Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,
kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,
kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
1. REFERAADI VORMISTAMINE 1.1 Teksti vormistamise nõuded Tööde vormistamisel kasutatakse reavahet 1,5; tähesuurust 12 p ja võimaluse korral srifti Times New Roman või Arial. Lehekülje ääred jäetakse vabaks vasakult ja paremalt 3,17 cm, ülevalt ja alt 2,5 cm. Tekst joondatakse mõlemast servast. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Alapeatüki ette jäetakse vaba ruumi kaks rida, punkti ja tabeli pealkirja ette üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine
Väljapoole sulge jäetakse tühik. Sulgudes sisse ei jäeta tühikut. Viikingiajal kandsid mehed arvukalt ehteid (helmeid, kaelavõrusid ja sõlgi) Väljaspool jutumärke jäetakse tühik. Jutumärkide sisse ei jäeta tühikut. Martin Padar sai tuntuks huumorisaates ,, Wremja" tegelasena. Musketäride etenduses oli mul ainult üks lause: ,,Mine oma teed, musketär!". Lõikude vahele jäetakse tühi rida või alustatakse taandreaga. Tekstilõigud joondatakse. Parim srifti suurus (front) on 12. Loetavaim srift on Arial Või Times New Roman. Tekst kirjutatakse enne valmis ja alles siis (redigeeritakse) kujundatakse. Arvu ja ühiku vahele jäetakse tühik. 7 kg, 7 cm, 7 kr, 7 EEK Enne ja pärast mõttekriipsu jäetakse tühik. Indrek Ojara mitte ainult Sten. Tulpade tegemiseks kasutan klaviatuurilt TAB klahvi. Kuupäeva kirjutamine 1.september 1.september 2005.a 1. sept 1
vasakusse serva. Uus alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkiri on vasakus servas. Esimese ja teise taseme pealkirja järel punkti ei ole, kolmanda (vaid viimase) järel on. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1. Referaadi kirjutamise ajal joondatakse read vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata. Vajadusel tuleb nõu pidada õpetajaga ja näidata talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui õpilane ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. Kui kasutatakse valmiskirjutatud lõiku raamatust või Internetist, peab sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre, 2009). Kogu tööd ainult viitamiste
Ülesanne Nr. 4. Tiitellehe koostamine Luua dokumendi alguses uut lehekülge. Koostage tiitelleht vastavalt näidisele, mis on antud lõputöö vormistamise juhendil (http://www.vk.edu.ee/oppimine/oppetegevuse/loputoo_vormist_2010.pdf) lk. 26. Kasuta vajalikku joondust. Kasulik teada! Tiitelleht Tiitelleht koostatakse eesti keeles (ka sel juhul, kui töö kirjutatakse vene või inglise keeles). Kõik vajalikud elemendid paigutatakse eraldi ridadena ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta. Tiitellehele tuleb märkida: kooli nimetus suurtähtedega: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL (paksus kirjas Bold, kirja suurus 12 punkti); Virumaa Kolledz (Bold, kirja suurus 12 punkti); autori ees- ja perekonnanimi (Bold, kirja suurus 12-14 punkti); töö pealkiri suurtähtedega, (Bold, Kirja suurus 16-20 punkti); töö liik bakalaureusetöö (Bold, kirja suurus 14 punkti);
· Label võimaldab valida antud objektile sobivat silti (vaikimisi on olemas Figure, Table ja Equation). Vajadusel saab silte juurde luua. · Exclude label from caption võimaldab sildi pealdisest ära jätta, siis koosneb pealdis vaid järjekorranumbrist ja selgitavast tekstist (kui see on kirjutatud). · New label uue sildi loomine. · Delete Label ebavajalikuks osutunud sildi kustutamine. Pealdise lisamisel joondatakse see sarnaselt pildile (kui pilt oli joondatud rea keskele (center), siis joondatakse keskele ka pealdis). Pildile määratakse automaatselt lõigu omadus Keep with next, et pilt ja pealdis ei satuks eraldi lehekülgedele. Asetekst veebilehele Kuna tänapäevane tekstitöötlusprogramm suudab dokumendi ka veebileheks teisendada, siis pakutakse võimalust piltidel ka veebi headele tavadele ning standarditele vastavat aseteksti (Alternative text) lisada.
leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt. · Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. 2.3 Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). 2.4 Tabelid · Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. 2.5 Joonised · Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega, SUURTE TÄHTEDEGA, paksus kirjas 22 pt Töö liik (uurimus, referaat...) keskjoondus 16 pt Töö autor, klass ja juhendaja Paremjoondusega 16 pt
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND 1. Üldnõuded 1.1 Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (Page Layout-Size/Küljendus Suurus.). Lehe veerised st lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (Page Layout-Margins/Küljendus Veerised). Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti (12pt)(Home-Font-Avaleht-Fondi Suurus), reavahe 1,5 (Home-Paragrapg-Line Spacing 1.5/Avaleht-Rea-ja lõigu vahe). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi st tekst on rööp- ehk täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda). 1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis 12 pt (Home- Paragraph- Spacing Options-Before 12/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) Töös ei kasutata taandridu. 1.3. Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse (Insert-PageNumber/Lisa- Leheküljenumber)
Tutvusta küla erinevate teemakaartide abil. Koosta vähemalt 6 teemakaarti. Salvesta juhendi järgi iga kaart kõigepealt pdf-failna ja pärast liida üheks dokumendiks. Kasuta Kiira Mõisja Kaardiõpetuse tööjuhend Kodukoha atlase koostamine http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 5. Oma töö illustreerimiseks võid lisada fotosid, mis tuleb kindlasti allkirjastada. Vormistusnõuded 1. Tööl on sisukord 2. Reavahe kirjas on 1,5 3. Tekst joondatakse mõlema serva järgi. Kui reas tekivad suured tühikud, kasutatakse poolitamist 4. Joonised nummerdatakse, joonise pealdis lisatakse joonise alla 5. Iga põhijaotis algab uuelt leheküljelt 6. Kõik töö leheküljed nummerdatakse. Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid lehekülje numbreid neile ei panda. Esimene number on teksti esimesel leheküljel. Lehekülje number paigutatakse lehekülje alumise serva keskele. Kasuta
Tavaliste leheküljenumbrite lisamine päisesse või jalusesse: vali menüükäsk Lisa > Leheküljenumbrid… (ingl. Insert > Page Numbers…); määra loendikastis Paigutus (ingl. Position), kas printida leheküljenumbrid lehekülje ülaserva (päisesse) või lehekülje alaserva (jalusesse); määra loendikastis Joondus (ingl. Aligment), kas leheküljenumbrid joondatakse vasakule, keskele, paremale või köidetavate lehekülgede sise- või välisserva; kui sa ei soovi esilehekülge nummerdada, siis eemalda linnuke märkeruudust Näita esilehe numbrit (ingl. Show number on first page). Reeglina kirjalike tööde puhul lisatakse leheküljenumbrit mitte alates teisest leheküljest vaid alles kolmandast või koguni neljandast. Siin tuleb appi võtta sektsioonipiir (sellest oli juttu loengumaterjalis „Sissejuhatus“): 1
Uurimistöö vormistamine Üldnõuded Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel A4 formaadis. Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse. Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe.
Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U-riputi. Need kinnitatakse lae külge sobivate kiilankrute või kruvidega. Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel. Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge, kusjuures on soovitav eelistada kipsplaatide ristsuunalist paigutust hoidelattidel.
