Johanna Ross kirjandusteadlase ja kriitikuna (0)

Johanna Ross kirjandusteadlase ja kriitikuna
Johanna Ross (sündis 1985.a.) on tugev nii kriitiku ja kirjandusteadlasena. Kirjanduse ja kirjandusteaduse juurde jõudis ta tänu filosoofiale, kus ta võttis kirjanduse kõrvalerialaks ja hakkas käima kirjandusteaduse loengutel. Hiljem alustas ta magistriõpet eesti kirjanduse erialal. Pärast sai ta tööd kirjandusteadlase ja kriitikuna. Talle endale on lugemine ja uurimine põnev ning teeb rõõmu.
Oma tööd Johanna Ross kirjandusteadlase ja kriitikuna väga ei erista, vähemalt mitte teadlikult. Talle on öeldud, et ta võiks oma asju kirjutada nii nagu mõnda arvustust, sest need on tunduvalt huvitavamad.
Kriitikuna on Rossi tööprotsess lihtne. Alustuseks peab ta lugema raamatu lihtsalt läbi kui tavaline inimene. See on temale kerge tegevus. Tuleb luua omale raamatust esmamulje . Pärast tuleb teha palju tööd, et see analüütilisemale kujule viia. Tuleb välja mõelda miks see esmamulje tekkis, kas põhjus oli rohkem raamatus või lugejas . Johanna Ross suudab leida peaaegu igas raamatus mingi lähenemisnurga, kust saab arvustuse välja väänata.
Kriitiku ameti kõrvalt on ta märganud mõnda puudust eesti kirjanduse kõrval. Näiteks Johanna Ross ütles: „Mu hing ihkab enamasti head tihedat kirjeldust. See kõlab ehk natuke nagu klassikaline nutt , hala ja suure eesti romaani ihalemine, aga hea tihe kirjeldus võiks vabalt esineda ka lühiromaanis või novellistikas“. (Ross J. Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 60).
Lisaks kirjandusteadlase ja kriitiku elule tegeleb ta teadustööga, mis keskendub olmeromaanile ja nõukogudeaegsete eesti naisautorite sõjaromaanidele. Olmeromaanid on romaanid , mis näitlikustavad hilisnõukogude aja mitmepalgelisust või –kihilisust, mida on tagantjärele keerulisem mõista. (Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 61). Sõjaromaan on aga ähmane määratlus , sest otseselt sõjategevusest räägivad neist vähesed ja ainult mõnes teoses on peategelasele antud n-ö lahinguülesanne. (Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 62). Oma uurimistöös on Ross keskendunud põhiliselt naisautorite teostele, sest ta tahab jälgida, kuidas on kujutatud naiselikke eluvaldkondi.
Mirjam Majass
11B klass