on konkurendid? · Mis on organisatsiooni konkurentsieelis? · Mis on organisatsiooni tugevused või nõrkused? · Kas ettevõttel on tugev brand?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko ÄRIEETILISED PROBLEEMID ETTEVÕTTES uurimistöö õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1. Ärieetika..............................................................................................................................5 1.1. Probleemid ettevõttes..................................................................................................5 1.2. Eetiline juhtimine........................................................................................................6 2. Probleem , eesmärk ja ülesanded............................................
annaabi.ee 
