teistsugune kui vastupidavusharjutustel. Nende sooritamise tulemusena saavutatakse närviregulatsiooni täiustumine, kesknärvisüsteemi funktsioonide ja seega ka vaimse tegevuse toniseerimine, lihaskonna hea toonus, korrektne kehahoiak, hea rüht ja välimus ning mis kõige olulisem, ulatuslik mehhaaniline antisklerootiline efekt. (Noormets 1999: 11) 3. Jõuharjutustest saadav spetsiifiline kasu Peamine jõuharjutuste efekt on lihaste jõu ja ümbermõõdu suurendamine. Kuid jõutreening mõjutab ka luid, sidemeid, kõõluseid ja südameveresoonkonda. Regulaarne jõuharjutuste sooritamine aitab ära hoida mitmesuguste vigastuste teket ja haigusi. Lisaks lihasjõule, lihasmassile, lihasvastupidavusele ja südameveresoonkonnale on jõuharjutustest kasu ka teistele teguritele, mida järgnevalt vaatleme. Liigeste liikuvus. On väidetud, et jõuharjutused vähendavad liigeste liikuvust, kuid paljud uurimused näitavad hoopis vastupidist
liigesehaigused ja depressioon. Tundub, et on tegemist lausa lineaarse efektiga kui sa oled füüsiliselt aktiivsem, on su risk haigestuda kroonilisse haigusesse kohe märkimisväärselt madalam; kui su füüsiline vorm väheneb, risk haigestuda suureneb. Eriti suurt efekti omab treening südamehaiguste ärahoidmisele. Samamoodi aitab füüsiline aktiivsus ära hoida suhkruhaigust ja ka suhkruhaiguse mõju vähendada, kui see sul juba on. Mõlemad aeroobne treening ja jõutreening on kasulikud, kuid tundub, et jõutreening on glükoosi homöostaasi (tervisele on vaja, et veresuhkrutase ei kõiguks väga palju) säilitamiseks eriti efektiivne. Osteoporoosi vältimiseks on kõige kasulikum loomulikult jõutreening, sest ta tõstab luu mineraalset tihedust. Paljud uuringud on näidanud, et neil, kes teevad jõutreeningut, on luutihedus suurem kui neil, kes seda ei tee (ehk need, kes teevad vaid aeroobset treeningut). Jõutreening aitab ära hoida luude hõrenemist, mis
Võrkpallur vajab kehalistest võimetest peale mänguoskuste veel kiirust, vastupidavust ja jõudu. Meeste mängus on jõul alati väga suur osakaal olnud ja mida aeg edasi, seda tähtsamaks on see muutunud ka naiste mängus. Aina rohkem pööratakse tähelepanu naisvõrkpallurite jõutreeningule väljaspool palliplatsi. Maailmaklassi naisvõrkpallurid on kiiresti liikuvad, kõrgele hüppavad ning võimsa ründelöögiga. Hästi organiseeritud jõutreening aitab arendada mängijate sooritust võrkpalliväljakul, lisaks vähendab vigastuste riski ja suurendab enesekindlust. Pika võistlushooaja tõttu tuleb hoolikalt läbi mõelda jõutreeningute sisu ja perioodiline ülesehitus Võrkpallurite treeningplaan peab olema hästi läbi mõeldud, kuna hooaeg kestab septembrist kuni aprillini. Mängudega alustatakse juba septembris, ja heast esinemisest nendes mängudest
SISSEJUHATUS Minu referaadi peamisteks teemadeks on minu rüht, kehatüüp ja toitumine. Need on minu jaoks olulised asjad minu elus, kuigi ma ei saa väita, et mu toitumisharjumused ideaalsed oleksid või ka muud asjad. All järgnevas vaatan enda probleeme ning räägin üldiselt toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal...
