Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Johannes Käis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üldõpetus, lasteaed, algkool, tubli, lasteaedades, vaatlus, algõpetus, eisen, algõpetuse, algkooli, klassid, erit, õppeaine, kodulugu, individuaalsus, müürsepp, loodusõpetus, sisuline, õppekirjandus, viibimine, seminar, töökool, tempos, kasvatamine, loodusõpetuse, õpetamine, ovaal, haridus, kasvatusteaduste, eelkoolipedagoogika, juhendajaSelliseid peaks rohkem olema!!! Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Olulise pöörde tõi sinna aga Käis ise, kes järgnevatel aastatel töötas läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (Eisner 1985:8)
SISSEJUHATUS Üldõppe põhimõtted jõudsid Eestisse 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. J. Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Oma töödes, mis ilmusid, pidi ta arvestama koolis kehtivaid õppeplaane ja aineprogrammide sisu. (Eisen, 1985) 1919 aasta algul võeti kodulugu kui õppeaine algkooli õppeplaani ning selle kaudu pidid lapsed õppima oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ja neid mõistma. Algastme õppematerjal püüti koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid senised õppeained. Kuna puudusid vastavad käsiraamatud, õppekirjandus ja –vahendid, siis uuenduslik algus oli tagasihoidlik. Seejärel töötas J. Käis läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde käsiraamatuid ja õppekirjandust.
kujundamiseks; 4. Kodukoha ehk kodumaa põhimõte. Püsiva väärtusega on J. Käisi panus loodusõpetuse metoodikasse, seejuures tervikliku vaatlusõpetuse loomine. J. Käis väidab, et loodusõpetus ei ole mõeldav ilma vaatlustööta, sest ,,niisugune õpetus, mis ei puutu otseselt kokku loodusesemete ja nähtustega ja piirdub ainult raamtust õppimisega, ei saavuta oma kasvatuslikke eesmärke". Seega seab ta loodusõpetuse kasvatuslikest sihtidest algkooli õppekavas esikohale vaatlusvõime arendamise ja vaatlusele rajatud isetegeva töö. Ühtmoodi tähtsustab J. Käis individuaalsue kui ka rühmatööd vajalikuks ning ühisarutlusi rühmas. Tema didaktiline süsteem ja õppeviiside kogum rajaneb lapsepsühholoogial, lapse psüühilise eripära ning individuaalsete võimete arvestamisel. See nõue saadab kõiki tema soovitusi. Piirdudes vaid meelte tegevuse ja sõnalise käsitlusega, ei ole meil mingit karantiid, et
päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik
tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres. Territoorium on piisavalt suur. Õuealal kasvatavad lapsed lilli ja köögivilju ning koduloomi. Maja sisekujunduses on kasutatud looduslike materjale ja värvid on pastelsed. Mänguasjad ja õppevahendid on samuti looduslikest materjalidest, valdavalt ise tehtud laste ja õpetajate poolt ning väga väheste detailidega, et lapse kujutlusvõimele jääks ruumi ja oleks võimalik lisada. Seega nad ei kasuta
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE TEADUSKOND Iseseisev töö "Mida tähendab üldõpetus lasteaias ja kuidas seda rakendada?" TALLINN 2009 Käisi pedagoogilised vaated. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. Rajas Eesti
