● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja Tunnustused ja teosed ● Pihtimus etteantud teemal ● Presidendi märkmed ● Presidendimaraton ● 1981 lenini orden ● Tööpunalipu ordenid ● Austuse märk ● Capri-90 ● Kolmetähe orden Jeltsini mõju Eestile ● Jeltsin oli Balti riikide järjekindel liitlane ● 1991 kokkulepe Balti riikidega oli aluseks Eesti iseseisvumisele ● Tunnustas Eesti iseseisvust allikad: ● http://g3.nh.ee/images/pix/file69055623_tn_lennart-ja-jeltsin002.jpg ● https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Jeltsin ● http://www.tiepvoud.nl/archief/boris_jeltsin.jpg ● http://www.vincentmentzel.nl/svmanager/g4/images/vmJeltsin.jpg Aitäh kuulamast!
Järvamaa KHK Kalle Kirna B.Jeltsin Referaat Juhendaja: Riina Muuga Särevere 2013 Sisukord Table of Contents Boriss Jeltsini noorpõlv........................................................................................... 3 Partei karjäär.......................................................................................................... 3 Boriss Jeltsin Venemaa juhina................................................................................. 4 Riigipöörde katse.................................................................................................... 5 NLKP lagunemine.....................
Talitsa rajoonis. Isa mõisteti süüdi nõukogudevastase propaganda eest ja viibis kolm aastat vangilaagris. Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali Polütehnilisse Instituuti Sverdlovskis. Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Boriss Jeltsini parteikarj äär Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. 2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht. 12. aprillil 1985 asus ta NLKP Keskkonnakomitee ehitusosakonda. 24. detsembril 1985 sai Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani.
edaspidi enam nii lihtsalt ei läinud. Kumbki pool ei olnud harjunud arvestama arvamuste paljususega nagu see on omane demokraatiale, vaid taheti omada absoluutset võimu. Majandusliku olukorra järsk halvenemine tõi omakorda kaasa rahulolematuse kasvu ja poliitilise opositsiooni tugevnemise. Seadusandlikud võimuorganid Rahvasaadikute kongress ja Ülemnõukogu muutusid uuenduste peamisteks takistajateks ja president Jeltsini poliitika vastasteks. President oli sunnitud erru saatma peaminister Jegor Gaidari ja kinnitas uueks peaministriks 1992. a. Igor Tsernomõrdini, kes tagurlike jõudude meelehärmiks toetas Jeltsini poliitikat. Konflikt Jeltsini ja parlamendi vahel süvenes. Kuid 1993. a. aprillireferendum kinnitas presidendile usaldust. Septembris saatis Jeltsin laiali Rahvasaadikute Kongressi, kuid tema vastased keeldusid lahkumast parlamendihoonest. 3
Boriss Jeltsin Sisukord: Boriss Jeltsini noorpõlv...........................................lk3 Jeltsini parteikarjäär.............................................lk3-4 Venemaa juht Boriss Jeltsin....................................lk4-5 Riigipöörde katse...................................................lk5 NLKP lagunemine..................................................lk6 Kasutatud materjalid..............................................lk7 2 Boriss Jeltsini noorpõlv Boriss Jeltsin sündis 1931
hukkus 14 inimest, Lätis, Riias, hukkus 5 inimest Maailma reageering tugev Vene Föderatsiooni esimees B. Jeltsin kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Balti küsimus rahvusvaelisel areenil Leedu, Vilniuse teletorni kaitsmine 1991 jaanuar Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks 1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis 1991 B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega
põlgas teda ning ta palus neilt vabandust, et nende unistused tõeks ei saanud. 2000. aastal valiti presidendiks Vladimir Putin, kelle eesmärgiks oli sõjalise võimsuse ning poliitilise mõjuvõimu taastamine rahvusvahelises poliitikas. Ta taastas ka tsentraliseeritud võimu ning majanduses oli kõige raskemast perioodist üle saadud. 2002. aastaks oli respekt Venemaa vastu suur ning ta arvati maailma suurimate majandusriikide kitsa ringi, G7 liikmeks, mis tähendas, et G7-st sai G-8. Jeltsini ajal ei sujunenud majandusreformid ning rahvas põlgas teda, kuid siiski üritas ta hoida suhteid teiste riikidega. J eltsin oli Balti riikide järjekindel liitlane ning kui ta käis Eestis kaitsmas NL sõjaväelaste eest siis ütles ta, et vaen Baltiriikide vastu on vaen ka Venemaa vastu. Ühtlasti üritas ta uusi suhteid luua USA-ga ning USA linnade sihtimine NL relvadega lõpetati. Putin ajal on välispoliitika
