TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusdteaduskond Edukas juht tänases Eestis Referaat Lektor: Hannes Veskimäe Tallinn 2007 Milline võiks olla edukas juht tänases Eestis? Kevadest sügiseni viis konsultatsioonifirma Fontes koostöös Pärnu Konverentsidega läbi Eesti edukate juhtide uuringu. Hinnati 19 palgatud juhti, kel vähemalt kaks edukat kogemust tippjuhina ning kelle juhtimise all oli kasvanud juhitava eraettevõtte väärtus, turuosa või kasum. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millele juhid oma töös peamiselt keskenduvad. Seda eelkõige läbi nende käitumise, mitte niivõrd läbi nende ees seisvate ülesannete ja lahendamist vajavate probleemide. Erinevate hindamismeetoditega püüdti selgusele jõuda selles, milliseid kompetentse kasutavad juhid oma töös kõige enam, mis nende tegutsemist kõige enam iseloomustab. Mis on kompetents? Lihtsustatult: käitumisviis, millega kaasnevad teatud mõtt
Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud . See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitööstuses ketru
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu ettevõtted sellest saavad.
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühistu employees. In the questionnaire we
3. Ärimajad tegutsevad sotsiaalses keskkonnas ja kasutavad ühiskonna pakutavaid ressursse. Seepärast on nad moraalselt ja ühiskondlikult pühendunud ühiskonna huvide kaitsmisele eetiliste äritavade kasutuselevõtmise kaudu. 4. Eetiline äritegevus parandab ettevõtte mainet ja annab konkurentide ees eelise müügi ja kasumi edendamiseks. 8 5. Riigi õiguslik raamistik tagab ka eetilised tavad. Tarbijakaitseseaduse kohaselt võivad tarbijad kaevata ebaeetiliste äritavade vastu. Tööõigus kaitseb töötajate huve ebaeetiliste tavade eest. Seepärast edendab riigi õigusraamistik eetilist ärikäitumist. Ärimajad tahavad vältida valitsuse sekkumist ja seega järgida eetilisi tavasid. 2 Eetika erineb valdkonniti Ettevõtte eetika erineb valdkonnast valdkonda. Ettevõtte tegevuse olemus mõjutab oluliselt
TALLINNA MAJANDUSKOOL SEKRETÄRI JA JUHI KOOSTÖÖ Tallinn 2010 SISUKORD 1.AJALUGU............................................................................................................................... 2 2. PARTNERLUS.......................................................................................................................3 3.KALENDRIPIAMINE.............................................................................................................4 4.PABERITÖÖ........................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG...........................................................
käsitleb nende haldamise küsimusi Saavutused Teaduslik juht Administratiivne juht Allikas: Management Study Guide 2011 Autorite arvates on mõlemad teoreetikud panustanud oluliselt juhtimisvaldkonda. Vastupidiselt ameerika teoreetikule Taylorile, kes keskendus oma uurimistöödes töölisklassile, pidas prantsuse teoreetik Fayol oluliseks juhtide koolitamist ja juhtimisprintsiipide loomist. Fayoli raamistik on oluliselt suurem, sest viimane keskendus igat tüüpi juhtimisele. Taylor tegeles vaid vabrikutöötajate tasemega. Fayoli arvates oli võimalik saavutada üleüldine efektiivsus järgides juhtimisprintsiipe. Taylor oli seisukohal, et efektiivsust on võimalik saavutada vaid töö lihtsustamise ja normeerimisega. Fayol rakendas isiklikke kogemusi loomaks universaalseid tõdesid, samal ajal kui Taylor tegeles teadusliku vaatluse ja mõõtmisega. Mõlema teoreetiku
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Könol Halilova ORGANISATSIOONI-, JUHTIMIS- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ALUSED Ainetöö Juhendaja: Mare Kurvits, Aud. Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....3 1. Juhtimine ja tegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.3 Eesmärgitee mudel . . . . . .