Treeningute põhiosa moodustavad jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Talvine võistlusperiood kestab 3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab väike treeningmaht ja suurenenud intensiivsus. Põhitreeningu nädalatsükkel: Esmaspäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: kiiruslik vastupidavus Teisipäev Hommik: taastav treening Õhtu: jõutreening (jõusaal) Kolmapäev Hommik: kiirjooks-tehnika, kiirendused, madalstardid Õhtu: kiirjooksu erialane vastupidavus Neljapäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: erialane jõud Reede Hommik: jõutreening (jõusaal) Laupäev Hommik: kiirjooks-tehnika, kiirendused, madalstardid Õhtu: kiirjooksu erialane vastupidavus Pühapäev Puhkus
arendamisest, et inimesed rohkem aktiivset transporti kasutaks (jalgrattasõit, kõndimine), ka kaubanduskeskustes eskalaatorite vähendamine suurendaks trepist käimist ja samas ka kehalist aktiivsust. Kehaliseks tegevuseks sobivad ka kõik igapäevased tegevused nagu näiteks remondi-, metsa-, aia- ja koristustööd. Kehalise võimekuse parandamine Treeningud kehalise võimekuse parandamiseks on jagatud nelja gruppi: · Südametreening · Jõutreening · Venitustreening · tasakaalutreening Kõik need on samaväärselt tähtsad. Treeningutega tuleks alustada aeglaselt, tehes kõigepealt kergema koormuse ja intensiivsusega harjutusi ning kehalise võimekuse kasvades neid suurendada. Terviseprobleemide korral peaks kindlasti enne treeningutega alustamist konsulteerima arstiga. Tähtis on leida spordiala mis meeldib, siis ei pea võtma seda kui kohustust vaid kui lõbusat ajaviidet.
km jalalt-jalale seerias 20-40 · Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km hüpet, treeningul 300-500 · Jooks erinevate pikkusega lõikudel hüpet kiirusega 80% · Mäkkejooks erineva pikkusega · Nn ,,pöiahüpped" treeningul lõikudel 600-800 hüpet · Spurdid mäkke kuni 40 m Jõutreening: · Stardiharjutused mäkke · Lihasvastupidavuse · Kõnni ja jooksuharjutused mäkke arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. Pallimäng: · Jalgpall liivas.
tootmise välja, organismis tekivad häired näiteks mehel sugulised raskused, suguorganite kõhetus e. atroofia, tekivad termisilsed häired, häiritud on neerude töö, kahjustub maks- suureneb vastuvõtlikkus hepatiidile. Naised muutuvad steroidide tarvitamise tagajärjel mehelikumaks, lihastöö jõudlus kasvab, sportlikud kehalised näitajad muutuvad paremaks. Lapse ja jõutreening Väga pikka aega on räägitud sellest, et lapsed ei tohi kindlasti jõutreeninguga tegeleda. Põhjuseid on erinevaid: lapse kasv peatub tekitab kahju liigestele, sidemetele ja kõõlustele Tegelikkuses on aga jõutreening nagu ka iga teine treening kahjulik vaid siis, kui valitakse treeninguks vale koormus. JÕUTREENING: 1. suurendab lihasjõudu 2. tõstab lihase vastupidavust 3. on parim vahend keha formeerimisel 4
Noore kergejõustiklase aastane treeningplaan ettevalmistuseks noorte maailmameistrivõistlusteks I ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober-november) Ülesanded: - Organismi järk-järguline ettevalmistamine järgnevateks intensiivsemateks ja mahulisematemaks treeninguteks. Oktoobri keskel meditsiiniline kontroll. - Liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine. - Lihasvastupidavuse arendamine - Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. Vahendid oktoobris: Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni...
