Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jõusaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
glutamiin, treening, kreatiin, jõusaal, toidulisand, jõusaalis, immuunsüsteem, jõutreening, lihasmass, glükogeen, vigastus, suurenda, aminohape, sportlaste, trenni, valgud, teatakse, tervete, sportlastel, aminohappeid, seeria, käid, töövõime, sprindi, kehakaal, toidulisandid, niigi, tugevaks, vastupidavust, liigeste, seeriat, lisas, treeningutInimesele pole vaja mingeid lisandeid, et saada ilus, musklis keha. Õige toitumine ja trennid on ainukesed asjad mis on vaja. ( Hayward 2010) Aga, kas inimestele on vaja telefoni, arvutit, elektrit või pesumasinat? (Hayward 2010) Inimkond tuhandeid aastaid elas ilma nende asjadeta, ehk toidulisandid pole meile vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks. (Hayward 2010) 3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita
(Hayward 2010) Inimesele pole vaja mingeid lisandeid, et saada ilus, musklis keha. Õige toitumine ja trennid on ainukesed asjad mis on vaja. ( Hayward 2010) Aga, kas inimestele on vaja telefoni, arvutit, elektrit või pesumasinat? (Hayward 2010) Inimkond tuhandeid aastaid elas ilma nende asjadeta, ehk toidulisandid pole meile vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks. (Hayward 2010) 3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita
mõnikord ei pruugi ta ise arugi saada, ning tekiksid eluaegsed tühistused kui samamoodi treeninguid jätkata. Tänapäeval on õnneks bioloogia ja meditsiin nii palju arenenud, et suudetakse juba suuremaid vigastusi ennetada, kui õpetada sportlasele bioloogia tundides ja erinevates loengutes inim organismi tundma.Eriti toob aitavad bioloogia tunnid just gümnaasiumisse astunud noormehi kes ei tunneta veel oma kehalisi piiranguid, et nad ei pingutaks üle jõusaalis, sest paljud just arvavadki, et kui käivad palju jõusaalis jõudu tegemas saab neist tipp sportlane, maailma kõige tugevam.Selle kohapealt nad eksivad rängalt suurem osa kes ilma treenerita seda teevad saavad tavaliselt nii hullu vigastuse et ei saa sportlas karjääri jätkata. Õnneks on suuremosal sportlastel ikka olemas oma treener kes neid juhendab ja nõu annab, kus ja kui palju ning mis lihaseid treenida.Just treenerit tuleb kuulata hoolega, sest
· 1. Kehalise töövõime hindamine biokeemiliste meetoditega vastupidavusala sportlastel Biokeemiline materjal - *lihas *Veri *Uriin *Sülg *Higi * Juuksed * Mikrodialüüs Vere parameetrid - *Hemoglobiin (Hgb) *Hematokrit (Hct) *Vereplasma maht* Erütrotsüütide hulk * Lümfotsüüdid ja immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid
Kuumutamisel laguneb globiini kompleks heemiga ja moodustub hallikas denatureerunud hemokroom. See toimub temp. 65oC/150oF, see on valkude denatureerumistemperatuurist kõrgem (seega hall praetükk on ülekuumutatud) Vitamiinid B-rühm, eriti B12 (tumedas linnulihas) Kasutada erinevaid lihaliike vahelduvalt. Kreatiin on tänapäeva üks populaarsemaid sportlaste poolt kasutatavaid taastumisvahendeid. Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60 -ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80 -ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Esinemine Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on
