TALLINNA MAJANDUSKOOL SEKRETÄRI JA JUHI KOOSTÖÖ Tallinn 2010 SISUKORD 1.AJALUGU............................................................................................................................... 2 2. PARTNERLUS.......................................................................................................................3 3.KALENDRIPIAMINE.............................................................................................................4 4.PABERITÖÖ........................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG...........................................................
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond JUHTIMISE ALUSED Kodutöö nr.2 Piret Kala Juhendaja: Antek Kasemaa Tallinn 2016 Juhtum 1. M. maakonna politseiprefektuuri juhtum Küsimused: 1. Analüüsi antud situatsioonis olevaid kõiki lahendusalternatiive, tuues välja iga variandi positiivsed ja negatiivsed küljed. Too lisaks olemasolevatele välja üks omapoolne alternatiiv ja analüüsi seda samamoodi. Lähtuvalt oma analüüsist, tee valik ja põhjenda seda. 2
..........................45 LISAD..........................................................................................................................46 Lisa 1. Sihtgrupi küsitlusleht Lisa 2. Küsitluse valikvastuste koondtabel Lisa 3. Küsitluse avatud küsimuste vastuste koond 4 SISSEJUHATUS Ettevõtte edukas juhtimine ning liidriks olek on küllaltki keeruline ja raske tegevus. Mitte iga juht ei saa sellega hakkama. Juhtimise, liidriks olemise ja eestvedamise üle on palju arutlenud nii eesti tuntud autorid kui välismaised teadlased. Kuid tundub, et see teema ei vanane, vähemalt nii kaua kui ettevõtlusega tegeletakse. Teemale annavad aktuaalsust ka eesti suurte firmade tippjuhid, eriti nende korda minekud ja eksimused. Nende teod on leidnud kajastamist nii perioodika väljaannetes kui ka raamatutes. Teema aktuaalsus ja aegumatus on üks peamisi põhjuseid, miks diplomand valis just liidristiili teema.
Kõigil oli tore ja ühiselt veetsime aega, kõik said kõigiga suhelda. Sellist asja ei olnud et juhid istusid oma ette VIP toas ja alamtöötajad omaette, me kõik olime seal võrdsed. Nii teeks ma ka kindlasti ise juhina, ma tahaks, et minu töötajad ei kardaks ega pelgaks mind, peaks mind võrdseks nende endiga ja saaks minule toetuda alati kui vaja. Raamatust ,,Hiilgav juht" mille autoriks Nic Peeling sain järgmise reegli. Raamatu autor on toonud välja Juhtimise kuldreegli: ,,Sind hinnatakse su tegude, mitte sõnade järgi ning sinu teod on eeskujuks su meeskonnale". Minu arust iga juht võiks lähtuda sellest lausest. Üksõik kui palju üks või teine juht lubab teha, ei tee nad alati kõike lubatut ikka. Kui sa aga tegutsed vastavalt oma lubadustele ja rohkemgi veel, siis meeskonna liikmed ka usaldavad rohkem sind. See näitabki et sa pole lihtsalt nii öelda jutumees
Essee: "Kui mina oleksin juht" Juhiks saamine oleks nagu nii kättesaamatu, aga samas nii kättesaadav. Kõik juhid ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka n.ö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht, siis firma töötab õlitatult. Sõna juht on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida . Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab te
Kasutatud kirjandus 1. Petti, K., Töötajate motivatsioonianalüüsi võimalusi - metoodilised soovitused kuulajatele, Tallinn, 1985, 48 lk. 21 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 22 2. Pickle, H., Abrahamson, L., Loo ja arenda oma firmat - äriabi Ameerikast, Tallinn, 1991, 96 lk. 3. Steinhoff, J., Väikefirma juhtimise ABC ( USA kogemus ), Tallinn, 1991,89 lk. 4. Sveibi, K.-E., Juhtimistarkus, Tallinn, 1994, 253 lk. 5. Alas, R., Juhtimise alused, Tallinn, 2001, 90-91 lk. 22
· Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud ressursside kasutamisel (Kreitner 1998: 5). · Arusaadavalt eelistab iga omanik, et tulemusteni jõutaks ressursse kõige otstarbekamalt kasutades. Ressursid on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. 2) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. · planeerimine (eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaks-määramine); · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 3) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Henry Mintzberg avaldas 1973
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus kasutab ta sõna „kallistama“, mis ei tähenda üksnes füüsilist kallistust, vaid millegi positiivse osutamist töökaaslastele nii sõnade, kui tegude näol. Selle tulemusena tunnevad kõik ennast töökeskkonnas vääruslikuna ning olulise osana suuremas tervikus. Just sisemine keskkond on oluline selleks, e
Kõik kommentaarid