on: Tunnustatud väidete ja argumentide kogum Pakub selgitust sellele, mis ei ole selgelt nähtav/tajutav/arusaadav, lahenduskäik kompleksne Hõlmab keerukat suhete võrgustikku mitmete erinevate faktorite vahel, teooriat ei saa kergelt tõestada ega ka ümber lükata Problematiseerib kavatuslikkust, kogemuse ja kujutamise suhet, reaalsuse mõistet, st paljusid nn. tavaarusaamu kirjandusest ja elust. Kirjandusteaduse ajalugu. Antiikaeg: Platoni ,,Vabariik" u 370 eKr - Materiaalne/füüsiline maailm transtsendentsete ideede ebatäiuslik koopia - luule nn. koopia koopia; Poeet inimesena ja luule kui teatud väidete esitamise laad ebausaldusväärsed; Seega - kirjandus tõeotsinguil eksitav; Luuletajale on omane jumalik inspiratsioon: ratsionaalsuse seisukohast problemaatiline. "Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa". Aristotelese ,,Tõlgendamisest" 360 eKr
on: Tunnustatud väidete ja argumentide kogum Pakub selgitust sellele, mis ei ole selgelt nähtav/tajutav/arusaadav, lahenduskäik kompleksne Hõlmab keerukat suhete võrgustikku mitmete erinevate faktorite vahel, teooriat ei saa kergelt tõestada ega ka ümber lükata Problematiseerib kavatuslikkust, kogemuse ja kujutamise suhet, reaalsuse mõistet, st paljusid nn. tavaarusaamu kirjandusest ja elust. Kirjandusteaduse ajalugu. Antiikaeg: Platoni „Vabariik“ u 370 eKr - Materiaalne/füüsiline maailm transtsendentsete ideede ebatäiuslik koopia - luule nn. koopia koopia; Poeet inimesena ja luule kui teatud väidete esitamise laad ebausaldusväärsed; Seega - kirjandus tõeotsinguil eksitav; Luuletajale on omane jumalik inspiratsioon: ratsionaalsuse seisukohast problemaatiline. “Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa”.
konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. 3.Miks uurida kirjandust? Kirjanduse uurimise eesmärk on saavutada täielikum, kvaliteetsem, ja rahuldavam käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Nimelt on kirjandusteaduse enda sünd seotud arenguga, mida Hegel on nimetanud kunsti lõpuks. See tähendab, et kirjandusteaduse teke on seotud tõsiasjaga, et kunst, sh ka kirjandus, kaotas võime ulatuda vahetult oma publikuni. Kirjandus hakkas vajama vahendamist, tõlgendamist, seletamist jne. Kui kirjandus suudab noori võluda ilma kriitika või teooria vahenduseta, asub ta veel kadestamisväärselt eelmodernses faasis. 1
kuradile, et saavutada võim inimeste ja looduse üle. Faust kehastab inimese püsivat elu- ja teadmisjanu. Fausti kuju on kasutanud oma värsstragöödia Johann Wolfgang von Goethe (17491832). fili'd vanade keltide laulikud-jutuvestjad, kes olid ka ennustajad ja kuningate nõuandjad. filosoofiline romaan ajalugu, ühiskonda, inimest vm filosoofiliselt mõtestav romaan. Näiteks Karl Ristikivi (19121977) "Rooma päevik". Vt ka romaan. folkloor vt rahvaluule. formalism kirjandusteaduse suund, mille järgi kirjandusteost uuritakse vormist ja struktuurist lähtudes, seejuures analüüsitakse ka teose sisulist külge. Näiteks: Vladimir Proppi imemuinasjuttude funktsiooni- ja struktuurianalüüs: Morphology of the Folktale" 1958; vene keeles 1928). fraseologism mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. Fraseologismid jagunevad lihtfraseologismideks (suure surmaga vaevaliselt) ja lauselisteks fraseologismideks (Lihunik vahib
viidanud. Epp Annus osutab sellele, et Nipernaadi lahendus on see, et Nipernaadi laseb jalga muinasjutt ja reaalsus kohtuvad ja Nipernaadi lahkub. Gailiti loominugs võiks värgata seda, et klassikaline periood on ajaliselt küllaltki pikk 20ndate keskelt 40ndate kekspaigani. (Gailiti läti keeles kukeke). Iseloomulik tunnus klassikalisele Gailitile · Gailit on rõhutatult mitterealistlik autor. uusromantiline lahendus. · Novell jääb oluliseks romaanid on väikeste lugude kogu. · Korduvad rändurilood. Otsene paralleel või laiendus ,,Toomas Nipernaadile" on ,,Ekke Moor". ,,Ekke Mooris" on põhjamaist romantilisust. · Kunstnikuromaan on ,,Leegitsev süda" tehislik kunstlik ja looduslik saavad kokku. · Romantilisus. · Följetonism. · Stiliseeritud keel. Ajaline taust o 1924 Kommunistide riigipöördekatse o 1920. ja 1930. aastate vahetud majanduskriis o 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine
Valtoni unenäod pole aga intiimselt isiklikud, vaid pigem arhetüüpsed ning kõlbavad sellistena hästi üldiste eksistentsiaalpsühholoogiliste mudelite karkassiks. Novellis ,,Näitemäng" mängib ,,mina" tundmatut rolli tundmatus näidendis, ,,Kontrolltöös" on hädas arusaamatute ülesannetega, novellis ,,Häbi" uitab riietatud inimeste seas alasti ringi. Mõnikord elavad tegelased kaksikelu vastandlikes rollides: ,,Krahvitari" Johanna on tahtmist mööda kord lossipreili, kord teenijapiiga; Peeter (,,Metsas") elab metsas ürgseid loomalikke-loomulikke vaiste järgides täisverelist elu, linnas aga piseneb haledaks haritlasek; tugitoolis kamina ees istuv igamees Artur tunneb end heroilise tulekandjana (,,Tulede vahel"). Mõnikord jutustatakse lugu surnu/vaimu teispoolsest vaatepunktist. Armuühenduses on üleloomulikku erootikat (,,Kuradi armuke"), või on see
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks.
jne. Kogu krattide mütoloogiline maailm, mis on seotud traditsioonilise rahvakultuuriga, eksisteerib siin iseenesest mõistetavalt koos kristlusega. Siin ei teki mingit konflikti. Nende realistlike tegelaste ülesandeks on kogu mütoloogilise maailma kontrollimine, käsutamine ja oma huvides ära kasutamine. Seega mingi osa raamatust meenutab eesti rahvajutte selle laadi, teemasid ja tegelaskonda; ning sellele lisandub kriitilise realismi funktsioon. Piltlikult kohtuvad siin Vilde romaanid Eiseni mütoloogiaga. Kivirähk ei loo selles romaanis mingeid karaktereid, pigem võiksime neid nimetada tüüpideks. Konkreetselt on erinevate tegelaste näol tegemist eesti rahvast iseloomustavate tüüpidega ehk tegelaskond esitab meile eestlaste koondportree
1919 ilmus ajalehes kuulutus, kus teatati tema ja naise kihlumisest ning ta oligi sunnitud naise ära võtma. Tammsaare naine oli nagu Polkovniku lesk . 1921 ilmus Tammsaare Juudit, mida peetakse Tammsaare kirjandusliku loomingu kõrgaja alguseks. 1922 ilmus ,,Kõrboja peremees". Seda peetakse ilusaks armastusromaaniks, kus samas pole kordagi kasutatud sõna ,,armastus". Selle järel hakkavad ilmuma ,,Tõe ja õiguse" osad: 1926, 1929, 1931, 1932, 1933. Oma romaanid kirjutas ta reeglina suvekuudel, kus pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse. Muul ajal tõlkis ja kirjtas ajalehtedesse arutlusi (esseesid). 1934 ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935 ,,Ma armastasin sakslast", 1936 näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Vanapagan läks Taevasse hingede järele, aga ühelt maalt öeldi talle, et enam ei ole ühtegi hinge, keda Pürgusse määrata, kuna