lihaskontraktsioonimehhanimi abil sooritada erinevaid liigutusi ning tegevusi. Treeningu seisukohalt vaadatuna on oluline lihase jõuvõimete ja lihashüpertroofia ja kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse. On ilmselge, et sportlane, kes tegeleb iluvõimlemisega on tema treeningutes jõutreening teisel kohal, samas kulturismiga tegeleja seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale. Lihashüpertroofia esile kutsumiseks on vaja lihastele avaldada välist vastupanu, et muutuks pinge lihases ning ka lihase pikkus. Selleks on vaja rakendada koormust. Nii nagu iga treeningu puhul on ka lihastreeningu planeerimisel oluline lihastööreziim, koormuse suurus, korduste ja seeriate arv, puhkepauside pikkus, soorituse intensiivsus. Jõuharjutused on
lõpus läbis autor kontrolltesti. Autor püstitas antud uurimisele hüpoteesi, et suudab enda kehalist võimekust kuue nädala jooksul selle kava järgi parandada. Treeningu tulemused näitasid, et kuue nädala jooksul on võimalik enda kehalist võimekust natukene parandada. Autori näitel paranes iga harjutuse tulemus minimaalselt nelja korduse võrra ja maksimaalselt 13-ne korduse võrra. 22 KASUTATUD ALLIKAD Jõutreening. https://www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/jutreeningu_plussid_ja_lihasrhmadest.html (kasutatud 03.03.2017) Street Workout . https://en.wikipedia.org/wiki/Street_workout (kasutatud 03.03.2017) Joonis 2. Rippes kätekõverdused. http://workoutlabs.com/exercise-guide/pullup/ (kasutatud 09.03.2017) Joonis 1. Kätekõverdused. http://workoutlabs.com/exercise-guide/pushup/ (kasutatud 09.03.2017) Joonis 3. Kükid. http://workoutlabs
lihasmassi kadu, kui neil, kes on füüsiliselt aktiivsed Mida põhjustab alanenud lihasvalkude süntees? See põhjustab lihasmassi kadu ja hääbumist Lisaks väheneb vananedes lihase võime koormusjärgselt või peale vigastust ennast regenereerida Kuidas sarkopeeniat ravitakse? Spetsiaalset rohtu pole Raviks määratakse liigutamist ja proteiinijooke Kuidas sarkopeeniat ennetada? Teadlased kinnitavad, et jõutreening on sarkopeenia ennetamiseks ja raviks mõjuvõimsaim vahend Kui jõusaali kasutamise võimalus puudub, saab sarkopeeniat ravida ja ennetada ka kodustes tingimuste Tuleb kasutada eri treeningekspandreid, käepäraseid raskusi ja oma keha vastupanu Harjutuste arv Sooritada 810 harjutust peamistele lihasgruppidele: Rinnalihas Seljalailihas Deltalihas Kõht Tuhar Reielihas
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, oleks mu perekonnanimi Pallid. Mul oleks keemia eriala kõrgharidus, aga ma hingaks liiga palju CO 2’te sisse ja tegeleks liiga palju CH3CH2OH’ga (etanool), nii et mul mõistus sodi ja lasen oma raskelt teenitud stipendiumi raisku ja hakkan kehalise kasvatuse õpetajaks. Kooliaastas teeksime nelja erinevat ala: kuulitõuge, jooksmine, võrkpall ja jõutreening. Kuulitõukes hindaks ainult seda, et visatakse vähemalt kaks meetrit ja kõnniks „vuntside” tagant. Jooksmises loeb ainult see, et läbitakse ettenähtud teepikkus. Võrkpallis loobiksin õpilastele lihtsalt viisi, kuna see ala neile meeldib. Ning lõpetaksin aasta jõutreeninguga, et saada ilus rannakeha suveks. Ma ei nõuaks, et õpilased käiks alati tunnis, kuna tahestahtmata on kehalise tunnid alati ebasobival ajal. Kas õpilased pole söönud või alles söönud, koolipäevast juba väsinud või alles ...
kool LIIGESEPÕLETIK REFERAAT nimi klass Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 NOORTE LIIGESEPÕLETIK.............................................................................................3 LASTE LIIGESEPÕLETIKU LIIGITUS........................................................................... 4 TUNDEMÄRGID................................................................................................................5 HAIGUSE KULG................................................................................................................5 ÄRATUNDMINE..................................................................
Sissejuhatus Teen ülevaate tervisespordialadest ja toitumisest. See on vajalik, sest tänu sellele saab inimene oma eluiga pikendada ja seda täisväärtuslikult nautida. Tervisesport ja toitumine kooskõlas hoiavad inimese tervena ja soovitud vormis. Kui tervis on hea siis on tuju ja kõik ülejäänud tähtsad asjad korras. 1 Tervisespordialad · Käimine ja jalutamine · Jalgrattasõit · Võimlemine, aeroobika · Jõutreening · Jalgpall · Golf · Kergejõustik · Saalihoki · Jooksmine Tegevusetus ja vähene kehaline aktiivsus põhjustavad terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus on tänapäeval üks efektiivsemaid ravivorme paljude haiguste ravimisel. Kehaline aktiivsus aitab vältida luude hõrenemist vanematel inimestel. hoiab ära rasvumise ja on hea meetod kehakaalu kahandamiseks. vähendab liigesevalusid.
Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse
....12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13 LISAD.......................................................................................................................................14 I. SISSEJUHATUS 2 Jõusaalist räägitakse väga palju halba, kindlasti liiguvad sellised jutud, et raskuste tõstmine paneb lastel kasvu kinni või et jõutreening on halb liigestele ja luudele. Tegelikult on asi hoopis vastupidi. Kui jõutrenni teha tehniliselt õieti, on vigastuste oht palju väiksem kui näiteks jalgpalli või korvpalli mängides või kergejõustikut tehes. Ei usu? Vaatlused, analüüsid ja uuringud on edukalt tõestanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, tõuked, visked, hüpped, erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suuremate jõududega kui jõutreening
muuta. Siinkohal on sobilik ära mainida müüti, mille kohaselt kardavad naised jõutreeningu tõttu minna liiga lihastesse. Kõik sõltub aga treeningu ülesehitusest. Samuti välistab liigset lihaste kasvu asjaolu, et naistel on lihaste mittevaevaliseks kasvatamiseks liiga madal meessuguhormoonide tase. Pausid seeriate vahel võivad varieeruda 3 minuti vahel. Paarikuise treeningu järel ei tohiks pausid olla pikemad kui 2 minutit. Kuigi jõuharjutused on valdavalt lihtsad, saab jõutreening olla edukas ja jätkuvalt harjutamist stimuleeriv ainult siis, kui see on õigete põhimõtete alusel organiseeritud ning kui rakendatakse õiget tehnikat. Jõuharjutusi tehes teeb keha tööd mõlematpidi nii raskust tõstes, kui ka langetades. Mõemad on võrdselt tähtsad. Lihased ei arene mitte ainult treeningu jooksul vaid ka puhkeseisundis. Seetõttu on oluline, et treening vahelduks optimaalse puhkusega.
............ 11 2. TREENINGMETOODIKA ...................................................................................... 12 3. TULEMUSED ........................................................................................................... 16 JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE ............................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................ 19 LISAD Lisa 1 Üldkehaline jõutreening ............................................................. 20 Lisa 2 Harjutused reageerimiskiiruse ja jooksutehnika arendamiseks ................. 23 Lisa 3 Tõkkeharjutused ...................................................................... 26 2 SISSEJUHATUS Inimese peamiseks liikumisviisiks on kõndimine ning isiku kõnnaku ja kehahoiaku põhjal võib tema kohta paljutki välja lugeda
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeer...
pärast suudame juba 3 4 tundi nädalas kehaliselt aktiivne olla. Nädalane energiakulu on 2000 kcal, organism on harjumas töötama rasvapõletustsoonis ja tervislik seisund on paranenud. Edasijõudnud tervisesportlane peaks harjutama regulaarselt ja õige koormusega Eesmärgiks on harjutada regulaarselt optimaalse treeningkoormusega - treeningmaht alustada 3 - 5 korda nädalas, korraga 60 - 90 min - energiakulu nädalas 3000 - 5000 kcal - vastupidavustreening, jõutreening, harjutamine terviseklubis. Koormus kutsub sageli esile väsimuse, mis aga suhteliselt kiiresti möödub. Vastupidavuse arendamiseks kasutada erinevaid spordialasid, täiendavalt teha jõutreeningut erinevatel seadmetel, parandada liikuvust ja koordinatsiooni. Lisaks võib harrastada ka teisi spordialasid, näiteks mängida palli. Saavutussportlase treeningkoormus on oluliselt suurem Eesmärgiks on parandada töövõimet oma lemmikspordialal.
Spetsiaalse tabeli kasutamine, kus 10 km läbimise aja põhjal on võimalik leida aeroobse ja anaeroobse läbe ning maksimaalse O2 tarbimise tasemele vastav jooksukiirus Laboritestid- kasvavate koormustega, konstantse koormusega 11 JÕUTREENING Mis on jõud? Võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Mis on jõutreening? Lihaste treenimine, et nad saaksid tugevamaks. Anaeroobne treening. Põhiline meetod on kordusmeetod. Üldine reegel- kui treenida lihast tema jõudu genereerival ülemisel piiril siis muutub lihas tugevamaks Jõud on võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu Igasugune keha ümberpaiknemine ruumis toimub tänu lihasjõule Nimeta spordialasid, kus peamine treeningu vorm on jõutreening? Rammumehed- hüpertroofia ja lihasfunktsionaalsus, max
ee/sinu-treener/programmid/suusatamine, 2015) 5 3. Klassikalise sõiduviisi energiakulu Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi üheksakümmend protsenti organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid, 2015)
Kaugushüpe Erich Ehte 9c Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta. Hüpe koosneb neljat osast: hoojooksust, äratõukest, lennust ja maandumisest. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võist...