Helen Vaku shokolaadi tooted 1. TEHNILISED NÕUDED Töö vormistatakse A4 formaadis (210x297 mm), ühepoolses väljatrükis, kirja suurus 12 punkti, Times New Roman, Normal kirjastiilis, kaasaarvatud tiitelleht, pealkirjad, alapealkirjad jmt, reavahe 1,5 tiitellehest kuni lõpuni. Lehe servad jäetakse vabaks 2,5 cm, vasakult 3 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1
peatükkides kasutatud lausete koopiatest. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele. Tekstiline osa Töö peab olema vormistatud ühtse tervikuna, kasutatakse läbivalt ühesuguseid vormistamise põhimõtteid. Töö peab olema must-valgelt trükitud valge kirjutuspaberi ühele poolele ning köidetud (kõva köide või kaanetatud spiraalköide) formaadis A4. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Tekst joondatakse mõlema serva järgi (reziim justified). Alates sisukorrast nummerdatakse kõik leheküljed tööd läbivasse numbrilisse järjekorda (sh ka need lehed, millel on eraldi vaid tabelid ja joonised). Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks ,,antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud"). Sisukord
................. 7 Kasutatud kirjandus:....................................................................................... 9 2 Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). Tabelid Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. Joonised Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Joonis" koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri Joonis 1
koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt “ (Säljö, R., 2003: 263-264). TSITEERIMINE Pikema tsitaadi puhul ei kasutata jutumärke. Kui tsitaadis on rohkem kui 50 sõna või kolm rida, on soovitav kasutada tsitaati eraldi taandega lõiguna (Leki, 1998). Sel juhul jutumärke ei panda. Nii vasakult kui ka paremalt jäetakse tsitaadile vaba ruum ja tekst joondatakse mõlema ääre järgi. TSITEERIMINE Näide: Euroopas sai mõiste „infoühiskond“ (information society) laialt tuntuks pärast seda, kui Martin Bangemann 1994. aastal esines ettekandega „Europe and the Global Information Society“ Euroopa Nõukogu istungil. Ta kirjutab: See on revolutsioon, mis põhineb informatsioonil. Informatsioon omakorda on inimteadmiste väljendus.
vormistamise põhimõtteid. Töö peab olema must-valgelt trükitud valge kirjutuspaberi ühele poolele ning köidetud (kõva köide või kaanetatud spiraalköide) formaadis A4. Jooniste ning piltide puhul võib kasutada ka värvitrükki. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär üleval ja all ja paremal serval peab olema 2,54 cm, vasakul 3,17 (köitmine!). Tekst joondatakse mõlema serva järgi (režiim – justified). Alates sisukorrast nummerdatakse kõik leheküljed tööd läbivasse numbrilisse järjekorda (sh ka need lehed, millel on eraldi vaid tabelid ja joonised). Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks „antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud”). Sisukord
Robert Urmas Diljara Joonis 1. Sigrid Piiri sugupuu (autori koostatud). Kirjalike tööde vormistamise juures on eriti oluline, et ükski peatükk ei algaks ega lõppeks loetelude, viite, tabeli ega joonisega kõik peatükid algavad ja lõpevad autori enda sõnadega. Joonised ja tabelid joondatakse lehe keskele. 8 Tabel 2. Pereliikmete vanus (aasta) Allikas: Tartu MV Perekonnaseisuamet. 2011 2.2. Valemi koostamine Ruutvõrrand on teise astme algebraline võrrand. Ühe tundmatuga ruutvõrrand on teisendatav kujule kus Ruutvõrrandi lahendid x1,2 on antud valemiga 1,2 = . Ruutvõrrand koosneb ruut, lineaar-ja vabaliikmest. 9 3
täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega GARANTIIKIRI, AVALDUS, SOOVITUSKIRI, TEATIS, TÕEND, VOLIKIRI jne . Selistel kirjadel pealkiri puudub. 14. Seosviit 15. Tekst- on kirja põhisisu, adresaadile informatsiooni edastamine. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt lgavate eraldi lõikudena. Lõikude vahele jäetakse 1 tühi rida. Tekst joondatakse vasaku veerise järgi. Taandrida ei kasutata. Parem veeris võib olla joondamata, st tekstis ei või esineda põhjeedamatuid sõrendusi ega lünki. Tekst võib koosneda kolmest alaelemendist: * pöördumine vormistatakse 1-2 põhireavahet enne sisu * sisu * lõputervitus vormistatakse 1-2 reavahet pärast sisu. Pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide ja tiitlite, sõjaväeliste