Peategelane on helilooja, kes saavutab oma võimete tipu, kuid sellele järgneb kiire langus, süüfilise põhjustatud vaimuhaigus, füüsiline ja vaimne allakäik. See on paralleel Saksamaa tõusu ja langusega. Hermann Hesse oli saksa-sveitsi kirjanik, tema isa oli baltisaksa päritolu, vanaisa aga lõpetanud Tartu ülikooli ja tegutsenud arstina Paides. Hesse oli patsifist ja huvitatud orientalismist. Tema romaanid on kasvatus- ja arenguromaanid, keskendunud isiksuse kujunemisele. "Stepihunt" on kirjanikust, kes elab korralikku kodanlaseelu, kuid vihkab keskpärast elu. Ta tahab kaugeneda konventsioonidest, usust, perekonnast, rahvusest, elukaugest vaimuelust ja kultuurist. "Klaaspärlimängu" (1943) tegevus toimub utoopilises Kastaalias ideaalsel vaimsusemaal, mis tegutses religioosse ordu põhimõttel
muutusteks vaja impulssi ülevalt, ei saanud kodanikualgatuse korras seda teha. Moskvast pidi tulema signaal, et asi hakkab minema teistmoodi. Tuli 56ndal aastal Nikita Hrustsovi kõnes NLKP 20. kongressil, hakkas levima laiemalt ja muutus avalikult kättesaadavaks kogu nõukogude rahvale. Tähelepanuväärne, sest H uue parteijuhina hakkab kritiseerima Stalini perioodi ja isikukultust. Selgub nüüd, et 40ndatel-50ndatel Nõukogude liidus vigu tehtud, seni seda pole öeldud. See, et H algatab sulaprotsessi, on tänuväärne, selge, et uue ajajärgu partei-ja riigijuhiga, aga siiski vastuoluline tüüp. H puhul olid võimalikud üllatused. Kuigi ilmne, et asjad lähevad paremaks, on võimalikud ka tagasilöögid, mis isiklike avaldustega seotud. 1957-58 nn Pasternaki juhtum. Esimene tagasilöök kirjanduses 1957 kui Pasternak, vene kirjanik, sai Nobeli preemia, aga see romaan ei
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
oma abimeheks valinud; rääkis pikalt Ippolitist; põhiliselt tahtis ta rääkida aga Nastasja Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart otsima ja pidas nüüd maha tõsise vestluse vürstiga, kus ta tegi teatavaks kõik oma seisukohad ja püüdis teada saada, miks noored olid salaja kohtunud. Veel samal hilisõhtul pärast Jepatsinite kodust lahkumist, kus ta oli püüdnud Aglajaga kohtuda, mis muidugi osutus võimatuks, kohtus ta pargi ääres Nastasja Filippovnaga, kes teatas,
Dumas. Alexandre Durnas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi: kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»), Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»), Fronde'i liikumist («Kakskümmend aastat hiljem»), Napoleoni 100 päeva ja teist restauratsiooni («Krahv Monte-Christo») jm. Kuigi Dumas käsutas üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Dumas jätkab oma romaanidega teatud määral XVII--XVIII sajandi kodanliku seiklusromaani traditsioone. XVII ja XVIII sajandil oli kodanlik ühiskond alles kujunemas, XIX sajandiks on olukord juba sootuks teine.