otsuste vastuvõtmisesse. Nad soovivad toetada oma organisatsiooni selle edu saavutamisel. Nad tahavad, et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist. Isiku väärtus eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Seetõttu nõuavad alluvad oma ülemustelt järjest enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Nad ei tunnusta vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilisetest väärtustest. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma
,,MÄÄRAVAD HETKED" Joseph L. Badaracco, Jr. Valisin raamatu ,,Määravad hetked" kuna see põhineb nii filosoofial kui ka kirjandusel ning kirjeldab kolme juhtumit, mis loovad kujutluse olukordade keerulisusest, millega juhid karjääri tehes silmitsi seisavad. Raamat pakub elulisi näiteid, rakendatavaid juhiseid ning paindlikku raamistikku, mida saab iseloomu ja karjääri kujundavate otsuste tegemisel kasutada. Läbi filosoofilise vaatenurga seletatakse juhtide käitumist nende ametipositsioonil ning annab erinevaid näpunäiteid karjääriredelil edukamalt ülespoole ronimiseks Joseph L. Badaracco jun on ärieetika professor Harvardi Ülikoolis. Ta on viinud läbi strateegia, üldjuhtimise, äriühingute ja valitsuse suhete ning ärieetika kursusi ärijuhtimise magistriõppe tudengitele. Badaracco on lõpetanud St. Louise'i Ülikooli, Oxfordi Ülikooli ning Harvardi Ülikooli. Badaracco on imetlusväärse
sisukord: 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon - terviklikult korraldatud sotsiaalne ühendus, mis on moodustatud kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks. See on teadlikult koordineeritud ja koosneb kahest või enamast inimesest, funktsioneerib enam-vähem katkematult. Seega tunnused on: Kaks või enam liiget Katkematu funktsioneerimine Kindla eesmärgi täitmiseks moodustatud Koosneb H. Mintzbergi kohaselt kuuest osast: Põhitegijad e töö teostajad Eesliin (vähemalt üks juht) Keskliin (ühendab eeslini ehk juhti töö teostajatega) Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) Abistav personal Ideoloogia e organisatsiooni kultuur On nelja tüüpi organisatsiooni "iseloomusid" Võimule suunatud - püüab valitseda oma ümbrust, võita ig
Estonian Business School Juhtimise õppetool JUHTIMISSTIILID Referatiivne ülevaade ****** Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 Sissejuhatus Suurema osa oma ajast puutume kokku paljude organisatsioonidega ettevõtete, asutustega, kust me tellime oma kaupa, organisatsioonidega, kes tellivad meilt kaupa või teenust. Nad on igaüks omamoodi ja erinev. Just nii nagu firma juhid selle loonud on. Juhid on paljuski oma töötajatele eeskujuks, siinkohal loeb juhtide juhtimisstiil kuidas nad juhivad organisatsiooni, kuidas motiveerivad töötajaid, et muuta töö effektiivsemaks, saavutamaks eesmärke. On leitud erinvaid juhtimisstiile, mis kõik on efektiivsed. Kuid kindlasti ei ole ühte ja ainuõiget stiili, mis sobiks igale ettevõttele, tagades selle edukuse. Organisatsioonid ei otsi enam nii väga juhte, vaid liidreid. Juht peab saavutama töötajate seas liidri positsiooni, kes neid j
X ja Y teooria SISUKORD TEOORIA X JA Y AUTOR..................................................................................................3 TEOORIA X: AUTORITAARNE JUHTIMINE..................................................................4 TEOORIA Y: OSALUSJUHTIMINE...................................................................................7 VEEL X JA Y TEOORIAST.................................................................................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID...............................................................................11 X ja Y teooria TEOORIA X JA Y AUTOR Douglas McGregor(1906-1964) on Maslow va
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
kapitali hääli võõrandatav, strateegilised (TÜ) Osanikel on või mitu andmata. ranged põhjendused täisvastutus täis- ja täisosanikku Subjektiivne- turvanõuded, juhtida ja TÜ vastutab solidaarne või palgatud üldjuhul saada kasutusel hallata riiki, oma tegevuse vastutus. Väike tegevdirektor, eelisjärjekorras kindlate jõustruktuuri eest kogu oma osanike arv- kelleks ei või dividende. partnerite vahel, (kaitsevägi, varaga. kapitali olla Vabalt kinnitamine ja piirivalve, Täisvastutust kogumise usaldusosanik võõrandatavad. registreerimine toll)... kannavad võime võib ....
