Eesti taasiseseisvumine (5)

EESTI TAASISESEISVUMINE
1985.aasta märtsis sai uueks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal. Gorbatšov hakkas läbi viima mitmesuguseid muudatusi ja ümberkorraldusi. Majandusuuenduste kõrval tekkis ka sõnavabanduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatšovi teadmata sõlmiti Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavaheline liiduleping, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Pärast liitus sellega veel 8 riiki. Nõukogude liit lagunes lõplikult. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine. 17. juunil 88 aastal, tähistas rahvas võitu suure massimeeleavaldusega, mille eesmärgiks oli sesista Moskvas Eesti huvide eest. Selles osales ligi 150 000 inimest. Järjekordne massiüritus oli „Eestimaa laul“, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse eest ka üleskutse omariiklikuse taastamiseks. 16. novebril 1988. aastal võttis Eesti NSV Üleminekunõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.30. märtsil 1990. aastal võttis Üleminekunõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest . Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariiklikuse taastamiseda.
Eesti võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikul iseseisvuse poole. NSV Liit muutus järjest mõjukamaks. Hakkas välja kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule.20.augustil 1991. aastal kuulutas Eesti end iseseisvaks.
Minu arvates oli perestroika aeg hea. Sellepärast, et augustiputši ajal tekkinud segadustega sai Eesti ja teised riigid ennast kuulutada iseseisvaks. Rahvas muutus julgemaks, oli sõnavabadus ja tsensuurireeglid pehmenesid.