Pealkirju sõnastades tuleb vältida retoorilisi küsimusi, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjades ilmneda töö järeldused. Sisukorra, sissejuhatuse, põhiosa peatükkide, kokkuvõtte ja kasutatud allikate loetelu pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väikeste tähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda, sõnu pealkirjades ei poolitata ja lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkirjad joondatakse vasakule (Ctrl + L). Tabelite ja lisade pealkirjade ning jooniste allkirjade vormistamist on kirjeldatud käesoleva juhendi järgnevates punktides. Kõiki peatükke ja töö teisi iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kasutatud allikate loetelu ja ka lisad) alustatakse töös uuelt lehelt (arvutis: kursor pealkirja algusesse – klaviatuuril Ctrl + Enter). Alajaotusi (alapeatükke, alapunkte) alustatakse uuelt lehelt ainult
poolpaksu ega kaldkirja. Sisukorra näidis on toodud lisas 4. 3.1.2. Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide ja alapunktide pealkirjad väiketähtedega. Kõik peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummer- datakse hierarhiliselt araabia numbritega, alustades ühest, vastavalt kehtivale peatükile ja alapeatükkidele. Pealkirjade vormistamisel peab järgima järgmisi nõudeid: Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. Pealkirjad esitatakse poolpaksus kirjas (Bold), kirjasuurusega 12 punkti. Iga pealkirja ees on täiendav lõiguvahe 24 punkti. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata, erandiks on mitmest lausest koosnev pealkiri. Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava
enamlevinud lõigu kujundamise vahenditest; kujundab lõiku, millel tekstikursor asub, või mitu valitud lõiku. Esimese nelja nupuga määrame lõigu joonduse (ingl. Alignment) vastavalt vasakule (ingl. Left), keskele (ingl. Center), paremale (ingl. Right) või rööpselt (ingl. Justify); nuppude asemel saab kasutada klahvikombinatsioone vastavalt Ctrl+L, Ctrl+E, Ctrl+R ja Ctrl+J. Pane tähele: vasak-, parem- ja rööpjoondusel joondatakse tekst ühele joonele kas vasakult, paremalt või mõlemalt poolt; viimasel juhul suurendab Word vajadusel sõnade vahel olevate tühikute laiust (võrdselt). Viienda nupuga saab määrata lõigu reavahet ehk reasammu (ingl. Line Spacing). Enam- kasutatavaid reasamme saab määrata ka klahvikombinatsioonidega Ctrl+1 (ühekordne reavahe), Ctrl+5 (1,5× reavahe) ja Ctrl+2 (2× reavahe), kusjuures number tuleb valida mitte numbriklahviga (ingl. NumPad) vaid põhiklahviga (ülemine rida).
Lihtsustab dokumendi registreerimist ja sisuga tutvumist. On kohustuslik kõigil dokumentidel, v.a õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused, tõendid, õiendid, teatised jms. Perioodiliselt või ühel eesmärgil saadetavate kirjade pealkirjale on soovitatav lisada mõni eristav tunnus. TEKST - On kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt algavate eraldi lõikudena. Lõikude vahele jäetakse 1 tühi rida. Tekst joondatakse vasaku veerise järgi, taandrida ei kasutata. Parem veeris võib olla joondamata, st tekstis ei või esineda põhjendamatuid sõrendusi ega lünki. Tekst võib koosneda kolmest alamelemendist: · pöördumine vormistatakse 1-2 põhireavahet enne sisu, · sisu, · lõputervitus- vormistatakse 1-2 reavahet pärast sisu. Pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide ja tiitlite, sõjaväeliste ja
Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Ülemisel joonisel näidatud maksimaalseid kinnituste ja lattide samme ei tohi ületada. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U- riputi. Need kinnitatakse lae külge sobivate kiilankrute või kruvidega. Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel. Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge, kusjuures on soovitav eelistada kipsplaatide ristsuunalist paigutust hoidelattidel.
Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Ülemisel joonisel näidatud maksimaalseid kinnituste ja lattide samme ei tohi ületada. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U- riputi. Need kinnitatakse lae külge sobivate kiilankrute või kruvidega. Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel. Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge, kusjuures on soovitav eelistada kipsplaatide ristsuunalist paigutust hoidelattidel.
-lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1 . 1 , punkt1 . 1 . 1 ) . NB
● paremal pool 2 cm vaba ruumi. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Leheküljenumbrid asuvad lehekülje all keskel. Tiitelleht võetakse nummerdamisel arvesse, kuid lehekülje numbreid sellele ei märgita. 7 Töö osi (uus pealkiri, sisukord, sissejuhatus vms) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Pealkirjad joondatakse lehekülje vasakusse serva. Töö osade pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. ● Esimese astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 16 punkti, rasvases kirjas. Pealkirja ette jätta täiendavalt 48 punkti (4 tähekõrgust) vaba ruumi. ● Teise astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 14 punkti, rasvase kirjaga. Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi.
seotud osakondadele ülevaatamiseks; tagasiside osakondadelt. Konsensuse saavutamise koosolek (consensus meeting), kus erinevad osakonnad lepivad kokku prognoosis, mida edaspidi kõik osakonnad kasutama hakkavad. Prognoosi koostaja esitleb koosolekul ka prognoosi koostamise eeldusi b. Müügi ja tootmise tervikplaneerimine- tootekategooriate keskne. Protsess, mis keskendub kliendinõudluse analüüsile ja prognoosimisele, mille põhjal joondatakse igapäevased tegevused ettevõtte tootmis-, tarneahela-, finants-, ostu- ja teistes osakondades. c. Koostöös plaanimine, prognoosimine ja varude täiendamine- tarneahela- keskne. Kontseptsioon, mis on suunatud integratsiooni suurendamisele tarneahelas ühiste tegevuste toetamise ja kaasaaitamise kaudu. CPFR püüab saavutada ühist varude juhtimist läbi tarneahela liikuvate toodete ühise jälgimise ja asendamise
Töötlemata alg- andmeid sisaldavad tabelid paigutatakse lisadesse. Töös arvutatud või töödeldud andmete ta- belid esitatakse tekstis. Väga ulatuslikud tabelid tuleks samuti paigutada lisadesse. Tabel peab 15 asuma esimesel võimalusel pärast tekstis olevat esmast viidet tabelile. Tabel eraldatakse teks- tist ühe tühja reaga ja joondatakse vasakule. Tabelid tuleb nummerdada araabia numbritega ja pealkirjastada. Kasutada võib liht- või liitnu- meratsiooni. Kui tabeleid on vähe (alla 10), sobib lihtnumeratsioon, mille puhul tabelid num- merdatakse läbivalt kogu töö ulatuses (näiteks tabel 7). Suurema hulga tabelite puhul sobib liitnumeratsioon, mille puhul nummerdatakse peatükkide järgi (näiteks tabel 2.5), kus esimene number 2 tähendab töö teist peatükki ja teine number 5 tabeli järjekorranumbrit selles peatü- kis
valemid ja kujundus (alates viiendast reast!). Kujundamine kasutades nupuriba Valitud kujundust on koige lihtsam muuta nupuribal FORMATTING olevate nuppudega: Font, Font Size kirja tuup ja kirja suurus; Bold, Italic, Underline - rasvane-, kald-, allajoonitud kiri; Align Left, Center, Align Right - joondus lahtris vasakule, keskele voi paremale; Merge and Center - uhendatakse margistatud lahtrid uheks lahtriks ja joondatakse tekst horisontaalselt keskele. Selle eemaldamiseks klopsata samal nupul (see on versioonides MS Excel 2002 ja MS Excel 2003. Vanemates versioonides valige menuust Format/Cells. Vahekaardilt Alignment eemaldage linnuke Merge Cells); Currency lisatakse rahasumbolid; kroonide saamiseks kontrollida ule START/SETTINGS/CONTROL PANEL/REGIONAL AND LANGUAGE OPTIONS/ CURRENCY; Percent Style - korrutatakse arv sajaga ja lisatakse %; Comma Style - joondatakse arv komakoha jargi;
vabariiklikest nõuetest lähtuvalt. Sel juhul tuleb retsensentidele esitada ka nõuded, mille alusel on töö vormistatud. 4.1. Üldnõuded Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (laius 21 cm ja kõrgus 29,7 cm) pehmes köites kahes eksemplaris. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm, üla- ja alaserva 23 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5. Tekst joondatakse nii vasaku kui ka parempoolse serva järgi (rööpselt). Tekstilõikude vahele jäetakse vaba ruumi. Tühja rea asemel tuleks eelistada automaatse lõiguvahe kindlaksmääramist (Format > Paragraph > Spacing: before 10 pt). Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei jäeta punktide vahele üldiselt lõiguvahet (määratud lõiguvahe tuleks maha võtta või määrata loenduste jaoks oma vorminguga stiil). Pealkirjad vormistatakse järgmiselt:
3.3.9. Lisad Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega. Lisadena esitatakse täiendav ja selgitav materjal. 17 4. VORMISTAMINE 4.1. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse korrektses eesti keeles. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust. Õpilasuurimus ja praktilise töö raport vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4 formaadis valgel lehel ja joondatakse rööpselt. Joondamisel jäetakse lehekülje vasakusse serva 3 cm, paremasse 2 cm ja üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Teksti esiletoomist paksu kirja või allajoonimisega üldjuhul ei kasutata. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0. Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda.