JUHTIMISE ALUSED Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Juhtimine (management)- inimeste spetsiaalne intellektuaalne tegevusobjektsüsteemi viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesm�
Juhtimis alused Mõisted 1. Organisatsioon organisatsioon on defineeritud kui inimrühma, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. 2. Formaalne organisatsioon Ehk ametlik organisatsioon. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. 3. Mitteformaalne organisatsioon ehk mitteametlik organisatsioon. *Struktuur puudub 4. Primaarne organisatsioon Inimestele meeldib koos teatud tööd teha 5. Sekundaarne organisatsioon tähtis on tulemus 6. Juht - Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. 7. Juhtimine Juhtimine on teadus. Juhtimise eesmärk on kindlustada inimeste koostegevuse koordineeritus. Juhtimine on ka kunst. Optimaalne otsustamine. 8. Planeerimine Planeerimine o
koordineerida erinevad organisatsiooni ülesanded; koondada ametikohad üksusteks; kehtestada seosed üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel; kehtestada ametlikud võimuliinid; paigutada organisatsiooni ressursid. Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine
· suhtle võrdse meeskonnaliikmena · võimalda osaleda, kuula inimeste ideid ja seisukohti · võimalda otsustada, kaasa otsustamisse · võimalda vastutada, las ülesanne esitab väljakutse · ülesandeid jagades mõtesta tegevuse vajalikkus · ütle, et ta on ettevõttele oluline · anna tagasisidet tulemustest, progressist, arengust · tekita avatud, usalduslik ja turvaline õhkkond · tunnusta, nii motiveerid saavutatut kordama (Äripäev. 14.06.1999) 2.3. Mis on juhi ja liidri vahe? Juhil on alluvad, liidril aga vabatahtlikud järgijad. Juht on organisatsiooni üks osa, liider aga on isik, kes suudab suurel määral kaastöötajate tegevust mõjutada. Juhi ülesanded on kindlad ja piiritletud, liidri peamine ülesanne on olla ettevõtte visiooni arhitekt. (Tiit Rahkema kõne: kes on juht ja kes on liider asub lisas nr. 3) Juhi käitumise kaks suundust:
tegemiseks) Joonis 2 – Organisatsiooni juhtimise mudel (Daft 2006) 2 JUHTIDE KLASSIFIKATSIOON JUHTIMISTASANDITE JA – VALDKONDADE JÄRGI Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid järgnevatesse kategooriatesse: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektor jne) – ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid – töötada välja strateegiast lähtuv tegevuskava ja suunata spetsialistide tööd. Esmatasandi juhid – juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tippjuht Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontroll
keerukamaid probleeme, kes toovad sisse kõige tulusamaid tellimusi ja kelle kontaktvõrk väljaspool organisatsiooni on kõige laiem. Nad on hästi tuntud firmas kui väljaspool seda. Kuivõrd sageli on just nende proffide väärtus see, millest oleneb edu turul, pole võimalik rakendada tavapäraseid meetodeid. Tihtipeale viib firma äriidee algupära otsimine välja just niisuguse võtmeisikuni. Tema erialane pädevus on suurim, kogemus kõige pikem; tema on ühtaegu vaieldamatu tegevdirektor, ettevõtja, turundusdirektor ja personaliülem, kes võtab inimesi tööle ja vallandab neid. Võtmeisikute erialaoskused ja võime tulu tuua on ettevõtte edukuses otsustav. Nad on sõna otseses mõttes tuluallikad. Mis veelgi enam, nad ei lähe midagi maksma. Paljudes ettevõtetes kasutatakse võtmeisikute võimet luua kundedega suhteid teadlikult turustrateegia osana. Mida tugevamaks kujunevad suhted, seda kergem on saada uusi tellimusi
Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Sissejuhatus juhtimisse Tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia arengu tõttu on töö muutunud väga keeruliseks ja spetsiifiliseks. Juhtidel on üha raskem kõigi alluvate tööd detailselt tundma õppida. Lahendus on leitud selles, et juhtidele õpetatakse, kuidas inimestega ümber käia. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Honeywelli uuringute käigus küsitleti 3600 juhilt, kuidas nad juhiks said. Küsitletud juhtide arvates omandasid nad: 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Nagu näha osutusid kõige vajalikumaks valusad õppetunnid.
Mahatma Gandhi roll India iseseisvumisel Lõuna-Aasias asuv India Vabariik lööb pahviks oma kultuuri, suuruse ja vastuolulisusega. India, olles pikka aega Briti koloonia, saavutas iseseisvuse 15.augustil 1947. Hindude iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress. 1920.aastate lõpul saavutas kongressis mõjuvõimu Jawaharal Nehru, kes pooldas täielikult India iseseisvumist. Ta oli truu sõber Mahatma Gandhi'le, kes oli Vabaduseliikumise ideeliseks juhiks. Mahatma Gandhi oli karismaatiline liider, kes oma Vabaduseliikumisega köitis terve maailma tähelepanu. Tema vägivalla vastane filosoofia on mõjutanud paljusid vägivallatuid liikumisi tänase päevani. Mahatma Gandhi't peetakse kõige rahumeelsemaks inimeseks maailmas pärast Jeesus Kristust. Kuidas mõjutas Mahatma Gandhi ja tema põhimõtted India iseseisvaks saamise protsessi? Juba 8500 aastat tagasi hakkas arenema induse kultuur, millele järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile. P
(usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Ainult täisosanikud moodustavad ettevõtte juhtkonna, kellel on õigus ettevõtte nimel tegutseda, teda esindada ja lepinguid sõlmida. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. 11 Ettevõtja, omaniku, ärijuhi (palgaline juht, tegevdirektor jm) ja osaniku kohta võib kokkuvõtlikult esitada järgmised üldistused:12 1) Ettevõtja, omanik ja ärijuht: · ettevõtja, omanik ja ärijuht võib olla üks ja seesama isik juhul, kui ettevõtja tegeleb omanikuna otseselt ettevõtte juhtimisega; · sageli on omanik ja ärijuht siiski erinevad inimesed. Sellisel juhul kuulub omanikule vara ja õigus teha strateegilisi otsuseid (selle õiguse võib omanik delegeerida ka ärijuhile). Ärijuht on ettevõttesse