" Mõeldud 6- 10-aastastele lastela ja õpetus toimus kristliku kasvatuse põhimõtete alusel. 1863 asitas sama selts väikelaste õpetajate kooli, kus diakonissidele anti nii teoreetilist kui praktilist koolitust. Osad saadeti Saksamaale omandama kutselise lasteaedniku haridust. Esimene eestalasest kutsega lasteaednik oli L. Rütel, kes asus tööle 1897. 19. saj. avati mitmetes Eesti linnades lastehoide. 1892 asutati Sindi lasteaed, mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed. Lasteaedade kasvatustegevus järgis eelkõige kristlikke põhimõtteid. Ka mõisate juurde tekkisid lastehoiud. 20. saj. alguses rõhutas Tartu haritlaskond (J. Tõnisson), et oluline on, et laste kasvatamine toimuks rahvuslike põhimõtete järgi. 1905 asutati Tartus Eesti Lasteaia Selts, mis pani aluse rahvuslikule koolieelsele kasvatusele. Selts avas 1905a rahvusliku lasteaia, mis tähistab Eesti rahvusliku lasteaia sündi. Lisaks rahvuslikule oli ka oluline usuline kasvatus ning lähtuti
seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja
lähtuma väga tähtsast ja ulatuslikust pedagoogilisest printsiibist õptuse ühtluse põhimõttest. Üldõpetuses tuleb keskustuumana väärtuslikuks pidada vaateõpetust, mille teemad valitakse lapse lähemast ümbruskonnast, tema huvide piirkonnast. Seega on üldõpetuses kergesti 3 teostatav ka lapsepärasuse ehk psühholoogilise eluligiduse nõue, millega üldõpetus veelgi rohkem omandab moodsa õppekorralduse ilmet. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eisen F. Tallinn 1989. Valik Johannes Käisi Töid. 2. Vienola V. Tallinn 2003 Keskkonnakasvatus lasteaias. 4 5
Vabadus valida tegevus, vahendid, võimalus tunda lõpetatud tööst heaolutunnet ja rahuldust, treenib kannatlikkust, keskenudmisvõimet ja kasvatab ausust teiste tegevuse suhtes. Lapse arengu tähtsaim tunnusjoon on usk iseendasse. See tunne tekib ja areneb sünnimomendist alates, kui võtame last sellisena nagu ta on, õpime tundma tema võimeid, austama tema eripära ja aitame tal koondada jõudu sinna, kus tal abi ja jõudu tõesti vaja on. Tihti tunnevad vanemad huvi, kas Montessori lasteaed valmistab ka kooliks ette. Tuleb öelda, et lasteaed valmistab mudilasi ette eluks, mis on tähtsam, kui miski muu. Aga see, et lapsed õpivad siin kergesti spetsiaalsete materjalide abil kirjutama, lugema, tutvuma matemaatika alustega, on vaieldamatu. Maria Montessori on lapse loomust ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt, samu põhimõtteid on välja toonud ka Johannes Käis: laps loob end oma sisemiste jõudude abil;
pilti. Mõelge välja, milline leht on Jälgida, kuidas arutelu läheb. Küsida millise puu leht? Milline lind on pildil esimesena neid, kes kõige enne õigete oleval aastaajal Eestis? Milline lind vastusteni jõudsid. lendab pildil oleval aastaajal Eestist ära? Siis küsida järgmist rühma, kes järgmisena valmis sai jne. Väga hea! Küsida, milline leht on millise puu oma? Milline lind läheb millise pildiga kokku? Tubli. Küsida, kas keegi lastest teab midagi nende puude kohta, mis aastaajal puul lehed ära tulevad? Rääkida nendest lindudest. Miks nad ära lendavad/või ei lenda. Rääkida harilikust kuusepuust ja männist, millel okkad ära ei tule. Anda kõigile rühmadele sõna. Kokkuvõte/kordamine (umbes 12 min) Veenduda, et kõigil Nüüd panevad kõik oma lauale aluskile
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused
tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust - Kontrolli (check): hinda tulemusi - Tegutse (act): otsusta, millised on protsessi täiustamiseks vajalikud muudatused Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed · Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori ·Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. ·Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida.