tuleb lisada sulgudes märge töö keele kohta, näiteks (vene keeles). Kui autor ei pea otstarbekaks selliste kirjete transliteerimist, võib need esitada originaalkeele tähestikus eraldi loeteluna pärast ladinatähestikulisi kirjeid. 9 14.11.2011 Viidatud allikate loetelu (2) · Viidatud allikate loetelu joondatakse vasakule. · Allikate loetelu ei nummerdata. · Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. · Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c jne. · Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). · Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. · Antud uurimistöös viidatakse vähemalt 10 allikale, millest valdava osa moodustavad võõrkeelsed allikad. Lisad
Teksti loetavuse huvides tuleb vältida pikki lauseid ja liigset võõrsõnade kasutamist. 3. Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (File/Page Setup/Paper/Paper Size), ühepoolsel paberilehel. Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti, reavahe 1,5 intervalli (Format/Paragraph/Line spacing/1,5 lines). Lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (File/Page Setup/Paper/Paper Margins). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööpjoondatud (mõlemad servad on sirged). 4. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Ühe lõigu pikkus on vähemalt kolm sisutihedat lauset. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga plokkstiilis 12 punkti (üks tähekõrgus) (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). Töös ei kasutata taandridu. 5. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse plokkstiilis vahe
tõmmata raam vajalike objektide ümber. Kõik raamiga t ä i e l i k u l t ümbritsetud või s e l l e a l l a jäävad objektid osutuvad valituks ja neid võib nüüd koos nihutada. Hajali 15 paiknevate objektide valikuks tuleb hoida a l l Shift-kahv ja klõpsata s i i s hiirega kordamööda vajalikel objektidel. Valitud objekte joondatakse menüü Format korraldusega Align. Edasi tuleb valida joondamisviis: vasemale (Left), paremale (Right), ülemist serva pidi (Top) või alumist serva pidi (Bottom). Vorm võib o l l a ka mitme lehekülje pikkune, s i i s saab seda vormi aknas kerida ja prindivaateaknas lehekülgedena vaadelda. Lehevahetus- kohad saab käsutaja määrata erisümboli lisamisega. Kui kõik tabeli väljad ja nende nimed on vormil sobi vatel kohtadel, s i i s võib lisada
kaitsmiseni. 1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine Töö vormistatakse arvutil, ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad. Lisade külgesitusel kirjutatakse number püstpaigutusega lehekülje alumise osa keskele (alumisest servast 13 või 15 mm) või jäetakse kokkuleppeliselt kirjutamata
Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Tabeli joondamist saab teha nupust (vt kõrvalolev joonis) või kui on märgitud kogu tabel, siis vastavate joonduste töövahen- ditega (lahtrite märkimisel joondatakse seal olevat sisu/teksti). Tabeli lohistamisel toimub teksti mähkimine, mida saab eemalda- da samuti tabeliatribuutidest (Pole (None) vt joonis). Atribuudid (Properties) on leitavad hüpikmenüüst, kui teha parempoolne hii- reklõps tabelil. NAVIGEERIMINE TABELIS Klahv Tegevus
