J.Sibelius referaat (0)

Referaat
Jean Sibelius
Sixten Ainumäe
11E
TVTG
23.05.2013
Sissejuhatus
Johan Julius Christian Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja kes sündis 1865. aastal. Hämeenlinnas. Teda kutsuti sõprus- ja perekonnaringis Janneks, kuid koolis hakkas ta ennast kutsuma oma prantsuspärase nime järgi, Jean. See oli inspireeritud postkaardist, mille kinkis talle tema meremehest onu. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel.
1889
Haridus
15. aastane Johan otsustas, et ta tahab saada maailmakuulsaks viiuli mängijaks, ning aja möödudes saigi temast päris osav artist. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876-1885 ning pärast keskooli läks ta seadust õppima Keiserlikku Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks hoopis Helsinki muusikakooli kus ta õppis aastatel 1885-1889. Üks tema õpetajatest seal oli Martin Wegelius.
Edasi läks ta õppima Berliini ning pärast seda veel Viinis. Lisaks sellele tunnistas Johan omale õpinguaastate lõpupool, et temast ei oleks saanud viiuli virtoosot, kuna ta alustas oma õpinguga liiga hilja .
Abielu
10. Juuni 1892 abiellus Jean Aino Järnefeltiga. Neil oli Tuusula järve ääres kodu nimega Ainola mis valmis aastal 1903. ning seal sündis neil 6 tütart.
Johan veetis palju aega välismaal kus ta õppis veel Berliinis, Viinis ning külastas paljusid skandinaavia riike, Inglismaad,Prantsusmaad, Saksamaad, USA’d ja Kanadat.
Muusika
Johan armastas loodust, mis andis tihti talle muusika tegemisel inspiratsiooni. Ta ütles oma kuuenda sümfoonia kohta: „ See meenutab mulle alati esimese lume lõhna.“ Öeldakse, et tema kodu, Ainola, ümber olevad metsad mõjutasid ta helipoeemi „Tapiola“. Lisaks sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes romantiline isamaalisus .
Oma elu jooksul kirjutas ta kokku 7 sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius sümfoonia vormi arendamaks oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamaks. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti.
Lisaks sümfooniatele on ta loomingus ka teisi vorme. Näiteks sümfooniline pooem „Finlandia“, orkestripala „Kurb Valss “ ja süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" .Lisaks hulk eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat.
Teadaolevalt komponeeris ta 1926. aastani. Pärast seitsmenda sümfoonia ja „Tapiola“ lõpetamist, ei valminud tal 30 aasta jooksul enam suuri teoseid, kuigi ta ürias kirjutada kaheksandat sümfooniat, millest on alles ainult 2011 aastal Anoilast leitud varajane mustand .
Kokkuvõte
Sibelius tundis terve elu elavat huvi muusika arengu vastu, siiski ei meeldinud talle alati moodne muusika. Tema tütred müüsid Ainola riigile ning see avati muuseumina. Helsingi Muusikakool nimetati tema auks ümber Sibeliuse Akadeemiaks.
Sibeliuse monument.
2011 aastast saati tähistab Soome oma lipupäeva 8. Detsembril, Johani sünnipäeval. Seda päeva kutsutakse ka Soome Muusika Päevaks.
Tema sümfooniaid mängitakse kontsertisaalides tänapäevani.