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpatalähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal(mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast :hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 kat...
Umbes nii pika aja pärast hakkab keha aeglaselt, kuid ühtlaselt energiat juurde nõudma. Organism läheb oma varude kallale ja hakkab keha nõudluse rahuldamiseks rasva põletama. Aeglase, pikamaa kardiovaskulaarse treeningu põhieesmärk ongi võimalikult kaua ja palju kaasata liikumisse aeglaselt kokkutõmbuvaid lihaskiude. Pikaajalise mõõduka koormusega kardiotreeninguga saab tunduvalt kiirendada rasva põletamist. Anaeroobne treening ehk jõutreening on aga lühiajaline, intensiivne füüsiline pingutus, mis ei ole sõltuv hapnikuga varustatusest, et kindlustada organismi vajaliku energiaga. Nagu näiteks raskuste tõstmine. Seda tüüpi harjutused soodustavad lihastugevuse, lihastoonuse ja füüsilise vormi paranemist. Lihasjõud aitab suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi ning säilitada eluks olulist õiget rühti. Lihasjõul on lisaks saavutamisvõimele tähtsus: tehnilis-taktikalised
) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 Esmakordne suusatamine Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Haigena harjutamine Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane
jne, kuid paljude spordiharrastajate seas on levinud arvamus, et kõik kasulikkud toitained tuleb saada toidust. 3.Jooksutreening ja selle ülesehitus. Jooksmine on inimesele iseloomulik kiire liikumine. Täpsemalt öeldes on jooksmine järjestikuste hüpete kompleks. Joosta võib väga erinevalt : väga kiiresti, kiirest, parajalt, aeglaselt, väga aeglaselt jne. Iga indiviidi jooksmist võib aga trenniga paremaks muuta. Kõike jooksutreeninguid ühendavad järgmised komponendid : jõutreening, jooksutehnika treening ja vastupidavuse treening. Jõutreeningut on vaja sellepärast, et jooksjal peavad olema tugevad jalad ja ka kogu keha. Tugevad jalad võimaldavad teha jooksusamme kiiremini ja muuta neid suuremateks. Ka käed peavad olema tugevad, sest käte jõud peab olema proportsionaalne jalade jõuga. Jooksutehnikal on vahest kõige suurem tähtsus. Õigesti joostes on kergem joosta, saab joosta kiiremini ja kauemini. Tehes
• Uurimismeetodi spetsiifilisus – tõenäosus, et reaalse elu signaalidest suudetakse eristada õige valest (haige tervest, kurjategija süütust jne) – Oled politsei, sinu ees on 100 süütut: Mitu sa neist ülekuulamise käigus kurjategijaks tunnistad? 1%? S.t. 1% vale positiivseid 20) Mis asi on muutuja ja milliseid muutujaid on olemas? Muutuja on nähtus, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta. Näiteks võib uuritavateks muutujateks olla jõutreening ja kaugushüppe tulemus. On olemas: 1) sõltumatu muutuja - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud (jõutreening); 2) sõltuv muutuja - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta (kaugushüppe tulemus). 3) Segavad muutujad - sekkuvad sõltumatu ja sõltuva muutuja vahekorda. Kõrvalmõjud, häired, müra
kiiremas tempos. Edasi tõstetakse vähehaaval koormust sõites erinevates asendites. Intervall- treenigu puhul aga sõidetakse vahelduvalt madala ja kõrge koormusega, treenimaks just südamelihaseid. Sobiv eriti meestele, kuna see ei nõua erilist koordinatsiooni, võimaldab aga treenida väga suure koormusega. STRECHING lihaste venitustund, kus kasutatakse erinevaid venitusmeetodeid ning põhirõhk on asetatud lihaste rahulikule ja lõdvestavale venitusele. Kuna igasugune koormus, eriti jõutreening, lühendab lihaseid, siis venitusharjutuste abil taastatakse lihaste normaalne pikkus ning säilitatakse nende elastsus. Sellega omakorda ennetame võimalikke vigastusi. Aitab kõrvaldada lihasvalu ja väsimustunnet. Sobiv nii algajatele kui ka aktiivsetele spordi harrastajatele. SHAPING figuuri korrastamiseks ja organismi tervendamiseks mõeldud harjutuste süsteem, mille juurde kuulub vastav dieet. Shapinguharrastajad testitakse, mille järel saab igaüks individuaalse harjutuste kava
Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4. Surumine istudes trenazööril (Smith`il) või istudes hantlitega 4 x 10 6 5. Lendamine seistes trossidega või hantlitega või kangi tõstmine ette 3 x 15 8 6. Biitsepstõste seistes hantlitega vahelduvalt 4 x 10 6 * tehnika olgu korralik, tempo 2 sek. alla, 2 sek. üles 7. Biitsepstõste seistes kangiga + biitsepstõste kangiga istudes pingil 3 4 x (10 6) (see on superseeria)* teise harjutuse puhul vali ra...