JÕUSAAL Referaat Tallinn 2009 Tänapäeval on võimalik treeninguid läbi viia jõusaalis. Nii muusika saatel kui ilma, üksinda või rühmatreeninguna. Sõltumata ilmast, aastaajast või kellaajast. Jõusaali külastajatel on võimalik kasutada erinevaid treeningseadmeid, mis võimaldavad koormust doseerida ja hinnata mõju organismile (jooksurajad, velotrenaöörid, crosstrainerid, kõhulihastepingid, kangid, hantlid, sõudeseadmed, treeningpingid, stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi,
muutused nii puhkeseisundis kui ka kehalisel tööl - muutuvad hingamissüsteemi ja südame talitlus, samuti vere omadused ja ainevahetuse reaktsioon kehalisele koormusele. Mäestikutreening tekitab dehüdratsiooni ja söögiisu vähenemist, millega võib kaasneda kehakaalu ja keha rasvavaba massi vähenemine. Seetõttu ei suuda sportlased mägedes treenida sama mahu ja intensiivsusega, mis on neile jõukohane normaalsetes oludes ning vastupidi eeldatule sealne treening suuremat positiivset mõju ei avalda. 11. Miks põhjustab inimorganismile omaste bioloogiliste rütmide häirumist pikk lääne-idasuunaline lennureis, aga mitte sama pikk põhja-lõunasuunaline teekond? Lääne-idasuunalisel lennureisil ületatakse mitu ajavööndit ja tekib sihtkohas olukord kus inimese füsioloogilised ja kohalikud looduslikud rütmid ei ole omavahel kooskõlas. Põhja-lõunasuunas neid ajavööndeid ei ületata. 12
energiakulu üle 6000kcal. o Tour de France pikimad etapid 12000kcal. o Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) o Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal o Tõstja (päevas 90 tonni) 9000kcal o Korvpallur 5500kcal o Võimlejad, baleriinid 1200 2000kcal Spordialade jaotus vastavalt energiakulule · Madala intensiivsusega alad (alla 7cal/min) o Sulgpall, piljard, jõusaal, kõnd 3-6km/t, golf, ratsutamine, tants, ujumine · Keskmise intensiivsusega alad (8 12cal/min) o Sulgpall (võistlussport), korvpall, hoki, kõnd 7-9km/t, käsipall, jõutreening, jooks 8-10km/t, ujumine 35-50m/min, suusatamine 6- 10km/t, tennis, võrkpall · Maksimaalse intensiivsusega alad (üle 13cal/min) o Jooks 11-15km/t, jalgrattasõit 30-50km/t, ujumine 50-70m/min, suusatamine 11-15km/t jne.
vahetult enne koormust pole kasulik Pärsib energeetikat · Positiivselt mõjub väiksemas koguses spetsiaalsete aminohapete tarbimine · Koormuseelselt parandavad kehalist ja vaimset töövõimet Hargnenud ahelaga aminohapped · Leutsiin, isoleutsiin, valiin Hargnenud ahelaga aminohapped · Leutsiin, isoleutsiin, alaniin Täävõime parandamine · Kasutatakse vahetult lihastest energeetikaks · Pärsib glutamiini lõhustumist Glutamiin aitab ennetada külmetushaigusi Ennetada ületreeningu ohtu · Kestvatel koormustel kasutatakse spetsiaalseid Energiabatoonid Spordijoogid valgusisaldusega Ammoniaak kutsub esile väsimuse · Väsimus lihastes ja ajus · Tasakaaluhäired koormuse lõppfaasis · Kestval ja/või intensiivsel koormusel aitavad amoniaagisisaldust langetada Asparagiinhape, glutamiinhape ja arginiin Võtta kindlasti täpses koguses
Õpetaja: Katre Tekkel Autor: Stefani Kask Ületreening ja ülekoormus Essee Sportides on tähtis meeles pidada, et teeksid seda korralikult ning jälgiksid et ei viiks oma pingutused üle piiri. Liigne treening on isegi halvem kui treenimatus ning selle tagajärjed võivad tekitada tõsiseid vigastusi. Ületreening või ületreenimine on tänapäeva amatöörspordis suhteliselt vähemõistetud teema. Selle üldmõte on see, et mida rohkem sa vaeva treeningute juures näed, ei tähenda kohe ka heaolu ja sporditulemuste paranemist. Erinevate inimeste ja kehatüüpide puhul on teatud piir, pärast mida liigne pingutus treeningalal mitte ei paranda nende tulemusi, vaid lausa halvendab neid
6) Trantsport. Rasvlahustuvate vitamiinide ja koleterooli transport organismis tagatakse eeskätt vere lipoproteiinide poolt; 7) Regulatoorne funktsioon. Näiteks neerupealise koores ja sugunäärmetes produtseeritavad steroidhormoonid. Süsivesikud – süsivesikuteks ehk sahhariidideks nimetatakse suurt hulka orgaanilisi aineid, mis koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Funktsioonid: 1) Energeetiline funktsioon. Erinevalt rasvadest on glükoos ja glükogeen kasutatavad mitte üksnes aeroobsetes tingimustes (lihase hapnikuga küllaldase varustatuse korral) vaid ka anaeroobselt (hapniku defitsiidi oludes). Teiseks glükogeeni näol paiknevad olulised süsivesikute reservid otseselt lihasrakus, mistõttu nende 5 Maris Kallus KKS 2010
See võib endaga kaasa tuua väsimuse, nõrkuse, kordinatsioonihäireid vms. Ära söö enne treeningut mau ärritavaid e vürtsikaid toite. 21. MIDA PEAB TEADMA PEALE TREENINGU LÕPETAMIST? Joo kindlasti vett, kuna aktiivsel liikumisel kaotad palju vedelikku. Taasta oma energiavarud kas spordijookide v spetsiaalselt selleks mõeldud vahepaladega. Venitusharjutused! Arvestades, millised lihased said kõige enam tööd. Nt jõusaalis lähtu, millistele lihasgruppidele treeningul harjutusi sooritati. Jooksmisel pööra suurem tähelepanu alakeha venitusharjutustele Pese ennast kindlasti peale treeningut! 22. MIS ON PULSS? Mõõdab südame tööd soontes, e mitu korda minutis lähetab süda laienevatesse veresoontesse verd. SÜDAMELÖÖGI SAGEDUS. 23. KUIDAS PULSSI MÕÕTA? Pulsikell (Polar) Randmelt, kaelalt 10 sek jooksul ja korruta tulemus kuuega. 24. MIDA PEAB TEADMA TREENINGJALATSITEST?
4 Autori kogemused Referaadi autor tegeles üle 6 aasta korvpalliga, mis tähendas suurt kardio tegemist iga treeningu ajal. Autor tegeles ka pikamaajooksmisega: 7 km-21 km. Sel perioodil kaalus ta 62 kg 16 aastasena, mis tema jaoks polnud piisav kehakaal. Ta soovis olla tugevam ning et keha proportsioonid oleksid tasakaalus. Autor on õnnelik, et ta võttis vastu otsuse elu muuta. Mis ta selle jaoks tegi? 4.1.1 Treeningute alustamine 2017 aasta septembris alustas autor klassivennaga jõusaalis käimist nädalas 3-5 korda. Vähene teadmiste olemasolu, kardio tegemine ja mitte intensiivne pühendumus tähendas vähest kehalist arengut. Kuni 2018 aasta suveni autor ei saavutanud loodetud eesmärki, sest ta treenis ning toitus valesti. Autor muutis trennikava. Uuris internetist palju võimalikku, rääkis eratreeneritega kõigest, mis autoril mõtteis oli küsida. Autor küsitles endist rammumees, maailmameistrit Markus Männikut, kellelt ta sai motivatsiooni treeningutega edasi jätkata
Liitvalgud (proteiidid) koosnevad nii valgulisest kui mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne valgusüntees.
põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Sahhariidide biofunktsioonid: 1. Energeetiline - põhiline energiaallikas 2. Plastiline ehk ehituslik. Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses. 3. Reserv(varu)materjal. Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos - taimedes; glükogeen - kõrgemais loomades). Glükogeen on maksas ja lihastes. 4. Kaitsefunktsioon nt sekreet kaitseb õõnesorganeid (söögitoru, soolestik, bronhid) mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate sissetungi eest. 5. Reguleeriv funktsioon. 6. Spetsiifiline funktsioon. 7. Toitefunktsioon - laktoos Monosahhariidid. D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid (niipalju võiks teada, et nad on olemas ja kumb on organismis olulisem) Sahhariidide seedimine ja metabolism
kuuluvad aga korraga mõlemisse kategooriasse. Puhtalt ketogeensed: Lüsiin, leutsiin Nii ketogeensed kui glükogeensed: isoleutsiin, treoniin, fenüülalaniin, trüptofaan, türosiin Ülejäänud on glükogeensed. 11. Püruvaadi perekonna aminohapped. Alaniin, valiin, leutsiin. 12. Oksaalatsetaadi perekond. Aspartaat, asparagiin, metioniin, treoniin, isoleutsiin, lüsiin. 13. Fumaraadi perekond. Türosiin, fenüülalaniin. 14. -ketoglutaraadi perekond. Glutamiin, proliin, arginiin. 15. SuktsinüülCoA perekond. 16. AcCoA ja atseetoatsetüülCoA perekond. Lüsiin, leutsiin. 17. Monooksügenaasid ja dioksügenaasid. Hapniku ja glutatiooni roll aromaatsete aminohapete katabolismis. Monooksügenaas liidab substraadiga hapnikuaatomi, dioksügenaas liidab substraadiga hapnikumolekuli. 18. Fenüülketonuuria jt aminohapete metabolismi defektid
Verega maksa jõudnud monosahh muundatakse glükoosiks, mis on peamine süsivesikuline ühend, mis inimese AV-s toimib. Toitumise järgselt, mil glükoosi tase veres tõuseb, intensiivistub nii maksas kui lihastes glükoosist glükogeeni sünteesimine ja ladestam. See toimub kõhunäärme hormooni insuliini mõjul, mille kontsentr suurenem kaasneb alati glükoositaseme tõusuga ringlevas veres. Glükogeeni säilit maksas ja lihastes. SV-te vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen glükogenolüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. Vajaduse korral võivad maksarakud sünteesida glükoosist ka rasvhappeid, kui SV-id on liiga palju saadavas toidus. Vere glükoositase hoitakse terves organismis stabiilsena, normväärtuse piirideks on 3,3-6,1 mmol/l (0,6-1,1 g/l). Seedesüst kiiresti imenduv glükoos tõstab kiiresti veresuhkru sis, millele organism reageerib veres glükoosi sisaldust langetava hormooni insuliini produktsiooni tõusuga.
...........................................................................................................5 2.2.1 Taimed................................................................................................................ 5 3 VITAMIINID....................................................................................................................6 3.1 Vitamiinipreparaatide kasutamine.............................................................................6 4 KEHALINE TREENING................................................................................................. 8 4.1 Mõju üldadaptsiooni mehhanismile...........................................................................8 4.1.1 Hormonaalregulatsiooni täiustamine..................................................................9 4.1.2 Energiavarude suurenemine................................................................................9 4.1
paigas. Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %, süsivesikutest 55-65 % ja valkudest 15-20 %. Tavaliselt on probleemiks valkude saamine, sel ajal kui süsivesikuid ja rasvu kipub menüüs liialt olema. Valgurikkad toiduained on tailiha, linnuliha (ilma nahata), kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid. Organismi varustamine valguga on sportlastele äärmiselt oluline, kuna sportlik treening baseerub suures osas valgusünteesil. Treeninguga aktiveeritakse valgusünteesi protsess, kuid kui toiduga ei saa sportlane piisavalt uusi valke (materjali valgusünteesiks), siis treeningu efekt väheneb ja areng pole nii kiire kui treener ja sportlane tahaksid. Süsivesikute valikul tuleb silmas pidada, et tarbitaks just komplekssüsivesikuid leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid,
lihaskontraktsioonimehhanimi abil sooritada erinevaid liigutusi ning tegevusi. Treeningu seisukohalt vaadatuna on oluline lihase jõuvõimete ja lihashüpertroofia ja kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse. On ilmselge, et sportlane, kes tegeleb iluvõimlemisega on tema treeningutes jõutreening teisel kohal, samas kulturismiga tegeleja seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale. Lihashüpertroofia esile kutsumiseks on vaja lihastele avaldada välist vastupanu, et muutuks pinge lihases ning ka lihase pikkus. Selleks on vaja rakendada koormust. Nii nagu iga treeningu puhul on ka lihastreeningu planeerimisel oluline lihastööreziim, koormuse suurus, korduste ja seeriate arv, puhkepauside pikkus, soorituse intensiivsus. Jõuharjutused on
Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3.Metioniin ei ole happeline kõrvalahel. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1. Seriin - Aluseline 2. Glutamiin Aluseline 3. Lüsiin - Aluseline 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini tioolgrupid moodustavad omavahel disulfiid sildasid ehk tsüsteiinijäägid. 31
Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist.