end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. · 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. · 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. · 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. · 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. · Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine, SRÜ loomine · Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. · 23. aug. 1991 peatas B. Jeltsin Venemaa kommunistliku partei tegevuse. · 6. sept. 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit. · 24. aug
· 1991 seoses NSVLi lagunemisega: Baltimaad taastasid iseseisvuse, tekkis rida uusi riike: Ukraina, Valgevene, Kasahstan, Moldova... · Tsehhoslovakkia jagunes Tsehhiks ja Slovakkiaks · Jugoslaavia lagunemine oli tunduvalt dramaatilisem Venemaa · 1991 pärast ebaõnnestunud riigipööret lagunes NSVL. · B. Jeltsini algatusel sõlmiti detsembris 1991 kokkulepe SRÜ moodustamise kohta. · 1993 vastasseis presidendi ja ÜNi vahel · 1994 1. Tsetseenia sõda · 1998 rubla järsk langus · 1999 B. Jeltsini tagasiastumine. Presidendiks saab V. Putin. Balkani probleemid · 1989 kommunistliku reziimi kukutamine Bulgaarias ja Rumeenias ning Jugoslaavia lagunemise algus
Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Eesti, Läti, Ukraina ja Valgevene kuulutavad augustisündmuste taustal välja iseseisvuse. Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. 11. märts 1990 Leedu
tooraine vastu. Peterburi nõukogu kiitis 8. mail 1992 töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtsakil Putin erru saata Märtsist 1994 oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast Peterburi linnapea) esimene asetäitja 1996 asus Putin tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja Pavel Borodini asetäitjana. Mais 1998 sai ta Presidendi administratsiooni juhi esimeseks asetäitjaks. Boriss Jeltsini valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna FSB-d juulist 1998 märtsini 1999. Ta sai ka Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimeheks. Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta Venemaa peaministriks. 26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. 14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist 2. märtsil 2008 toimunud
Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Eesti, Läti, Ukraina ja Valgevene kuulutavad augustisündmuste taustal välja iseseisvuse. Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. 6
iseseisvamaks. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama, see ei täheldanud tollases kõnepruugis veel täielikku iseseisvumist, küll aga sammu selle suunas. Erilist meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks (ja viimaseks) presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu. Gorbatsov toetas seda seisukohta vaikimisi. 1989. aastal oli seda tehtud Gruusias, 1990. aastal Aserbaidzaanis, 1991. aasta algul jõudis järjekord Baltimaade kätte. Operatsioon oli kavandatud 1991. aasta jaanuarisse, ilmselt lootuses, et samal ajal Pärsia lahe piirkonnas algav sõda tõmbab maailma tähelepanu endale.
Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal vMais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtaki valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna vPutinist sai 1991. aasta juunis linnavalitsuse välissidemete komitee esimees vMärtsist 1994 oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast Peterburi linnapea) esimene asetäitja v vMais 1998 sai ta Presidendi administratsiooni juhi esimeseks asetäitjaks vBoriss Jeltsini valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna FSB-d juulist 1998 märtsini 1999 vAugustis 1999 nimetas Jeltsin ta Venemaa peaministriks vTsetseenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Venemaa elanikkonna poolehoiu ning, kui 31. detsembril 1999 Jeltsin tagasi astus, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks PRESIDENDI AMETIAJAD v26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks v14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi v
sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. • Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. • 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. • 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. • Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Iseseisev töö LK 128-130 1. Moodustage küsimused alateema Muudatuste algus NSV Liidus. • Mida? Millal? Miks? Kuidas? 2. Alateema: Suhete reguleerimine Läänega. Koostage lühikonspekt, kasutades järgmisi sõnu: • Desarmeerimine • Tuumarelvakatsetused • Kesk- ja lähimaaraketid
47. NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 13. jaanuar 1991, ründasi NSV Liidu sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ähvardasi NSV Liitu sõjaliste aktsioonide jätkamise korral lõpetada neile majandusabi andmise. Ettevalmistused uue liidulepingu slmimiseks Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks. Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev.