, 2012). 3 Hüppevõime arendamine Parimatel positsioonidel asetsevatel võistkondadel on statistiliselt paremad hüppekõrguse näitajad kui võistkondadel, kes asuvad tabelis madalamal kohal- seda nii naiste kui ka meeste puhul (Ziv ja Lidor, 2009). Hüppevõime arendamiseks on vajalik plahvatuslik jõutreening ning jõuvastupidavus. Jõuvastupidavus on sealjuures rohkem arendatav kui maksimaalne hüppekõrgus, kuid parandada annab treeninguga mõlemaid. Kuna võrkpallur kasutab mängus väga palju erinevaid hüppeid, siis on nende treenimiseks ka parim variant kasutada kõiksugu erinevad hüppeviise. Plahvatusliku jõu treenimiseks peaks lisaraskus jääma 20-50%-ni, treeningu maht olema kiire ja väike. Pingutus maksimaalne ning puhkepausid suhteliselt pikad
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused Kutseõpetaja KAKPM-1 Maie Saareots Laste ja noorukite ala- ja ülekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja võimalused. Artikli analüüs Reeli Rutens, magistritöö 4-kuulise füsioteraapia programmi ja toitumise jälgimise mõju keha koostisele ning kehalise võimekuse näitajatele 8–9-aastastel ülekaalulistel lastel 2015 SISSEJUHATUS Artikkel rääkis laste ülekaalulisusest mis on tõusev trend ning 21. Sajandil suur problem. Ülekaalulisus on kompleksne multifaktoriaalne seisund, mille üksteisega tihedalt seotud põhjustena võib välja tuua ülesöömist, füüsilist inaktiivsust, gen...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte...................................................................................................
8 korda. 2.2. Koormuse suurendamine: Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. 2.3. Jõutreening: Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. 2.4. Põrkamine: Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt
REFERAAT Kaugushüpe Tallinn 2 Sisukord 1. Ajalugu 4lk 2. Mis on kaugushüpe? 4lk 3. Võistluskorraldus 5lk 4. Hoojooks 6lk 5. Hoojooksu ja äratõuke vaheline ala 6lk 6. Äratõuge 7lk 7. Lend 7lk 8. Maandumine 8lk 9. Sportlase eripära 8lk 10. Treening 9lk 11. Parimad tulemused 10lk 12. Pildid 2tk 11lk 13. Kasutatud kirjandus 12lk 3 Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil...
vigastuste risk suusatamisel on madal suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. 3 Haigena harjutada ei tohi
Treeningueelne soojendus Johannes Volt Tallinna Polütehnikum TT17-E Sporditreeningu printsiibid Spordiklubis ringi liikudes näeb inimesi, kes teevad trenni üpris sageli, kuid hoolimata rassimisest pole neil viimase aasta või poolega ette näidata erilisi tulemusi. Nad ei ole kaalu langetanud ega lihasmassi kasvatanud, nad pole eriti tugevamad ega ka vastupidavamad. Miks küll? Sporditreening ei ole nii lihtne, et lähed trenni ja saadki paremaks. Optimaalseteks tulemusteks on vaja treenida teadlikult ja intelligentselt. Alati ei piisa lihtsalt distsipliinist ja tahtejõust. Ükskõik kas su eesmärk on põletada rasva, kasvatada lihasmassi või areneda oma lemmikspordialal, kehtivad mõned üldised sporditreeningu printsiibid kõigile. Sporditreeningus luuakse kehas muutus, millega organism peab kohanema. Põhimõtteliselt on treening kohanemine stressiga. ...