Tema tegevus ärgitas Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Jannsenit. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Faehlmann kirjutas müütilisi muistendeid või pseudomütoloogilisi muistendeid. Faehlmanni muistendite hulka kuulub 8 muistendit, nt „Keelte keetmine“, „Vanemuise laul“, „Vanemuise kosjaskäik“. „Keelte keetmise“ idee oli, et eestlased on satiiriline rahvas, st juttu oli eri rahvastest (naaberrahvaste, sh venelaste ja sakslaste, kohta oli öeldud halvasti). Muistendeid nimetatakse pseudomütoloogiaks, sest need on fiktsionaalset, ilukirjanduslikku päritolu. Pseudomütoloogia side autentse folkloorse materjali ja pärandiga on nõrk. Väga hõreda info aluselt kujundatakse terviklik ja suurejooneline minevikupilt. 1860ndatel algavad tugevad rahvuslikud manifestatsioonid. Sel ajal hakatakse tegelema rahvuse ehitamisega (nation building), mille raames on oluline just mineviku kujundamine
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
luuletusi: "Vihm teeb toredaid asju", "Voog ja kolmpii". Proosa: ajalooline romaan on tema leib, seda soositi ja pop ka mujal Eur.s. Kõikides romaanide keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on olulin persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemix kompromissile minek, vaja teha tähitis otsus, mis on enda jaox halb (põhimõtete vastu). Alustab 16.saj.st ja jõuab tänapäeva. Pingelised, psühholoogilised romaanid, põnevad suhted, pikad sisemonoloogid. "Michelsoni immatrikuleerimine"; "Taeva kiri": Masing, Peterson, tegevus M juures 1 päeva jooxul, M on vanem ja hea eesti keele tundja, P on noor, äkiline, pretensioonitu (ei mingeid komromisse, demonstratiivselt matsitruu), 2 eri viisi kuidas rahvast armastada, põlvkondade konflikt; "Klio silma all""P öördtooli tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J
1864. aastal surid tema naine ja vend Mihhail. Dostojevski ei osanud rahaga ümber käia, ta sõlmis ikka ja jälle kahtlasi tehinguid, lisaks aitas ta sugulasi. 1845. aastast saadik kannatas ta langetõvehoogude käes. Samal ajal kui ilmus romaan "Kuritöö ja karistus" (1866), dikteeris ta noorele Anna Snitkinale juba järgmist romaani "Mängur" (1867). Nad abiellusid ja neil sündis neli last, kellest kaks surid noorelt. Dostojevski hilisloomingus on olulised romaanid "Idioot" (1866/68) ja "Sortsid" (1873). Aastatel 1876-1881 avaldas ta kuukirja "Kirjaniku päevik". Tema viimane suur romaan ja olulisim teos "Vennad Karamazovid" (1879/80) jäi lõpetamata. Fjodor Dostojevski suri 9. veebruaril 1881. aastal Peterburis. Idioot - 1868 ; vihje teose valmimisest "Kuritöös ja karistuses" tegevusaeg 19saj, IIpoolel.Eestis samal ajal tekkis Rahvuslik liikumine. Maailma psühholoogiline tippteos , romaan.Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan (tegelaskuju
Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt. hümnid) on kesksel kohal tundekülluse ja siirusega kirjeldatud armuelamused. Peamotiiv: armastus, enamasti õnnetu ning vastamata armastus. Tuntud ka hümnid jumalatele Kasutas mitmekesist värsimõõtu (nt. S.stroof). Säilinud palju katkendeid, kuid tervikuna vaid "Hümn Aphroditele". Ovidius (1. saj eKr 1.saj pKr) sai advokaadi hariduse. Hea oraator. Põnev elu. Looming jaguneb 3-ks: 1) Lembeluule 2) Mütoloogiline luule 3)Pagendusaja looming 1.teos ,,Amores" (tõlkes armastuslaulud) - seal on 49 luuletust, mis on pühendatud ühele daamile: Corinnale. Need on vaimukad luuletused, samas ka veidi siivutud, nilbed. Autor on väga ennast imetlev. O. irvitab asjade üle, mida peetakse pühaks. Puudub aukartus Jumala ja keisri ees. 2. luulekogu ,,Läkitused" need on mütoloogiliste naiskangelaste kirjad oma armastatule. Nt
Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”. 1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”.