uuenenud kapitalistliku Venemaa kõige rikkamad inimesed. Nende ahnus lihtsalt laostab. Iga kord, kui USA valitsus annab läbi Rahvusvahelise Valuutafondi Venemaale laenu miljardite dollarite ulatuses, raha lihtsalt kaob. See satub juutide kätte ja Venemaa ei näe neid miljardeid iialgi. Ameerika poliitikud muidugi teevad näo, et nemad ei tea midagi. Teavad suurepäraselt, mis toimub. LKV agendid saatsid regulaarseid ettekandeid Washingtoni. Nad teatasid, et Boriss Jeltsini ja tema kaaskonna on "Organisatsioon" ära ostnud ja kontrollib neid. Ent Buschi andministratsioon ja seejärel Clintoni oma, tegi näo, et nemad ei tea midagi. Ainus asi, mis busiste ja klintoniste huvitas, oli asjaolu, et Venemaal on juutide, muidugi ka Ameerika kohalike juutide poolt kontrollitud massiteabevahendite kandidaadiks Jeltsin, ja sellepärast toetasid ka nemad Jeltsinit. Ma ei tea, kas te mäletate aega, kui 1996. aastal Jeltsin valimiskampaania käivitas, aga mina mäletan
Venemaa Ott ja Raido Paiknemine Naaberriigid Lääne naabrid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome Lõunas asuvad naabrid: Hiina, Mongoolia, Kasahstan Valitsemine Aastatel 1917-1991 oli Venemaa nimeks Venemaa Nõukogude Liit. Võimul oli Vladimir Lenin Pärast seda astus võimule ja uueks riigi nimeks sai Venemaa Föderatsioon. Võimule sai Boriss Jeltsini Valitsemine: Praegu Praegu on võimul Vladimir Putin. Sport Venemaa tuntumad olümpiamedalistid: Alexander Popov Alexander Karelin Sergey Chepikov Maria Sharapova Majandus SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2010) (2011) Osakaa Osakaa Sektor Sektor l l
EESTI TAASISESEISVUMINE 1985.aasta märtsis sai uueks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal. Gorbatsov hakkas läbi viima mitmesuguseid muudatusi ja ümberkorraldusi. Majandusuuenduste kõrval tekkis ka sõnavabanduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmiti Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavaheline liiduleping, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Pärast liitus sellega veel 8 riiki. Nõukogude liit lagunes lõplikult. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine
Kasutusele võeti oma rahaühik Eesti kroon. Valiti VII Riigikogu ning president. Presidendiks valiti Lennart Meri, peaministri kohuseid hakkas täitma Isamaa juht Mart Laar. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad elanikud ning maaelanikkond. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped")oma väed Eestist välja, sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine. 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999
Puts suruti maha. Väga suured teened selles olid Venemaa (=Vene Fõderatsiooni) presidendil Boriss Jeltsinil (kes oli Venemaa presidendiks valitud otse rahva poolt). Putsi mahasurumist toetasid ka kõik muud demokraatlikud jõud. Paari päevaga kord riigis taastus. Leedu oli end iseseisvaks kuulutanud juba 1990. Eesti ja Läti iseseisvusid augustis 1991. Ka Ukraina ja Valgevene keeldusid Gorbatsovi pakutud liidulepingust. Tegelik võim NSV Liidus hakkas üha enam koonduma Jeltsini kätte. Detsembri algul 1991 pandi alus SRÜle (Jeltsini juhtimisel, Gorbatsovi teadmata). SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus (=tunduvalt lõdvem ja vabam ühendus kui oli NSV Liit). Esimesed osalised: · Venemaa · Valgevene · Ukraina Paari nädala pärast liitusid teised liiduvabariigid (va. Eesti, Läti, Leedu). NSV Liit oli sisuliselt lagunenud. 25. detsembril 1991 M. Gorbatsov loobus NSV Liidu presidendi ametist. 26
iseseisvusmeelsetel.11.03.1990 taasiseseisvub Leedu. 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid .Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad .Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis .Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks.1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses . Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust .M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis.1991B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev .M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali . Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega .Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut.20
hakkab neid toetama. Lisaks Pugole, Janajevile ja Pavlovile olid putšiga liitunud ka KGB juht Vladimir Krjutškov ning kaitseminister Dmitri Jazov. Kokku oli Erakorralise seisukorra komiteel 8 liiget. Sõjavägi toodi Moskva tänavatele ning anti käsk arreteerida Jeltsin ja teised reformimeelsed. Kuid putšiste tabas ebaõnn, sest Jeltsinit ei õnnestunud arreteerida ja Moskvas olevate väeüksuste juhataja Gratšov läks Jeltsini poole üle. Ka enamik liiduvabariike ei toetanud riigipöördekatset ja nii saadeti nende vastu sõjavägi. Kõige suuremad väekontingendid saadeti Eesti, Läti ja Leedu vastu. Moskvas aga algasid barrikaadide ehitused ja rahvas koondus Jeltsini kaitseks. Temaga liitusid ka populaarsed perestroikafiguurid Eduard Ševardnadze ja Aleksandr Jakovlev ning tšellist Mstislav Rostropovitš. 20. augusti õhtul püüdsid putšistidele lojaalseks jäänud väed Venemaa Ülemnõukogu hoonet
surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa on teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest sündmustest, kuidas tänu Ivan orvalae ja tema mõistlikusele ei võeta vastu Eestisse nii kergekäeliselt Poola tanke nagu Päts võtis Molotovi tanke. lühike lisaosa lõpeb sellega, et Eesti liigub järjest paremaks suunas ja eestlased ka kodakondsuse saavad.