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana,
Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende meeli ja leida tegevust ärkavale vaimule jne. Mängus peavad nad elama rõõmsasti ja kõikkülgselt, kõiki jõude harjutades ja harides, tõesti ette valmistuma koolile ja tulevastele eluastmetele. Aga lasteaed ei ole kool, teda ei tohi kooliks muuta ja kooliga vahetada siis kaotab ta oma mõtte. Lasteaias tuleb igaviisi arendada ja äratada lapses peituvaid jõude. Mäng haarab terve lapse elu varasemais aastais. Siin on F. Vaadanud sügavale lapse hinge, mõistnud seda ja saanud aru mängu sügavast ja suurest tähtsusest. Fröbeli pedagoogilised vaated on romantika imbutatud. Lasteaedade asutus, tarvisus Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? F
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919
liikumismänge ettekujutamismänge matkimismänge kõndimis- ja jooksumänge tähe- ja lillemänge Carl Heinrich Niggol (1851-1927) -Võib pidada eelkoolipedagoogika rajajaks. Ta arendas edasi Fröbeli ideid ning tutvustas laialdaselt Montessori mõtteid (1921 raamatu ,,Fröbel ja Montessori") -"Kasvatuse radadelt", esimene osa kasvatusest ja kasvataja omadustest ning teine osa kirjeldab õpetust lasteaia tööst. Johannes Käis (1885-1950) -Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsitluse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka Koolieelse Lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatusprotsessina. -Pedagoogika põhiprintsiibid: Õpetuse ühtluste põhimõte Näitlikustamine Isetegevuse põhimõte Kodukoha ehk kodumaa põhimõte
..................................................................7-8 Kokkuvõte................................................................................................................................9 Mida ma sellelt praktikalt omandasin?.................................................................................9 3 Praktika sisu: Praktika aeg ja koht: 16.04.2007- 27. 04.2007, Turba Lasteaed Praktika juhendaja.: Maie Joaveski Minu praktikal viibise ülesandeks oli jälgida lasteaia igapäevategevust vaadeldes lasteaias kolme rühma õppe- ja kasvatustegevust.Alustasin vaatlemist nooremast rühmast, kus on 2-4 aastased lapsed. Jälgisin nende käitumist ja iseloomu, mängu, õppetööd ja kõnet. Sama tegin ka keskmise rühma(4-6 aastaste lastega) ja vanema rühma(6-7 aastaste lastega). , Kuna ma tegelsin lasteaias kolme rühmaga, siis ei vaadelnud ma igat last eraldi, vaid rühma
töötada, kui kaua töötada, kellega koos töötada jne. Lapse areng toimub kooskõlas ümbritseva esemelis-ruumilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Montessoriümbrus on nn. ettevalmistatud ümbrus, mis pakub arenemisele õigeid mudeleid ja vahendeid, mida laps vastaval arenguperioodil vajab. Siin on vanuseperioode arvessevõtvalt pakutud võimalusi lapse iseseisvaks tööks. Maria Montessori on ka öelnud, et lasteaed ja kool on kohaks, kus lapse loov energia peab leidma ruumi arenguks, kus lapsel on võimalus areneda igas suunas. Seega on õpetaja oluliseks rolliks arvesse võtta individuaalsus ja väärtustada iga last sellisena nagu ta on ning toetada ja kannustada lapse õppimist tema enda rütmis (Hujala, 2004). Lapse individuaalsus ja aktuaalne huvi võib aidata täiskasvanul orienteeruda selles, milliseid sobivaid materjale ta hetkel rohkem vajab, millega talle rohkem meeldib tegeleda.
Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lap
Iga 4,5 töötunni järel pooletunnine puhkepaus Meie jaoks uudne nähtus on, et iga 4,5 töötatud töötunni järel on kasvatajal õigus võtta pooletunnine puhkepaus. Kasvataja töökoormusesse arvestatakse ka ettevalmistus järgmiseks päevaks, materjalide korrastamine, pidude ettevalmistamine, lapsevanemate koosolekud jne. 8 slaid Lasteaia päevakava Kell 8-9 kogunemine Kell 8-9 lapsed kogunevad ja mängivad vabalt. Kell 9-9.30 vabatahtlik hommikusöök Ühist hommikusööki lasteaedades üldjuhul ei ole, kodus pannakse kaasa võileib, puuvili, jogurt vms. Jook, kas tee, piim või kakao on lasteasutuse poolt. Kell 9.30-10 hommikuring Hommikuringi ajal istuvad lapsed toolidel ringis, koos lauldakse, mängitakse, vesteldakse või loetakse. Kell 10-11 vabamäng Kell 11-12 õues viibimine/mängimine Kell 12.30 lõuna Kui laps jääb lasteaeda kogu päevaks, süüakse koos lõunat. Lõunasööki pakub lasteasutus ja selle eest maksab lapsevanem. Kell 13-14.30 vaikne aeg
Kuidas muuta Eestis lasteaia kasvukeskkonda paremaks Eestis tuleks alandada piiri , millal lapsi hakatakse lasteaeda vastu võtma. Arvan samuti, et 1,5 aastasena on lapsel lasteaiaga raske kohaneda. Laps hakkab arvama, et lasteaed on kui mingi vanglataoline koht, kuhu peab iga päev tulema. Lähtun oma kogemustest, sest ma mäletan, kui ma lasteaias käisin, siis mitmed lapsed üritasid alati põgeneda. Minu ema pani mind juba siis lasteaeda, kui olin ca. 9 kuune, aga see oli ka läbi tutvuste kaudu ja ema oskas öelda, et ma kohanesin küll väga hästi. Oluline on tegevusalad, mida lasteaias välja pakutakse. Õues välja pakutavad taimeistutamised ja igasugu aiandusega seotud tegevused on
VÄRSKE ÕHK ON VÄLJAS JA SEDA ON IGAL LAPSEL VAJA, ET NENDE MÕTE HÄSTI TÖÖTAKS JA ET NEIL TUJU HEA OLEKS! TELEKAT VAATA VÕI ARVUTIT MÄNGI KÕIGE VÄHEM PÄEVA JOOKSUL NO UMBES 2 TUNDI, SELLEST PIISAB! VÄLJAS ON JU NII PALJU, MIDA TEHA, KUTSU SÕBRAD KA, KOOS ON JU VAHVAM! KUI SUL TUJU TÄITSA PAHA JA MITTE MIDAGI MEELDE EI JÄÄ, KUULA MUUSIKAT! PANE KÄIMA OMA LEMMIK LAUL, TUJU LÄHEB PAREMAKS JA LAULDES JÄÄVAD ASJAD KA PAREMINI MEELDE! LAULDES ARENED! OLED VÄGA TUBLI OLNUD, KUI KÄITUD NII TERVISLIKULT NAGU JUST LUGESID. HOIA OMA TERVIST JA KAASA SELLESSE KA OMA SÕPRU! OLE IKKA TERVISLIK JA TUBLI LAPS! SINU ÕPETAJA LIZETT 23 MÄNGUD 24 ,,Arutame koos!'' VAHENDID: Õpetajal Õpetajal peavad olema varem ettevalmistatud pildikaardid on lisade lõpus kile sees Pildikaartide autor on Liisi Ruuven 10 a. MÄNGUKÄIK:
täiskasvanutelt samu nõudmisi. Sageli esitatakse lapsevanemate poolt lapsele liiga kõrgeid nõudmisi, arvestamata seejuures lapse võimeid. Seda võivad mõjutada ka kooli, kuhu laps õppima panna soovitakse, poolt korraldatavad katsed. Palju on vanemaid, kelle jaoks on nende katsete edukas sooritamine olulisem kui lapsele endale. Seega on lasteaial ja koolil vajalik leida ühised seisukohad ja neid vanematele tutvustada. Selleks peetakse lastevanemate koosolekuid lasteaedades, milles osalevad ka algklasside õpetajad. Vanemate vestlusest algklasside õpetajatega on selgunud, et vanemaid huvitab eelkõige info lapse praktiliste teadmiste kohta: kuidas õpetada lapsi lugema, kirjutama ning arvutama, milline tase peaks lapsel enne kooliminekut lugemise, kirjutamise ja arvutamisega seoses olema? Vanemad ei teadvusta endale seda, et kogu lapse areng on üks tervik ja kooliks ettevalmistus algab koos lapse üldise arenguga.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
kõrgkvaliteediliste meelekogemuste andmisele. Kasutatakse vaid elavat muusikat, mängitakse lihtsaid penatoonilisi instrumente ja löökpille. Laulmisel on oluline koht hommikuringis. Tehnilisi vahendeid nagu raadio, kassetid, teler, ei kasutata. Liivakasti peetakse asendamatuks mängukohaks, sest märg liiv on võrratu materjal, millest saab vormida ja ehitada peaaegu kõike. Steinerlasteaedades ei ole n-ö tavalisi mänguasju. Seal on korvid käbide, kastanite ja kividega. Nendes lasteaedades kasutatakse looduslikest materjalidest asju. Steinerlasteaedades käib kõik rütmi järgi. Lisaks tavapärasele päevarütmile on neil ka aastarütm. Aastarütmis on erinevad tähtpäevad mida tähistatakse ning millga seoses on lasteaiad tegevused ja üritused. Aastarütmis tähistatakse jõule, laternapüha, Miikaeli päeva, lõikuspidu, jaanipäeva, lasteaia-aasta lõpupidu, nelipüha, lihavõtteid, vastlapäeva ja kolmekuningapäeva.