nii vahetult kui tema." Sündmustiku väljamõtlemine ei nõudnud Kaugverilt mingit vaeva. Kaugveri tugevus on ühtlasi ka tema nõrkus. Jüri Tuuliku arvates kaotas ta teksti valmis saades suhte sellesse: ei suutnud seda enam töödelda. Nii on tema teosed parajalt pinnalised, ikka ajakajalised. Kaugver kirjutas kiiresti oma ilusa käekirja või masinaga ning peaaegu parandamata läks käsikiri toimetusse. RAIMOND KAUGVERI ROMAANID: 1960ndad: romaanidiloogia "Keskpäevavalgus" ja "Igapäevane leib", "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" 1970ndad: "Jumalat ei ole kodus", "Ja kõik on kuhugi teel", "suurte arvude seadus" 1980ndad: "Disko", "Vana mees tahab koju", "Meie pole süüdi", "Pariisi lõbusad naised", "Tee isa juurde", "Kas ema südant tunned sa?", "Kirjad laagrist" 1990ndad: "Postuumselt rehabiliteeritud", "Laev keset rägastikku", "Peotäis tolmu", "Laevad kaotavad
tähelepanu. Koguaeg toimub Defoe kaasaaja arvamuste võrdlemine jne. Pidevalt vastandatakse mõistusepäramist ja ratsionaalsust. Palju on siin senise inimliku kogemuse ümbermõtestamist distantseerimise kaudu, et kriitiliselt vaadata seda maailma. See on kindlasti valgustusromaan ja kui arvestada kõiki sõlmpunkte, siis kindlasti on sel romaanil teeneid edaspidise Euroopa fiktsionaalse romaanikirjanduse jaoks. Need sõlmpunktid on avanud palju punkte. Defoe on väga põnev autor ja väärt seda, et tema teisi teoseid ka lugeda. Teine autor, kes Inglise valgustuse alguses paikneb on Jonathan Swift (1667-1745). Defoe-ga üsna kaasaegsed. Temal on pigem 17. sajandile iseloomulikke asju. Gulliveri reiside kohta seda siiski ütelda ei saa. See on markantselt samade joontega, nagu Robinson Cruseo, kui vaadata distantseerumist ja kriilitist vaadet. Temal on mitmesuguseid teoseid. Swift on lülitunud ka mõningatesse 17
Etteheited informaalsele koolile Mida kirjandusteadlased Inglismaa informaalsele koolile ette heitsid? Õpiedukus ja õppemeetodid Informaalne põhikool on liiga salliv ja pöörab liiga vähe tähelepanu traditsioonilistele ainetele (emakeel ja matemaatika), mistõttu õpiedukuse tase on kogu maal langenud. Avastuslikku õppimist, loovat aktiivsust ja teisi uuele õppimiskäsitlusele tuginevaid võtteid tuleks ikkagi terve mõistuse seisukohast rakendada. Lapsepoolne katsetamine, uurimine jm aktiivõppe meetodid on võimalikud vaid empiiriliselt jälgitavate loodusteaduste madalamal astmel; paljudel juhtudel peab õpetaja kasutama hoopis teistsuguseid meetodeid, nagu ettelugemine, selgitamine, juhatavate küsimuste esitamine, näidete toomine, tehtud ülesannete parandamine jms. Sund ja pingutus Ei tohiks vormuda uskumus, et lapsed peavad ise kõik leidma; et lastele ei tohi kunagi midagi
Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)
puutumata, sest Prantsumaale jõudsid 100-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem. Sellest hoolimata paistab Villoni luule silma oma ajapiire ületava individuaalsusega. Villoni elukäik oli värvikas. Madalat päritolu mees pääses Pariisi ülikooli, kus lõpetas magistriga. Kuna kuulus tudengitest boheemlaskonda, suhtles kriminaalse allilmaga, sattus korduvalt vangi. Kriminaalregister oli põnev: kaklused, röövid, sattus ka tapmisloosse. Talle mõisteti surmanuhtlus, millest napilt pääses: hukkamise asemel saadeti Pariisist välja. Villoni poeetilise pärandi moodustavad 2 luuletsüklit: ,,Värsid" (= ,,Väike testament") ja ,,Suur testament". ,,Värsid" koosnevad 40 oktaavist (8-värsilisest stroofist), mida ühendab pärandamismotiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes oma testamendis päranduse nii sõpradele kui vaenlastele