Liit Balti riikide iseseisvust. 1991. aastal valmis Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, mis järgmise aasta (1992) 28. juunil rahvahääletusel heaks kiideti. 1992. aastal toimusid presidendi ja parlamendi valimised. Selle tulemusel sai presidendiks Lennart Meri ning valitsusjuhiks Mart Laar (Isamaa). 1990. aastate alguses oli Eestis 40 000 Vene armee sõdurit, kelle valduses oli 2% Eesti territooriumist. 1994. aasta suvel toimus B. Jeltsini ja L. Meri tippkohtumine Moskvas. Seal kirjutati alla lepingule, et võõrväed peavad Eestist lahkuma 1994. a. 31. augustiks.
likvideerimine. 1992. aasta septembris oli Eesti territooriumil umbes 40 000 Vene armee võitlejat, kelle valduses oli ainult umbes kaks protsenti Eesti riigi territooriumist. Välisvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ning ka avalikkus. Sõjaväe väljasaatmine oli põhiküsimuseks Eesti – Vene läbirääkimistel, mis esialgu ei andnud mingeid tulemusi. Võit saavutati alles 1994. aastal lääneriikide toel korraldatud presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas. Presidentide kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed pidid lahkuma Eestist 31. augustiks 1994. aastal. Paigale jäänud sõjaväepensionäridele andis Eesti Vabariik võimaluse taotleda elamisluba. Eesti riikluse arengu seisukohalt oli võõrvägede lahkumine nagu punktiks eesti taasiseseisvumise teekonnale.
19.aug 1991 a püüdis võimule tulla RESK. President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti ja teda pidi asendama RESK-i esimees . Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi -vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti . NSV Liidu lagunemine:1991. A sept. Tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust. Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsini eestvedamisel sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.dets. 1991. a Minskisomavahelise liidulepngu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. 25. dets. 1991 a loobus Gorbatsov presidendiametist ja järgmisel päeval teatas Ülemnõukogu ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest . 7)a)Põhiseadusliku riigikorra taastamine eestis, b)89Üleminek turumajandusele ja c)Vene vägede lahkumine, a)UUe põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991.a lõpul . 28. juunil 1992. a
Seisukorra Komitee. Gorbatsovi pidi asendama G. Janajev ja siis kuulutati riigis välja sõjaseisukord. Valitud parlamendid saadeti laiali. RESK'i tegevus tunnistati seadustevastaseks, riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teati, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NSVL presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. 19 august teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK'i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Boriss Jeltsini roll NSVL'i lagunemisel Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991 aasta augustis. Esialgu tunnustas Moskva 1950 aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.Seejärelkaotati Venemaa presidendi Boriss Jeltsini eestvedamisel ka Nõukogude Liit kui riik. Selle asemele tekki s terve rida sõltumatuid vabriike. Venemaa aga kuulutas end NSV Liidu õigusjärglaseks