Rein. 2006: 8). Kehalise aktiivsuse suurim oht on ületreening. Ületreeningu põhjustab treeningu vale ülesehitus. Ületreening aga toob kaasa endaga erinevaid haigusi ja vigastusi (Jalak, Rein. 2006: 31). Tugeva kehalise koormuse tagajärjel organismis tekivad anatoomilised ja füsioloogilised muutused, mis kutsuvad esile väsimusseisundi (Jalak, Rein. 2014: 179). Teine oht, mis kehalise aktiivsusega kaasneb, on vale treening. Valed tehnilised võtted võivad viia tõsise traumani. Valesti sooritatud liigutuste tagajärjel mõjuvad liigestele ja lihastele jõud, millele need vastu ei pea (Sporteri kodulehekülg). Kolmandaks ohuks võib pidada hooletust. Hooletusega võivad samuti kaasneda erinevad vigastused. Hooletuse tõttu võivad juhtuda erinevad kukkumised või kokkupõrked teiste treenijatega. Eriti hoolikas tuleb olla treeningutel masinatega.
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kristel Bauman KASVUHORMOON REFERAAT Klass: 11HC Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2011 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. Kasvuhormooni määratlus.........................................................................................4 Definitsioon ............................................................................................................... 4 1.2Lühidalt põhiülesannetest.....................................................................................4 2. Kasvuhormooni tootmine...........................................................................................5 1.1Vallandajad.........................................................................................................
glükogeen Süsivesikud-esmane energiaallikas • Neid kasutavad kõik keha rakud.Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. • Lihased suudavad toota süsivesikutestenergiat ka ilma hapniku osavõtuta • Sama hulga energia kättesaamiseks kulubvähem hapnikku 13.Süsivesikute varud organismis. ORGANISMISISENE VARU. Süsivesikud talletatakse maksa ja lihastesse glükogeeni näol. • Maksa glükogeenina (ca 10%maksamassist) • Lihase glükogeen (0,3 - 0,9% lihasemassist, vahel kuni 2%) • Veresuhkur - mobiilne süsivesikute varu kõikidelekudedele( norm 80 -120 mg%). Selleks, et närvirakud saaksid toimida, peab veresuhkru tase olema korras 14.Hüperglükeemia, liigid, tekkepõhjused. Hüperglükeemia – veres on glükoosi liiga palju. Glükoosikontsentratsiooni tõusüle 120 mg%. Liigid: - Alimentaarne – tekib peale sööki - Müogeenne – tekib kehalise töö alguses - Emotsionaalne – verre paisatakse adrenaliin
kandjate sünteesiks. Marasmus on põhjustatud nii valgu kui ka energeetiliste substraatide vähesusest toidus. Sümptomid on sarnased kwashiorkorile - mõlema korral väheneb koevalkude hulk organismis. Marasmuse-lastel areneb ketoos ehk atsidoos. Marasmus-lapse välimus sarnaneb rauga omaga - ainult nahk ja luud. Lapse lihased on ära kasutatud aminohapete allikatena, see on põhjustanud ka südamelihase nõrgenemise. Selline laps on tihti haige, sest immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata
2009 http://www.treeningplaan.ee/index.php/blogi/103-toitumine-ja-sportlik-saavutusvoime (06.10.2014) Portaal „Liigume“. Tervisesportlase toitumine. Tallinn 2006 http://liigume.ee/sinu- treener/toitumine/tervisesportlase-toitumine/ (28.10.2014) Toitumisõpetuse õppematerjal. http://raulpage.org/koolitus/toitumis1.html (01.11.2014) Portaal „Toitumine“. Energia ja toitainete vajadused. http://www.toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/ (05.11.2014) Ööpik, V 2006. Treening ja toitumine. Tallinn: Spin press. (01.11.2014) Portaal „Toitumine“. http://www.toitumine.ee/kampaania/lihtneviis/?veel_huvitavat=1 (01.11.2014) Portaal „K&M Pharma“. 2013. http://kmpharma.eu/vesi (02.11.2014) Portaal „Toidususivesikud“ http://toidususivesikud.edicypages.com/toidususivesikud/susivesikute-tahtsus- organismis (02.11.2014) Viru, M. Artikkel sportlase toitumine. Tallinn 2006 https://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/sportlasetoit.htm (03.11.2014)
lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud toidu all mõeldakse toitu, kust saab kõiki vajaminevaid vitamiine ja mineraalaineid ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Kõiki vitamiine pole organismis ja seepärast on nende täiendav toiduga saamine eriti vajalik. Regulaarselt spordiga tegeldes organismi vitamiini vajadus suureneb. Organismi varustamine valguga on äärmiselt tähtis, kuna sportlik treening põhineb suures osas valgusünteesil. Treeningu käigus aktiveeritakse valgusünteesi protsess, kuid kui toiduga ei saa sportlane piisavalt uusi valke, siis treeningu efekt väheneb. Toit peaks sisaldama taimse ja loomse päritoluga valku enamvähem võrdses koguses. Süsivesikute valikul tuleb meelde jätta, et tarbida tuleb süsivesikuid mida sisaldavad leib, riis, täisteratooted, kaerahelbed, nisuhelbed, herned, oad, banaanid, õunad jne. Hoiduda
haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel
kasutatakse peremeeslooma valgu sünteesimisel. Järelikult ei ole nende loomade puhul otstarbekas arvutada välja sööda valgusisaldust, vaid leitakse proteiinisisaldus. Arvutatakse välja lämmastikusisaldus söödas ja lähtudes sellest, et keskmiselt sisaldab valk 16% lämmastikku, leitakse lämmastikule vastav valgu kogus. SÜSIVESIKUD - energiakandjad põhiliselt taimsetes söötades (harva ka loomsetes N: glükogeen maksas, laktoos piimas jne). Neist saavad taimtoidulised loomad põhiosa eluks vajaminevast energiast ja neist moodustuvad keha- ning piimarasv ja piimasuhkur 3. RASV - on energiakandjaks põhiliselt loomsetes söötades (vahel ka taimsetes, N: õli päevalilleseemnetes, pähklites jne). Rasv on väga energiarikas ja loomad katavad energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks
pingutusi); • südame töö muutub efektiivsemaks ning vererõhunäitajad normaliseeruvad; • hapniku tarbimise võime paranemisega täiustuvad oksüdatsiooniprotsessid; • hemoglobiini tase veres tõuseb – paraneb hapniku transportimine, koed on paremini hapnikuga varustatud; • väheneb sklerootiliste muutuste risk (muutub vere lipoproteiidide koostis, kahaneb kolesterooli tase). MÕJU TUGI- JA LIIKUMISAPARAADILE Optimaalne kehaline treening kutsub esile luude, liigeste ja lihaste tugevnemise ning verevarustuse paranemise. Harjutused ja liigutused hoiavad liigeseid pidevas liikumises ning vähendavad nende jäigastumise riski. Koormus parandab liigeskõhrede toitumist, mis väldib liigespindade kulumist ja ka luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Lihaste hea toonus hoiab ära rühivigade tekke, mis omakorda mõjub soodsalt hingamissüsteemile ning selle kaudu vere hapnikuga varustatusele. MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE
Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse aruka tõusu ja positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning uue olukorraga harjuda nii unerütmi, toitumisharjumuste kui ka treeninguga. Treeningukava peamine mõte on see, et nii keha kui sooritusvõime harjuksid uute nõudmistega. Treening jagunedes: kontsentiline, ekstsentriline, plüomeetriline, isomeetriline treening. Arendav treening peab olema regulaarne ja pidev, koormust tuleb lisada arengule vastavalt tõusvas joones ning treeningkavas peavad olema harjutamine, puhkus ja toiduvalik. Et vorm paraneks ja taastumine oleks kindel, tasub kaaluda aja liigendamist lühemate ja pikemate osade kaupa. Kas treenimine aitab vananedes ainevahetuse aeglustumise vastu? Juba 25-aastaselt võid hakata enda teadmata lihasmassi ja jõudu kaotama. Sinu kehaehitus hakkab väikestviisi muutuma, aga see ei kajastu kaalus
annaabi.ee 
