VENEMAA AASTAIL 1991-2015 (0)

Pärast NSV Liidu lagunemist, kui riik vaagus majanduslikus mõttes hinge, tuli 1991. aastal rahva suurte lootuste keskele võimule esimene demokraatlikult valitud president Boriss Jeltsin . Radikaalsete majandusreformide tõttu jäi ta aga esialgsest populaarsusest ilma, kuna see jättis inimesed vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla.
Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus , mis andis presidendile suured volitused .
1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetris enda ametist lahkumisest ning et tema järeltulijaks saab Vladimir Putin . Presidenditoolilt lahkudes vene rahvas põlgas teda ning ta palus neilt vabandust, et nende unistused tõeks ei saanud.
2000. aastal valiti presidendiks Vladimir Putin, kelle eesmärgiks oli sõjalise võimsuse ning poliitilise mõjuvõimu taastamine rahvusvahelises poliitikas. Ta taastas ka tsentraliseeritud võimu ning majanduses oli kõige raskemast perioodist üle saadud. 2002. aastaks oli respekt Venemaa vastu suur ning ta arvati maailma suurimate majandusriikide kitsa ringi, G7 liikmeks, mis tähendas, et G7-st sai G-8.
Jeltsini ajal ei sujunenud majandusreformid ning rahvas põlgas teda, kuid siiski üritas ta hoida suhteid teiste riikidega. Jeltsin oli Balti riikide järjekindel liitlane ning kui ta käis Eestis kaitsmas NL sõjaväelaste eest siis ütles ta, et vaen Baltiriikide vastu on vaen ka Venemaa vastu. Ühtlasti üritas ta uusi suhteid luua USA-ga ning USA linnade sihtimine NL relvadega lõpetati.
Putin ajal on välispoliitika peamiseks sihiks kontrollida nõukogudejärgset piirkonda, kaasa arvatud Balti vabariike. Juba 2007. Aastal süüdistas ta Ühendriike soovis maailma valitseda ning 2015. Aastal toimunud konverentsil teatas ta, et USA on süüdi nt Ukraina kriisis .
Jeltsini ajal ning ka Putini alguse ajal oli suureks probleemiks konflikt Venemaa ja Tšetšeenia vahel – sõda 1994-96 ning 1999. Aastal. Putini ajal toimus 2008. Aastal kallaletung Gruusiale, vältimaks liitumist NATO -ga. 2014. Aastal päästis Venemaa valla sõja Ukraina vastu, et tõkestada intergratsiooni EL-ga.