Näide: (=>112 mm) Lugupeetud härra Tamm Austatud professor Kask 58 8. Tekst 8.1. Dokumendi tekst peab olema võimalikult lühike, täpne, keelelt ja stiililt korrektne ja üheselt mõistetav. 8.2. Teksti vormistamisel kasutatakse plokkstiili, mille puhul teksti iseseisvad lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse tekstis kasutatud reavahega. 8.3. Tekst joondatakse läbivalt vasaku või vasaku ja parema veerise järgi. 8.4. Pikemate dokumentide tekst liigendatakse. 8.5. Liigendused võib pealkirjastada ja tähistada araabia numbritega, mis eraldatakse üksteisest punktiga. Näide: 1 1.1 1.2 1.2.1 1.2.2 1.2.2.1 9. Tervitusvormel 9.1. Tervitusvormel vormistatakse ainult kirjaplangile ja kasutatakse erinevaid viisakusvorme vastavalt teksti sisule, kirjavahemärke ei kasutata. Näide: Lugupidamisega Parimate soovidega
Sama menüü korraldusega Print Preview saab vaadata, kuidas prinditav lehekülg välja näeb ja korraldusega Print alustada printimist. Enamkasutatavaid operatsioone saab teha, klõpsates tööriistariba vajalikul nupul. Kui jätta hiirekursor nupule veidi kauemaks, ilmub selle alla nupule vastava korralduse nimi. Kirjade jaoks sobib kõige paremini font Arial või Courier New, pikemate tekstidokumentide jaoks Times New Roman, pealkirjadeks Arial. Kirjade tekst joondatakse paberi vasaku servaga, peal- ja allkirjad kaasa arvatud. Eri fonte ja kirjasuurusi ei kasutata, samuti paksu ega allajoonitud kirja. Kiri tuleks mahutada ühele lehele. Rea pikkust pole vaja jälgida. Sõna, mis reale ära ei mahu, viiakse automaatselt järgmisele reale. Enter-klahvile tuleb vajutada ainult iga mõttelise lõigu (paragrahvi) lõpus või tühja rea lisamiseks. Taandread moodustatakse vastava markeri abil (kirjades neid ei kasutata). Teksti
aadress kuupäev (aadressi kolmanda reaga; 9,5 cm kaugusel vasakust veerisest) ja viit pealkiri (9,5 cm plangi ülaservast) (2-4 tühja rida) pöördumine (1-2 tühja rida) teksti sisu (sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt algavate eraldi lõikudena; lõikude vahel jääb üks tühi rida; tekst joondatakse vasakule; taandrida ei kasutata) (1-2 tühja rida) lõputervitus allkirja trükitakse tervitusvormeli alla või jäetakse 3 tühja rida omakäelise allkirja jaoks (3-5 tühja rida) allkirjastaja (2-4 tühja rida) lisamärge (2-4 tühja rida) lisaadressaat koostaja kontaktandmed (1,7 cm alumisest veerisest) 36 Lidia Feklistova 6
83 seotud DNA Holliday ühendusega) ja RuvB (helikaas) poolt. Seda mudelit kutsutakse RecBCD rekombinatsioon. RuvA ja Ruv B helikaas – ensüümid, mis on seotud DNA Holliday ühendusega. Seda mudelit kutsutakse RecBCD rekombinatsioonimudeliks. See toimub päriselt. Holliday mudeli järgi tekivad katked mõlemas ahelas, katkete arv on aga sama. Holliday mudeli järgi tekivad katked mõlemas molekulis, RecBCD järgi aga ühes molekulis kaheahelaliselt. DNA joondatakse ja lähendatakse, nüüd RecBCD tekitab kaheahelalise katke ja seejärel hakkab kompleks DNA-d lagundama. Alles jääb üks molekul (homoloogiline). Jääb alles ainult üks RecBCD kompleks, mis DNA-d lagundab ja liigub mööda DNA ahelat. Ei toimu suure kiirusega. Ahelaid lagundatakse samas suunas. Keemiliselt täiesti erinevad protsessid: ühte 3’ → 5’ suunas teist 5’ → 3’ suunas … kuni jõutakse erilise DNA järjestuseni hii (chi) sait. Toimub RecBCD ümberkorraldamine
RIVIÕPE Jaoülem Jaoülem Liikumissuund Liikumissuund Joonis 6.12. Jagu kaheviirulisel joonel Joonis 6.13. Jagu kahekaupa kolonnis Joondumise lõpetamiseks annab jao- lõpetatakse käskluse "VALVEL!" järel. ülem käskluse "VALVEL!" ning läheb Vajaduse korral joondatakse jagu vasa- oma kohale rivis. Pärast seda käsklust kul tiival või jao keskel oleva alussõduri lastakse käsi alla ja pööratakse pea otse. selja taha. Kogunemiseks kaheviirulisele joonele Liikumine rivis antakse käsklus "JOONELE KAHTE VIIRGU KOGU!". Jagu liigub harilikult kolonnis, joonele rivistatuna liigutakse ainult siis, kui on Jao kogunemine kolonni
annaabi.ee 