10 džässi, homme reedad kodumaa!” 3 – uue korra kultuuri üks põhiteese muutis selle aga hoopis võimatuks. Nn Hruštšovi sula aegu olukord veidi leevenes ning kohe ilmusid ka Valter Ojakääru “Džässmuusika” (1966) ja Uno Naissoo “Džässilik harmoonia ja orkestratsioon” (1969). Selleks ajaks oli aga lühiajaline sula ka lõppenud ja järgneva ligemale paarikümne aasta jooksul ei tulnud tõsisem džässiajaloo uurimine kõne allagi. Iga aastakümme on toonud juurde palju uut ja huvitavat, paraku on aja katkematus voolus paljugi päästmatult aastate koorma alla mattunud – mida kaugemas minevikus, seda sügava- male. Seda enam peame rõõmustama, et mõned vanema põlvkonna muusikud (Aadu Mutsu, Valter Ojakäär) kõigest hoolimata kogusid ja talletasid džässialast informatsiooni ka sõjaeelse aja kohta. Eriti tuleb rõhutada A. Mutsu aastatepikkust visa tööd vanade muusikute mälestuste
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
144 17.6 Laenamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 18 Terminoloogia kokkuvõte 151 Sisukord III Tõlkimine 155 19 Mis on tõlkimine 157 20 Tõlke uurimine 159 20.1 Metodoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161 21 Kaks liiki tõlkimist 172 21.1 Märksõnu tõlketeooriatest . . . . . . . . . . . . . . . 172 21.2 Instrumentalistlik tõlkemudel . . . . . . . . . . . . . . 174 21.3 Tõlkemudelite levikust . . . . . . . . . . . . . . . . . 179 22 Tõlkimise kokkuvõte 183
Inimesed eelistavad kasutada erinevaid tajumehhanisme, kuid on olemas loetelu mehhanismidest, mida eelistatakse. 7% KEHA HÄÄL SÕNAD 38% 55% Joon. 6. Erinevate tajuobjektide osakaal esmamulje kujunemisel Kõigepealt aga tajuefektidest kui mehhanismide alaliigist. Tajuefektid toimivad alati ja lähtuvad eelkõige mitteverbaalsete suhtlemisvahendite tajust. Seega kõik see, mis jääb järele peale sõnu, mõjutab olulisel määral seda, kuidas meid tajutakse. Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Esineb vaid nn. tutvumisstaadiumis. Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib
Aluseks võetakse Liikluseeskiri ning mõeldakse, mis sellest järeldub. Kolmandaks, küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. Näiteks on sellised küsimused Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Kas füüsikateooria kirjeldab reaalsust? Taolisi küsimusi nimetataksegi filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Naljaga pooleks on öeldud, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? ja Kust sa tead? Esimene nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi, teine aga oma väidete põhjendamist. Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 Wright, Georg Hendrik von 2001 Intellektuaalne autobiograafia. Raamatust Filosoofia, loogika ja normid, lk 9 30 Mis on esteetika?
Holokaust on üks genotsiidijuhtumeid (genotsiid – inimeste massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel vm põhjustel). Et näha erinevust holokausti ja teiste genotsiidijuhtumite vahel, tuleb sarnasused ja erinevused selgelt ja arusaadavalt välja tuua. 7 2. MIKS KÄSITLEDA HOLOKAUSTI? Holokausti põhjalik uurimine aitab õpilastel mõista, mis inimõiguste rikkumise korral võib tuleneda võimu kasutamisest ja kuritarvitamisest, indiviidide, organisatsioonide ja rahvaste osast ning vastutusest. See võib tõsta õpilaste teadlikkust genotsiidi võimalikkusest tänapäeva maailmas. Holokausti käsitlemine aitab õpilastel aru saada eelarvamuste, rassismi, antisemitismi ja stereotüüpide kujunemisest ning laienemistest mis tahes ühiskonnas. See aitab neil mõista vähemuste olukorda ja
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
