Retsensioon (3)

Retsensioon
Käisin Kuressaare raegaleriis kunstinäitusel, mis kandis nime “ Ruhnu kunstis”. Näitus on avatud 17. septembrist 11. novembrini ning seal on esindatud palju tuntud Ruhnust pärit ning seda külastanud kunstnikke. Oma töödega esinesid Ernst Hermann Schlichting, Andrei Jegorov , Karl Burman sen., Peeter Rooslaid, Ernö Koch , Agaate Veeber, Andrus Johani , Eerik Haamer , Ernst Kollom , Olga Terri , Helgi Hirv , Lüüdia Vallimäe-Mark, Leila Pärtelpoeg, Virve Tolli, Henno Arrak, Gita Teearu, Ann Jõers, Uno Roosvalt ja Külliki Järvila.
Tõid oli palju ning väga erinevate suuruste ja tehnikatega. Siiski jäid silma mõned eriti meeldejäävad tööd. Üheks lemmikuks oli Lüüdia Vallimäe-Marki õlimaal “Rand”. See andis väga usutavalt ja elavalt edasi Ruhnu olustikku. Maalil oli sügavust ning tundus väga reaalne, olles siiski maaliline. Külastasin ka ise sellel suvel esmakordselt Ruhnu saart . Seal toimus iga-aastane Kuressaare Kunstikooli maalilaager. Käisime ka ise randa maalimas ning see töö tõi tagasi huvitavaid mälestusi.
Veel jäi mulle meelde Eerik Haameri suur õlimaal “Väljatõugatu”, mis kujutas Ruhnu inimesi. Mulle meeldis väga selle kunstniku värvikasutus ning pisut lohakad pintslitõmbed, mis andsid kombineerides edasi talurahva rasket elu.
Näitusel oli üles pandud ka mõned visandid, mis toovad esile kunstnike lahtise käe. Tore on vaadata, kuidas on võimalik ühe kerge joonega anda edasi nii palju pildi olemusest. Näiteks Eerik Haameri “Poiss paadiga merel”, millest sai hiljem väga tõetruu maal “Angerjapüüdjad”, mis mulle tervelt näituselt kõige rohkem meeldis. Sellel oli väga eripärane värvikasutus, palju pruune toone, ning huvitav kompositsioon . Eerik Haameri tööd meeldisid mulle tervelt näituselt kokkuvõttes kõige rohkem.
Veel oli huvitav näha tehnikad, mida eriti tihti tavaelus ei kohta, isegi mitte kunstikoolis käies. Selleks oli sõõvitus ja kuivnõela tehnika. Kindlasti tahaksin ka ise seda kunagi proovida, sest tulemused tulid välja väga põnevad.
Meeldiv oli näha ka ühe oma õpetaja, Külliki Järvila tõid, kes õpetab Kuressaare Kunstikoolis joonistamist. Tema “käekiri” oli teistest väga erinev ja minu jaoks väga kergesti eristatav. Olen tema tõid varemgi palju kordi näinud.
Terve näituse olustik oli väga meeldiv. Veelgi huvitavamaks tegi asja see, et näitusesaalis oli mängima pandud vanad ruhnlaste laulud. Ka riideasju oli näitusele üles pandud, mis tegid muidu ametliku saali kuidagi kodusemaks. See näitus on väga hästi ajastatud. Samal ajal on Kuressaare Kultuurikeskuses üleval Kuressaare Kunstikooli õpilaste tööd, mis Ruhnu maalilaagris tehti. On tore võrrelda professionaalide tõid õpilaste omadega. Väga huvitav oli ka näha külastatud paiku (näiteks Ruhnu kirikuid) kunstnike silmade läbi ning meenutada seda toredat nädalat, mis me sel suvel seal veetsime.