(näiteks sportlastel tekib ületreening) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt organiseerituna (näiteks sportlik treening, liikumisravi) või spontaanselt, igapäevase tegevuse raamides · Kehaline treening käivitab organismis adaptatsiooniprotsessid kehalise koormusega kohanemise · Adaptatsioon kehalistel koormustele allub superkompensatsiooni seadusele KEHALISE TREENINGU LIIGID · Jõutreening sisaldab jõu erinevate liikide (absoluutse jõu, kiirusjõu) arendamist · Vastupidavustreening sisaldab vastupidavuse erinevate liikide (aeroobne, anaeroobne, jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist NEURAALNE JA MÜOGEENNE APTATSIOON KEHALISEL TREENINGUL Müogeenne adaptatsioon:
söömata või haiglasena mitte sõitma minna; enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused ning taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90% organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Lumeta ajal on heaks treeningvahendiks, suusatehnika ja dünaamilise tasakaalu arendamiseks
4. Kui sa pole peaaegu üldse sporti teinud, tasub enne tervisespordiga alustamist käia arsti juures. Füsioteraupeut, toitumisspetsialist ja -terapeut võivad aidata sobiva toitumis- ja treeningkava koostamisel. 5. Liigu. Võta oma kavva aeroobne liikumine (kõndimine) vähemalt 20-45 minutit neli korda nädalas (Intervalltreening kasvatab rasva lagunemisvõmet, millest kiiretele inimestele võib olla abi.) ja jõutreening vähemalt kaks korda nädalas, nii et treeningpäevade vahele jääks üks vaba päev. Täienda oma kava heade venitusharjutustega. Kui oled jõudnud rasvkoe eemaldamise piirini, siis oleks vaja pikendada treeningu kestust ja/või koormust (kõndimiskiiruse lisamine, raskem kang). 6. Peale sportimise ja õige toitumise teosta praktikas teisedki uude ellu kuuluvad asjad: vesi, päike, karsklus, puhas õhk, puhkus ja Jumala usaldamine. 7. Ole kannatlik
Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaastal. Jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte jõud. Pikeneb aeg, kui hakkame treenima, reaktsioon treeningule vananedes järjest pikeneb. Pikeneb ka aeg, kui järsku tõsta: keskendumine, sooritus on aeglasemad. Alaneb lihaskiududes ATP tase. Liihased saavad vähem toitaineid ja taastuvad aeglasemalt. Vanemate inimeste jõutreening pigem masinatel neil on võimalik seda teha organiseeritumalt. See võimaldab lihasel töötada suuremal amplituudil, masinatel on see efektiivsem. Vananedes väheneb koordinatsioon. Luud, liigesed. Liigese pinda kattev kõhr väheneb. Kitseneb liigesepilu tagajärg kõhre vähenemisele. Liigeste funktsioon halveneb. Luude tihedus hakka vähenema umbes 30-aastaselt. Oluline naisterahvastel, vanematel naistel kaltsiumist. Luukude muutub hapraks. Lihtsal moel hakkavad tekkima luumurrud
puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Tuleb valida õiged suusad Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus
ülepingutusnähud) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt organiseerituna (näiteks sportlik treening, liikumisravi) või spontaanselt, igapäevase tegevuse raamides · Kehaline treening käivitab organismis adaptatsiooniprotsessid kehalise koormusega kohanemise · Adaptatsioon kehalistel koormustele allub superkompensatsiooni seadusele KEHALISE TREENINGU LIIGID · Jõutreening sisaldab jõu erinevate liikide (absoluutse jõu, kiirusjõu) arendamist · Vastupidavustreening sisaldab vastupidavuse erinevate liikide (aeroobne, anaeroobne, jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist NEURAALNE JA MÜOGEENNE APTATSIOON KEHALISEL TREENINGUL
Jõud on üks peamine kehaline võime, kuna igasugune keha ümberpaiknemine ruumis toimub tänu lihasjõule. (Jürimäe, Mäestu 2011) Jõuvõimeid arendavale treeningule on iseloomulik suur mõju lihastele ja suhteliselt väike mõju südamele ja vereringesüsteemile. Jõu arendamine ei nõua südamelt suurt pingutust. Pikaajalise jõutreeningu tulemusel aga kasvab lihasmass, mille varustamisel verega peab süda olema tugev. (Landõr 2009) Seega on jõutreening murdmaasuusatajale kasulik vaid koosmõjus piisava vastupidavustreeninguga. 17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine Üldiselt eristatakse järgmisi jõuvõimete liike: • Üldine jõud: kogu organismi lihaskonna jõud. • Erikehaline jõud: spordialaspetsiifiliste lihaste jõud. • Maksimaalne jõud: suurim jõud, mida närvi-lihassüsteem suudab esile kutsuda maksimaalse lihaskontraktsiooni jooksul.