mille kohustuslik küsimus on: mis sind motiveerib. Aga kui sisulisi ja töötajat avavaid vastuseid me tegelikult saame, on iseasi. Juhid, mõtleme veidigi avatumalt! Juhtidena takerdume stereotüüpidesse ning kipume inimesi hindama ja väärtustama iseenda järgi. [Kadi Tamkõrv, Hea töötaja saladus, (http://www.director.ee/hea-tootaja-saladus/) veebruar 2015.] See on üks enamlevinumaid probleeme, mis esineb. Miks juhid ei pööra nii suurt tähelepanu töötajatele, ei tunnusta neid ? Sest arvatavasti on asi ressursis, kui kõik toimib siis juhid ei leia põhjust, miks nad peaksid rohkem töötajaid tundma. Toetudes enda praegusele töökohale siis võin julgelt öelda, et kui juht ikkagi Sind teab ja Sinuga suhtleb ning uurib koguaeg kuidas läheb jne, siis on see väga suur motivatsiooni tõstja, sest see tekitab tunde, et hoolitakse töötajatest ja hoitakse kokku, hoitakse enda tiimi, tunned ennast kui tähtis osa sellest ja väärtuslikuna. Kõik juhid võiksid
1 Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. Millised on ettevõtte strateegia koostamise alused? Strateegiline juhtimine ehk pikemalt ettevaatav planeerimine. Kunagi ajaloos oli sõjategevusega seotud. Põhiliselt kasutatakse suuremates ettevõtetes, kuid on võimalik edukalt rakendada ka väikeettevõtluses. Strateegilise juhtimise protsessi 4 põhietappi - strateegiline analüüs ehk positsioneerimine; analüüsitakse EV sise- ja väliskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missioon, mis paigutaks
"Piisoni lend" James A. Belasco Ralph C. Stayer Kokkuvõte Sisukord Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina"................................................................... 3 I osa- Meie personaalse juhtimise teekond.................................................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine.....
MAINORI KÕRGKOOL Õpilase nimi JUHI KÄITUMISE MÕJU ALLUVATE KÄITUMISELE Referaat Õppekeskus 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. JUHT ON................................................................................................................................ 4 2. JUHILT OODATAKSE..........................................................................................................5 3. NEGATIIVNE JUHT............................................................................................................. 6 3.1 Halb juht hävitab asutuse ............................................................................................. 7 3.2 J
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Sanna Vahter AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: Liina Puusepp Pärnu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Tähelepanelikkus. Üksteise kohtlemine......................................................................................4 Usaldus. Olulisim põhimõte........................................................................................................6 Uhkustunne. Ühine jõud.............................................................................................................8 Teistega arvestamine. Viis printsiipi........................
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes.
1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Kindel eesmärk Oma nišš tööturul Hea juhtkong ning tiim Pidev areng Märksõnad: loovus, uuendused ja muudatused 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine- inimeste tegevuste sihtpärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Kavandamine (plaanimine) – organisatsiooni eesmärkide saavutamise meetodite kindlaksmääramine. Organiseerimine – ametikohtade moodustamine, töömahu määramine ja selle jaotamine. Eestvedamine – võime mõjutada inimeste tegevust eesmärkide saavutamiseks. Kontrollimine – saadud tulemuste võrdlem
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1. Ärikommunikatsioon................................................. 4 2. Suhtlemisprotsess........................................ 5 3. Kuulamine................................................................. 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuulamise tähtsus organisatsioonides................
Silmapaistvate ärijuhtide juhtimistegevusest Tänapäeva maailmas on palju juhte, nii suurte korporatsiooide kui ka ühe-kahe inimese firmade juhte, kuid millegi pärast paistavad siiski mõned paremini silma kui teised. Selles essees tuleb juttu lähemalt kolmest erinevast märkimisväärsest juhist, kes on silmapaistnud just oma suurepäraste juhtimisoskustega nii Eestis kui ka mujal maailmas. John C. Maxwell on rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimisekspert ja autor. Maxwell on õppinud ja praktiseerinud liidri põhimõtteid üle 50 aasta. Ta on müünud üle 19 miljoni raamatu ja tema asutatud Dr Maxwell on EQUIP ja John C. Maxwell Company on koolitanud rohkem kui viis miljonit juhti maailmas. (Million Mindset 2020) John C. Maxwell on number 1 New York Times best-selling autor ning Business Insider and Inc. on kuulutanud ta maailma kõige mõjuvõimasamaks juhtimiseksperdiks (Kruse 2019). John C. Maxwelli on alati soovinud muuta inimeste elusid paremuse poole. T
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