et need isemeelse valitsuse kukutaks. Eesti Ülemnõukogu ja rahvusmeelsed suutsid ähvardavas olukorras lõpuks kokku leppida ning esimene kuulutas 20. augustilEesti iseseisvuse taastatuks. 21. augustil kukkus ka puts läbi ning Eesti koos Läti ja Leeduga sai võimaluse ka oma iseseisvus reaalselt taastada. Pärast iseseisvuse taastamise otsuse vastuvõtmist sai Eesti kiiresti tunnustuse mitmetelt lääneriikidelt, kellest esimene oli Island, ja ka Boriss Jeltsini juhitud Venemaalt. Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka ÜRO-sse. 5. ÜRO peasekretär juhib ÜRO sekretariaati, mis on üks olulisemaid ÜRO organeid. Peasekretäri ametikohta peetakse üheks ÜRO mõjuvõimsamaks ametikohaks ning see pälvib enim avalikkuse tähelepanu. ÜRO peasekretäri nimetab ametisse Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovitusel. Tava
Janajev peab teda asendama, kes koos oma kaaslastega valmistas ette Erakorralise Nõukogu. Põhijõududeks oli aga Pugo koos oma kaasvõitlejatega, Janajev oli lõpuni ebakindel. Pavlov joodeti aga täis ja 9 sunniti putsistidega liituma nagu väidab vikipeedia. Erakorralisel Nõukogul oli kokku 8 liiget. Nad tõid sõjaväe Moskva tänavatele ja käskisid arreteerida Jeltsini ning teised reformimeelsed. Kahjuks aga üksustejuhataja läks üle Jeltsini poolele ning asi jäi katki. Kuid putsistid ei andnud alla ning proovisin vallutada presitendipaleed. Suri kolm inimest, kuid kasu ei saanud sellest mitte keegi. Samal ajal kuulutas Eesti vaid iseseisvuse välja ning rahvast kutsuti üles kaitsma strateegilisi positisioone. Augustiputsi tagajärjel kaotas vene rahvas igasuguse usu Nõukogude Liidu edasikestmisesse, samuti ei usutud enam kommuniste ja nende lubadusi.
4. LIIDULEPING leping, mis pidi hoidma NSVLi koos RIIKLIKU ERAKORRALISE SEISUKORRA KOMITEE RESK, ühendus, mis juhib riiki juhul, kui valitseja seda teha ei saa. GORBATSOVI KODUAREST RESKi võimuletulek, Gorbatsovi aresti panek, et mitte allkirjastada liidulepingut, mis pidi koos hoidma NSVLi. AUGUSTIPUTS riigipöördekatse SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS SRÜ, 1991. aastal Minskis sõlmitud Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline salaleping Boriss Jeltsini eestvedamisel, mille tagajärjel lagunes NSVL. 5. IdaEuroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise põhjused : Välispoliitilised põhjused : 1. Nõukogude Liidu mõjuvõimu taandumine IdaEuroopas. 2. Moskva kontrolli vähenemine (VLO lagunemine) 3. Gorbatsovi keeld sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Siseriiklikud põhjused : 1. Sotsialismi ammendumine. Majanduse allakäik. 2. Rahvaliikumiste tekkimine, rahulolematus, rahutused. 3
a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sa Vene Föderatsioon. 2)Sotsialismi leeri lagunemine · Esimesena langes Poola (88 89) Suur streigilaine, mis tõi kaasa majanduse seisaku. .... (solidaarsuse juht) oli võimalus streik lõpetada toimuski ümarlaud. ..... lubas korraldada osaliselt vabad valimised.
1989 lõi Gorbatsov kartma ning üritas veel hoida Nõukogude impeeriumi kuid see tekitas rahvas vaid vastuolu. Üritati ka parandada suhteid läänega, eelkõige USA-ga. Algul loodeti USA-lt järelandmisi, aga lõpuks tuli hoopis NSV Liidul endal raketid eemaldada ning väed Afganistanist välja tuua. Vabastati palju vange ning hõlbustus liikumine NSV Liidu ja muu maailma vahel. Gorbatsov tegi kõik, et veel kuidagi NSV Liitu koos hoida, kuid sellega ta kaotas populaarsust rahva seas ja Jeltsini oma tõusis. 1991 valiti Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. Gorbatsov üritas välja kuulutada sõjaseisukorda ja teha riigipööret, mis oli aga halvasti ette valmistatud ja Jeltsin nimetas tegevuse ebaseaduslikuks ja riigipöörajad kurjategijateks. Kui Eesti 20aug 1991 taasiseseisvus, tunnistas iseseisvust koheselt. Riigipöördekatse läbikukkumisega hakkasid NSV Liidu osad end iseseisvaks kuulutama ning