Sobiv kõigile, ka ülekaalulistele (treenitakse istudes, ei koorma liigselt liigeseid). Eriti sobiv meestele, kuna see ei nõua erilist koordinatsiooni, võimaldab aga treenida väga suure koormusega . STRETCHING lihaste venitustund, kus kasutatakse erinevaid venitusmeetodeid. Tund algab soojendusosaga ning põhirõhk tunnis on asetatud lihaste rahulikule ja lõdvestavale venitusele. Kuna igasugune koormus, eriti jõutreening, lühendab lihaseid, siis venitusharjutuste abil taastatakse lihaste normaalne pikkus ning säilitatakse nende elastsus, millega ennetame võimalikke vigastusi. Venitusharjutused kiirendavad lihaseid ja liigeseid ümbritsevate pehmete kudede ainevahetust, mis aitab kõrvaldada treeningust tingitud lihasvalu ja väsimustunnet. Sobiv nii algajatele kui ka aktiivsetele spordi harrastajatele.
Tähtsaim põhimõte on harjutamise regulaarsus ja kindel harjutuskordade arv nädalas. Tavalisele suusatajale piisab 3-4 harjutuskorrast. Nädalase tegevuse kavandamisel tuleb jälgida, et suurema ja väiksema koormusega treeningud vahelduksid. Nii suudetakse eelmisest treeningust taastuda Nädala treeningkava esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Puhkepäev Pikem Mäng või Keskmiselt Puhkus Jõutreening, Ülipikk kergem muu tugev või üldkehaline treening treening taastav treening muu ettevalmistus (matk, tegevus taastav võistlus) tegevus Nädalate planeerimisel peaks iga kolmas või neljas nädal olema taastava iseloomuga, s.t. kergema koormusega. Aastaringne harjutamine
Tallinna Tehnikagümnaasium ' Jalgpall, sprint ja kaugus hüpe Referaat Lota Aadla 11.c klass @ Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus jalgpall ............................................................................................................................3 Jalgpalli meeskond...............................................................................................................................4 Jalgpalli väljak......................................................................................................................................5 Jalgpalli reeglid.................................................................................................................................6-8 Jalgpalli riietus.................................................................................................
Rapla Ühisgümnaasium Birgit Paiba 10.h klass ÕPILASTE KOOLIVÄLINE SPORDITEGEVUS Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees:...
Fair Play ehk Ausa Mängu reeglid. Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: • reeglitest lugu pidamine, • kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, • vastastest lugu pidamine, • anda igaühele võrdne võimalus osaleda, • säilitada enesevalitsemine. Sportlik vaimsus Spordivõistlustel väljendub sportlik vaimsus mitte reeglite järgimises või rikkumises vaid võistlejate suhtumises konkurentidesse mitte kui vaenlastesse vaid kui sõbralikesse rivaalidesse. Võidule pürgimine peab käima käsikäes kaasvõistlejate austamise ja sõprusega. Eestlastest Olümpiavõitjad Olümpia sümboolika Olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie maailmajao ühtsust; olümpiarõnga värvid on sinine, kollane, must, roheline ja punane. Valge põhjaga plagu, mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab olümpialipu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