stimulatsiooni (Taani metsakooli näitel)? Peksime usaldama lapsi rohkem ja võimaldama neil midagi oma kätega teha , kartmata õnnetuid tagajärgi. Taani metsakoolis toimus tegevus pigem õues kui siseruumis. Neil lubati endal naelu puusse ehk õppida kasutama haamrit, kasutati oma tegevuses ka muid looduslikke materjale ja õpiti tegema midagi reaalset. Just seda peaks ka rakendama eesti lasteaedades. g)Mida õppisid videost valguse ja valgustuse kohta arengukeskkonnas? Kõige parem valgus lastele on päevavalgus ning seda tuleks võimaldada neile maksimaalselt kuid samas peaks olema igal lapsel võimalus minna ka varjulisemasse kohta kuhu laps saaks eemalduda, et rahulikult suhelda või üksi olla. Uuringud näitavad, et lapse areng lugemis- ja arvutamisoskustes paraneb just loomuliku. valgustusega keskkonnas
Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
a. oktoobris läbi ankeetküsitlus ja intervjuu millele vastas erivajadusega lapse vanemat, erivajaduseta lapse vanemat ning lasteaia õpetajat. Tulemusi analüüsiti kvantitatiivselt mitteparameetriliste meetoditega. Kõik erivajadusteta lapse vanemad leidsid, et nende lapsele sobib kõige paremini tavarühmas käimine. Kõik lapsed tunnevad end vanemate hinnangul oma rühmas kas keskmiselt, hästi või väga hästi, end oma rühmas halvasti tundvaid lapsi ei olnud. Lasteaedades pakutavate tugiteenustega pole rahul nii lasteaiaõpetajad kui ka lapsevanemad. Vajatava ja saadava logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, tugiisiku ning muu toe vahel on aga suurem erinevus just erivajadusega laste vanematel. Samuti vajavad õpetajad erivajadustega lastega tegelemiseks enamal määral koolitusi: paljud õpetajad otsivad väga palju ise informatsiooni erivajadustega laste kohta, kuid tunnistavad, et saavad vähem koolitusi kui nad vajaksid
Viipekeeles rääkivatele lastele moodustatakse eraldi rühm või segarühm lastest, kes räägivad viipekeelt ja tavakeelt. Mustlaskeelt kõnelevate laste erivajadustega arvestatakse ning neid juhendatakse mustlaskeeles nii palju kui võimalik. Lasteaiad Lasteaedade ja koolieelse kasvatuse eesmärgiks on vanemate toetamine laste kasvatamisel ja laste arengu, kasvamise ja õppimise edendamine koostöös peredega. Samas saab laps ka mängukaaslasi ja tutvub soome eluviisi ja keelega. Lasteaedades toetatakse ka lapse oma kultuuri ja emakeelt, kuna on tähtis, et laps valdaks oma emakeelt ja kultuurikombeid. Vanemad võivad alati lasteaia personaliga vestelda ja esitada oma soove lapsega seotud küsimustes. Lastehoiuvõimaluse korraldab koolieelikutele kohalik omavalitsus. Tavaliselt toimub see lasteaedades. Lapsi hoitakse rühmades ning ta võib olla lasteaias terve päeva, osa päevast või mõne päeva nädalas
annaabi.ee 
