Raamatu kokkuvõte - Laste aeg, laste aed (Monika Gustavson) (0)

Monika Gustavson – Laste aeg, laste aed

Kokkuvõte
Laste elukeskkond on väga palju muutnud viimastel aastatel. On tavaline, et peredel ei ole palju võimalusi koos vaba aega veeta, selle tulemusel nõrgenevad pereliikmete omavahelised suhted. Näeme, kui sageli võib pere struktuur muutuda. Kõik sellega kaasneva – abielulahutsused, kooselu kasuisaga või –emaga –peavad kaasa tegema ka lapsed. Kõik need asjad mõjutavad laste igapäevaelu. Seetõttu – kui laps käib lasteaias, peaks vähemasti see olema koht, kus tal on rahulik ja turvaline, kus kõik tõimub alati kindla rütmi järgi.
Igapäeva stress on tänapäevale iseloomulik. Lasteaias võib näha otsest seost stressi ja nakkushaiguste vahel, seda eriti sõimerühmas. Kuid pidev stress toob kaasa halvemaidki tagajärgi kui nakkushaigused. Stress kahjustab aju. Koolid ja lasteaiad on vaja muuta stressivabaks. Kaasaegse pedagoogika ülesanne on luua niisugused tingimused, mis ergutaksid lapsi vabale spontaansele füüsilisele liikumisele ja mängule. Tähtsavad tingimused on seejuures sobiv keskkond ja piisav aeg.
Steinerpedagoogika eesmärgiks on lapse tervisliku arengu edendamine. See kajastub ühelt poolt selles, mida lastele õpetatakse, teisalt, kuidas seda tehakse. Kasvatus ja koolitus peaks hõlmama kogu isiksust, nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses mõtmesõnadeks eeskuju ja jäljendamine, seega ümbrus ja kasvatajad . Täiskasvanu ise oma inimlike omaduste ja võimetega on tähtsaim kasvatusvahend. Tegevuste läbiviimist iseloomustab see, et pedagoog ei „organiseeri“ lapsi tegutsema, vaid alustab ise millegi tegemist ning loob lastele võimaluse endaga liituda ja seda jäljendada. Väga oluliseks peetakse vaba mängu, kus lapsed saavad end tõeliselt välja elada.
Steinerlasteaias pannakse suurt rõhku lapse meeleorganite kaitsele ja erinevate, kõrgkvaliteediliste meelekogemuste andmisele. Kasutatakse vaid elavat muusikat, mängitakse lihtsaid penatoonilisi instrumente ja löökpille. Laulmisel on oluline koht hommikuringis. Tehnilisi vahendeid nagu raadio, kassetid, teler, ei kasutata. Liivakasti peetakse asendamatuks mängukohaks, sest märg liiv on võrratu materjal, millest saab vormida ja ehitada peaaegu kõike. Steinerlasteaedades ei ole n-ö tavalisi mänguasju. Seal on korvid käbide, kastanite ja kividega. Nendes lasteaedades kasutatakse looduslikest materjalidest asju.
Steinerlasteaedades käib kõik rütmi järgi. Lisaks tavapärasele päevarütmile on neil ka aastarütm. Aastarütmis on erinevad tähtpäevad mida tähistatakse ning millga seoses on lasteaiad tegevused ja üritused. Aastarütmis tähistatakse jõule, laternapüha, Miikaeli päeva, lõikuspidu, jaanipäeva, lasteaia-aasta lõpupidu, nelipüha, lihavõtteid, vastlapäeva ja kolmekuningapäeva.
Muinasjutu jutustamine on sreinerlasteaia päevakavas üks tähtsaim ja oodatuim osa. Jutustatakse vanu rahvamuinasjutte, sest just rahvamuinasjututd sisaldavad seda ürgset sõnumit, mille lapsed ära tunnevad . Muinasjutu mõtet ei seletata lastele kunagi. Paljudes lasteaedades on eraldi muinasjututuba. Lapsed kutsub kokku muinasjutukelluke, mille helisedes lapsed tulevad ja istuvad poolkaares „lava“ ette. Ühte muinasjuttu jutustatakse tavaliselt nädal aega järjest.
Iga laps tunneb värvidest rõõmu. Joonistamine ja maalimine köidavad lapsi juba varases eas. Lapse töö ajal ei peaks vahele segama ega hinnanguid andma. Kui last on vaja töö ajal aidata või suunata, siis tuleb seda teha väga taktitundeliselt. Maalimise kaudu kujuneb lapsel vaatlusoskus ja maitsetunnetus. Maalimine iseenesest mõjub inimesele harmoniseerivalt. Valmis tööl peaks olema kogu paberipind värviga kaetud. Kui laps ei ole tervet paberit üle maalinud, võib teda suunata öeldes, et need ja need värvid polegi veel kokku saanud, koos mänginud, teineteisele kätt andnud, koos tantsinud vm.
Steinerpedagoogikas ollakse seisukohal, et väikese lapse parimad hooldajad ja kasvatajad on ta vanemad ning parim kasvukoht on oma kodu. Nii steinerlastesõimed kui –lasteaiad rajavad oma töö kodu mudelile. Kuna väikesed lapsed väsivad eriti kiiresti, siis peetakse õigeks, et laps ei oleks kodust ära üle kuue tunni. Lisaks sellele võiks iga nädal olla üks sõimevaba päev, kui see vanematel võimalik on. Selleks, et laps tunneks ennast võõras kohas kindlalt, tegeleb temaga esimesest päevast alates põhiliselt üks ja sama inimene.