sotsiaalsete probleemide kasv. Kõikvõimalikud mõnuained muutusid kättesaadavamaks, kasvas kuritegevus. Tekkisid kuritegelikud grupeeringud, organiseeritud kuritegevus. Huvitaval kombel on Venemaal pärast idabloki lagunemist ilmnenud mõned probleemid, mida ei osatud ette näha. Näiteks elab 25% rahvastikust praegu allpool vaesuspiiri, keskmine eluiga on lühenenud ning sündimus on madal. 1990. aastatel viisid need probleemid riigi kriisiolukorda, mis omakorda oleks peaaegu viinud B. Jeltsini kommunistist vastase presidendiks valimiseni. Tekkinud riikides kujunesid poliitilised parteid ja vastasleerid, mida idablokis ei eksisteerinud. Sellest tulenev poliitiline võimuvõitlus kutsus mitmel pool esile mässe ja isegi kodusõdu (nt. Jugoslaavia). Seetõttu lagunesid nende riikide infrastruktuurid sest lisaks kaosele, mis tekkis idabloki lagunemisest, laastas maad ka sõjategevus. Idabloki lagunemisel oli nii negatiivseid kui positiivseid järelmõjusid. Ma arvan, et
Olulist osa hakkasid nüüd etendama ajakirjandus ja televisioon. LIBERALISEERIMISELT DEMOKRATISEERUMISELE. Avalikustamisega kaasnes ka NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine jne. Et majanduse arengus oodatud kiirenemist ei toimunud, küpses 1987. a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a. valiti ta otsestel presidendivalimistel suure ülekaaluga Venemaa presidendiks. Poliitiliste reformide käigus oli 1988.-1990. a. NSV Liidus sisse seatud ka presidentaalne valitsemissüsteem ning esimest korda pärast 1917.aastat toimusid Nõukogudemaal mitme kandidaadiga Rahvasaadikute Kongressi valimised. Rahvasaadikute Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu ja see omakorda presidendi.
hoones nn valges majas. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti.21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni.21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. 23. aug. 1991 peatas B. Jeltsin Venemaa kommunistliku partei tegevuse. 6. sept. 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit.24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia.8. dets. 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Sõltumatute Riikide Ühenduse - SRÜ
liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli 4 Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu pealesurumist, et vältida
Tema iseloomu kujunemise võtmeetapiks peetakse aga hoopis sõjaväge, mis tegi ta katsumustele tugevamaks, õpetas suhtlema ning andis suure hulga iseseisvust ja eneseusku. Samas oli tal nii palju õnne, et ta jäi kõrvale reaalsest sõjaolukorrast (Afganistaani sõda oli lõppenud ning Tsetseenia sõda polnud veel alanud). Pärast sõjaväest naasmist oli Venemaa poliitiline olukord täiesti muutunud: Nõukogude liit oli lagunenud ning seadusloome ei jõudnud Jeltsini edumeelsetele majandusreformidele kuidagi järgi. Abramovits oli piisavalt tark selleks, et näha naftas tulevikupotentsiaali ning seaduseauke ning isiklikke suhteid osavalt ära kasutades sai temast oligarh, kes ei omanud mitte ainult suurt hulka raha vaid ka poliitilist võimu. Teadmised, õnn, julgus ja ka paras ports nahaalsust viisid ta tippu- tehes kolkaküla poisist maailmatasemel rikkuri.
ennistamise soovi näiteks kujunes Balti kett, toimudes 23. augustil 1989, kulgedes 600 km pikkuse umbes kahest miljonist ini-mesest koosneva ahelana Tallinnast Vilniuseni. Siim Krull 1989. aasta lõpul tunnistas NSVL viimaks MRP salaprotokollide olemasolu, ent kuulutades need ,,juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks"; MRP sidet Baltikumi hilisema allutamisega ei tunnistatud. 1991. aasta jaanuaris leidis aset kari NSVLi vägivallaakte Balti riikides, mis lõppesid Boris Jeltsini vahele sekkumisega. Pärast luhtunud riigipöördekatseid Moskvas taastatakse 20. augustil 1991 Eesti Vabariik. Sellele järg-nesid mitmed tunnustused, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks saamine, rahareform, põhiseaduse jõustu-mine, Riigikogu ja presidendi valimised, Vene vägede täielik lahkumine Eestist. Aastaid 1944-2000 võib pidada loomulikult ülimalt rasketeks, võitluslikeks, lootusrikasteks, jõudmaks taas eesmärgini ning hoidmaks
paremaks muuta, kuid lõpuks jõuti välja iseseisvuse taastamise soovini rahareform Eestis1992, ümberkorraldus rahasüsteemis, võeti taaskasutusele kroonid, need seoti Saksa margaga metallisõda1992, allilma vahel toiminud konflikt jäägrikriis1993, toimunud ja Eesti riigi vahel toimunud sündmus, mille tulemusel haavas Asso Kommer komissar Koit Pikarot ja Eesti siseminister Lagle Parek astus tagasi. Juulilepingud1994, Jeltsini ja Meri vahel, määrati kindlaks Vene vägede väljaviimise aeg Estonia katastroof 2004, Estonia uppumine, suundus TallinnastStockholmi, hukkus 852 inimest Lindiskandaal 1995, Savisaart süüdistati enda ja teiste poliitikute vahelise kõneluste ebaseadluslikus lindistamises Kurkse tragöödia 1997, 14 sõjaväelast uppus Kurkse väina ületamisel
3) Miks lahkusid Vene väed Eestist alles 1994. aastal? 31. augustil 1994. aastal lahkusid Vene väed lõplikult Eestist. Eesti Vabariik andis kohale jäänud sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba. Võõrvägede väljaviimisele aitasid suuresti kaasa rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus. Kuna Eesti polnud enne nende organisataioonidega liitunud, siis ei lahkunud ka Vene väed Eestist. 1994. aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidenide B. Jeltsini ja L. Meri tippkohtumsel Moskvas andis suure läbimurde. Riigipead kirjutasid alla lepingule, pärast mida võõrväed Eestist 1994. aastal lahkusid. 4) Milliste poliitiliste jõudude vahel toimus sisepoliitiline võitlus 90.ndate aastate Eestis? Eelkõige erakondade vahel. Viiest erakonnast koosnev Koonderakond ja Maarahva Ühendus(KMÜ). Peaministriks sai Tiit Vähi. Samuti ka Reformi erakond, Mart Siimann, kes moodustas uue valitsuskoalitsiooni
1992. aasta septembris viibis Eesti territooriumil ligikaudu 40 000 Vene armee sõdurit, kelle valduses oli umbes 2% riigi territooriumist. Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus. Sõjaväe väljaviimine oli keskseks küsimuseks Eesti-Vene läbirääkimistel, mis esialgu ei andnud mingeid tulemusi. Murrang läbirääkimistel saavutati alles 1994. aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas. Riigipeade kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994. aastal. Eesti Vabariik andis kohalejäänud sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba. Eesti riikluse arengu seisukohalt oli võõrvägede lahkumine omamoodi lõpptähiseks taasiseseisvumisprotsessis. INIMÕIGUSTE OLUKORD EESTIS Eesti Vabariigi seadused ei luba inimesi diskrimineerida rahvuse, rassi, soolise
laialiajamist. Seetõttu otsustasid Eesti rahvusradikaalid ja Ülemnõukogu oma erimeelsused lõplikult kõrvale heita ning koostasid vaid ühe päeva jooksul mõlemat poolt rahuldava deklaratsiooni Eesti iseseisvuse taastamisest, mis Ülemnõukogus ka vastu võeti. Esimesena tunnustas meie iseseisvust Island (22. augustil), samuti saadi kiire tunnustus Leedult (22. augustil) ja Lätilt (23. augustil). 24. augustil tunnustas Eesti iseseisvust ka Jeltsini juhitud Venemaa, 6. septembril oli sunnitud sama tegema aga ka Nõukogude Liit, mis tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 17. septembril võeti Balti riigid ka ÜRO koosseisu, millega oli neile rahvusvaheline tunnustus lõplikult tagatud.
Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. NSV Liidu lagenemine: Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liidu-
poliitikud alati ja kõikjal õigustavad oma tegusid, süüdistavad kunagisi vastaseid ning oponente ja võitlevad nii oma koha eest ajaloos. Teaduskirjanduses tegelesid Liidu lagunemise temaatikaga lisaks ajaloolastele ka sotsioloogid, etnoloogid, poliitikateadlased jt humanitaaria-sotsiaalia esindajad, kelle visioonid kandusid edasi 21. sajandisse. Siingi etendas oma osa võimu poolt kultiveeritud poliitiline konjunktuur. Jeltsini võimuloleku ajal polnud terav krii- tika Liidu “lagundajate” aadressil ametlikult soositud. Võimulähedastes ja sellega seotud akadeemilistes ringkondades serveeriti Liidu lõppu ebameeldiva parata- matusena, mis tulenes kommunistliku süsteemi kriisist, kuna see ei kannatanud välja üleminekut demokraatiale ning turumajandusele; totalitaarset süsteemi polnud võimalik reformida.9 Sellele aitasid kaasa Gorbatšovi ebaõnnestunud ja poolikud 7 Vt nt Кара-Мурза С. Г
keelustamist, siis eirati neid nõudeid. 20.August 1991 kuulutas Eesti end taasiseseisvunuks ja päev hiljem Läti. Jeltsin tunnistas Balti riikide iseseisvust. Sama aeg oli Moskva RESK-i poolt rünnaku all.Öösel rünnati valget maja, kus oli ligi 100 000 mässulist. Kasutati raskerelvi. Mässulistele sai selgeks, et nii nad ei võida midagi ja üritasid sooritada läbirääkimisi. 21. Augustiks saabus linna Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes. Jeltsini võim taastati ja Moskvasse pöördus tagasi Gorbatsov kelle võim oli sama hästi kui olematuks muutunud. Pärast riigipööret oli NSV Liidu saatus otsustatud. Riigid hakkasid üksteisejärel iseseisvuma, impeerium säilis peagi veel vaid paberil. Balti riikide iseseisvumisega tahtsid Lääneriigid nendega taastada diplomaatilisi suhteid. Gorbatsovil ei jäänud muud üle kui olukorraga leppida ja ta andis kõik Jeltsinile üle. 8
Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korraldati rahvahääletus, aga Venemaa demorkaatlikud jõud astusid augustipunts vastu välja ja segadus likviteeriti.
See on tähtis poliitiliselt, Venemaa sisepoliitiliselt. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme aga ütles: "Venemaa ei olegi kunagi varjanud seda, et nad käsitlevad Venemaad üpiiratud kindlusena, mis peab oma rahvas kogu aeg mobiliseerima, ja mis peab tekitama valmisolekut järjekordse tormijooksu tagasilöömiskes ja see Putini ütlus paraadi puhul,et see on hoiatus kõigile, kes tahavd meid proovile panna." Samuti rääkis ta , kuidas Jeltsini ajal paraadi alustati. Ja et sellle on kaks mõõdet: oma rahvale kindlustunde sisestamine, et nad on võimsad ning võtmatud ja punase joone tõmbamine,et neid ei ärritatakas. Keskerakonna liige Oudekki Loone: "Ma arvan, et selline Venemaa nurka surumine kindlasti tekitab Venemaas rohkem soovi, et kui teisiti ei saa, siis kasutame kuidagi relvi ja jõudu. See ei ole olnud väga pikalt hea välispoliitika." Tema sõnul Teise Maailmasõja võitsid ikkagi liitlased
• 19.08.1991.-püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. • Augustiputš-19.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse, mis kukkus läbi ja see kiirendas NSV Liidu lagunemist oluliselt. • 1991 august-peale Eesti ja Läti iseseisvuse väljakuulutamist keeldusid Ukraina ja Valgevene Gorbatšovi pakutud liidulepingust. • 8. dets 1991-Vene Föderatsioon (presidendi Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatšovi kui tollase NL presidendi teadmata) sõlmisid Venemaa, Valgevene, Ukraina Minskis omavahelise liidu, moodutades Sõltumatu Riikide Ühenduse (SRÜ). • SRÜ-ga liitusid hiljem veel 8 liiduvabariiki. • 25. dets 1991-loobus Gorbatšov presidendiametist. • 26. dets 1991-teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan ülemnõukogu ametlikult, et NL on laiali saadetud.
referendumi Nõukogude liidu säilitamis osas. Eesti ennetava referendumi iseseisvuse küsimuses. Moskva tegi ettepaneku sõlmida uuendatud Nõukogude liidu leping (Võrtsete Vabariikide liit). Enamik liidu vabariikidest nõustus välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Gruusia. Päev enne uuendatud Nõukogude liidu lepingule allakirjutamist 19 augustil 1991 korraldasid kõige tagurlikumad jõud Nõukogude liidus riigipüöörde katse ehk augustiputsi. Otsustavad sündmused toimusid Moskvas Boris Jeltsini juhtimisel. Peale vandenõu mahasurumist Moskvas lahkusid ka teletorni vallutanud väeosad. 20 augustil 1991 kuulutas Eesti Vabariik end iseseisvaks. Eesti Vabariik aastatel 1991 2005 *Põhiseadusliku riikorra ülesehitamine Omariikluse taastamise järel algas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine. Uue põhiseaduse valmis 1991 aasta lõpuks, millele järgnes üldrahvalik arutelu. 28 juunil 1992 aastal kiideti heaks uus põhiseadus rahvahääletusel.
annaabi.ee 
