Kuidas muuta Eestis lasteaia kasvukeskkonda
paremaks
Eestis tuleks alandada piiri , millal lapsi hakatakse lasteaeda vastu võtma.
Arvan samuti, et 1,5 aastasena on lapsel lasteaiaga raske kohaneda. Laps
hakkab arvama, et lasteaed on kui mingi vanglataoline koht, kuhu peab
iga päev tulema. Lähtun oma kogemustest, sest ma mäletan , kui ma
lasteaias käisin, siis mitmed lapsed üritasid alati põgeneda. Minu ema pani
mind juba siis lasteaeda, kui olin ca. 9 kuune, aga see oli ka läbi tutvuste
kaudu ja ema oskas öelda, et ma kohanesin küll väga hästi.
Oluline on tegevusalad, mida lasteaias välja pakutakse. Õues välja
pakutavad taimeistutamised ja igasugu aiandusega seotud tegevused on
väga huvitavad ja lapsi arendavad. Pean seda väga tähtsaks, et lasteaias
oleks lapsel alati põnev ja ta saaks kogu aeg midagi avastada. Samuti on
väga huvipakkuvad teaduskeskused, mis võiksid ka Eesti lasteaedades
olla.See arendaks juba päris varakult lapsele välja maailmapildi. Siiski on
paraku nende võimaluste loomine aeganõudev ja üsna kulukas tegevus.
Kasvukeskkond peab olema lasteaias avatud igale lapsele.Kõik peab olema
lapsele nähtav ja kättesaadav. Eesti lasteaed võiks samuti mõelda
sellele,et rühmas ei oleks ühtegi kapiust ega kõrgeid riiuleid. Kui on
vajadus, et mingi uks oleks ees, siis võiks olla see klaasist. Tähtis on ka
see, et laste töid riputatakse üles ja nii ka tehakse Eesti
lasteaedades.Mulle meeldib see, et Eesti lasteaedades ei pingutata liiga
üle nende tööde üles riputamisega, nimelt oldakse mõõdukad, sest
taustmüra ei tohi olla suur.Inglismaa lasteaia piltide juures häiris mind see,
et liiga palju on üle pakutud ruumi kujundamisega.
Mille poolt mina kindlasti oleksin, on see, et lasteaias ei peaks magama.
Mulle see omal ajal ei meeldinud ja ma tean, et ka teistele paljudele
lastele see ei meeldi. Tõesti, kellel on vajadus natuke puhata, siis selleks
peaks olema tõesti ka võimalus. Aga ma ei pea magamist kohustuslikuks.
Mis mulle Inglismaa lasteaia kasvukeskkonna juures meeldib,et lasteaias
ruumis sees on liivakastid. Eesti lasteaiad võiks ka sellele mõelda, sest siis
saaksid lapsed aastaringselt liivakastis askeldada.Usun, et see muudatus
ei oleks väga aeganõudev ja kallis. See on väike asi, mis muudaks lapsi
rõõmsaks.
Pean oluliseks raamatute lugemist ja Eesti lasteaiad võiksid samuti seda
tähtsaks pidada. Oleks väga tore, kui ka Eesti lasteaedades on
raamatukogud. See võiks olla koht, kus lapsed saaksid minna rahulikult
raamatuid lugema ja/või internetti kasutada. See tähendab, et see võiks
olla lasteaias koht, kus on vaikne ja mõnus olemine. Kindlast oleks hea, kui
lapsed saaksid sealt ka koju raamatuid kaasa laenutada ning sellega
õpetada, et laenutatud asju tuleb ilusti hoida ja samamoodi tuleb need
tagasi tuua.Veel saaks seal ruumis näiteks ka rühmatöid teha jne. Arvan,
et see oleks tõesti väga hea idee ja pikas perpektiivis ka teostatav.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kairinurk
Õppematerjali autor
tähelepanu ja hoolt, võivad esimestel päevadel liiga pikalt lastekollektiivis viibinud lapse üle stimuleerida. Samuti mõjutavad last võõrad lõhnad, rühmaruumi tavalisest eredam valgustus, laste pidev liikumises olemine ja üksteise vastu põrkumised, puudutused. · orienteerumine ruumis. Oluline on teada, kus asub tualettruum (wc potid), magamistuba, mängutuba, esik, kust pääseb õue ja milline on lasteaia konkreetse rühma territoorium. · sisemiste vajaduste rahuldamine (lapsest endast alguse saanud tegurid) · kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele
alastimuleerimine põhjustab samuti arengu pidurdumist. b)Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruumi vahel? Tähtis ei ole niivõrd rühmaruumi igavus või selle visuaalselt mürarikkaks muutmine vaid see, et ruum oleks funktsionaalne, täidaks oma arendavat eesmärki ja läheks kokku laste vajadustega. c)Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine)- kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? Lasta keskkonnal last ise õpetada, ehk siis laps peaks õppima keskkonnas kuulama oma kaaslasi ning tegema järeldusi. Nagu toodi näide, kui küsida lapselt millest on tehtud pilved? Laste mõtteid ei tohiks blokeerida vaid aidata jõuda õige lahenduseni. d)Mida annab keskkonnale naturaalsete vahendite (puit, loodusmaterjalid) kasutamine keskkonna organiseerimisel? See aitab vältida keskkonna ülestimuleerimist ning
Õpikeskkond, mis see on? Laps sellest ei saa muidugi aru, aga meie, kasvatajad peame ikka teama, et laps uurib maailma. Selles me ei saa segada teda, vaid peame näitama ja aitama küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu õpikeskkonnas oli muusika olemasolu. Aga loomulikult õpikeskkond saadab meid terve elu läbi, sest iga päev me same teada midagi uut. Positiivsed õpekeskkonnad
Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68 Referaat Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu suunanud jätkusuutliku eluviisi edendamisele hariduses. Keskkonnahoidlikku eluviisi rõhutab ka Eesti Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008). Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008)
kooli minekut. Algteadmised lastehoidude kohta olid mul olemas isiklikust kogemusest, erinevatest ajaleheartiklitest ning tuttavatelt kuuldust. Loomulikult olid need teadmised vaid üürike osa sellest, mis suur ettevõtmine see tegelikult on. Oma töös kasutasin seadustest lähtuvat materjali, riigiportaale, pereteemalisi foorumeid, uuringuid ning algelisi abimaterjale lasteasutuse avamiseks. Käesolevas uurimistöös tutvustan kõige pealt lastehoiu ja lasteaia erinevusi, seejärel kirjeldan lastehoiu avamise protsessi ettevõtte loomisest kuni juba töötava lastehoiu päevakorraldusteni ning lõpetuseks annan endapoolse hinnangu kogu protsessi vajalikkusele ja võtan töö mõne lausega kokku. 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON Statistikaameti andmetel elab Eestis 2015. aasta seisuga 71 714 last vanuses 0-4 aastat. See tähendab, et iga viimane kui üks vajab enamuse ajast täiskasvanu järelvalvet. Kuigi üheski
Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust. Mitteformaalse õppe eesmärk ei ole tunnistus, see võib olla elukestev õpe. Kõik õppe vormid on üksteisega põimunud.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.
Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid