Sotsialistlik süsteem ja selle
kokkuvarisemine
Detsember 2008 .
Mõisted
· Sotsialism
· Kommunism
· Vt nt Borgå
Tidning, detsember
1846, nr
94,95,97,98
· Marksistlik käsitlus
Mõisted
· Rahvademokraatia
· Sotsialismimaad
· Sotsialistlik leer
· Idabloki maad
· Kommunistlikud riigid
· "Teine maailm"
· Sotsialistlik ühendus
· Sotsialistlik orientatsioon
Nõukogude Venemaa (1917 1991)
1917 1918: Venemaa Vabariik; Venemaa
Nõukogude Vabariik; Nõukogude Venemaa
Vabariik; Venemaa Sotsialistlik Nõukogude
Vabariik
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
27helen
Õppematerjali autor
Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse
svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda Suessi kriis Ungari ülestõus Berliini kriis Kuuba kriis Tsehhoslovakkia kriis Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele. BERLIINI SEKTORID http://en.wikipedia.org/wiki/File:Berlin_Blockade-map.svg ÕHUSILLAD http://en.wikipedia.org/wiki/File:BerlinerBlockadeLuftwege.png
Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 18. jaan 1919-21. jaan 1920 ·
Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina Sotsialistliku orientatsiooniga riigid: Aafrika ja Aasia arenguriigid, mida Nõukogude Liit toetas rahaliselt ja majanduslikult. Olid Moskva otsese või kaudse kontrolli all Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambiik, Angola, Afganistan jt 2. Kommunistlike riikide majanduse ja poliitika iseloomulikud jooned a) Poliitiline süsteem Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile Karjääri tegemine võimalik partei kaudu ja heakskiidul Nimenklatuur- ametikohad, kuhu määramine ja vabastamine toimus vaid partei nõusolekul ; tõi kaasa privileege Kommunistlikus parteis oli äärmiselt suur roll partei liidril pea- või esimesel sekretäril Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda
Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal
Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm sõda. 4 Raudne eesriie: oli läänemaade + kommunistlike riikide vaheline infosulg. Esimesena võttis selle mõiste kasutusele 1945 Chuchill, kes ütles oma telegrammis Trumanile, et ei tea, mis seal teiselpool toimub, sest rootsi suursaadik, kes aitas jute, oli kaduma läinud. 4 RE. eesmärk: kaitsta kommu. Alasid võõrvõimude eest; vaba teabevoolu takistamin, salapoliitiline kontroll, tsensuur. 4 See oli Külma Sõja ajal saavutus ja ka meetod. kestiskuni 1990 kui sotsialismileer lagunes. ÜRO: Atlandi Harta (14. august 1941) põhimõtetel olev organsiatsioon.
üleandmist nõukogudele. Oktoobripööre 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla, suuremat vastupanu neile ei osutatud. Riigipööre ei toonud võimu kogu Venemaal, erilist ohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, mille valimisi enamlased ära jätta ei söandanud. Valitud esindusorgan võttis enamlaste vastase hoiaku ja viimased ajasid Asutava Kogu 6.jaanuaril sõjaväe abiga laiali. Kodusõda (1917-1923) Vastupanu nõukogude võimule algas selle eksisteerimise esimesest päevast peale. Intensiivne kodusõja periood Venemaal algas mais 1918. Venemaa väljaastumine sõjast sundis Antanti enda kontrolli alla võtma vene sadamad, et need sakslaste kätte ei langeks, algas liitlaste interventsioon ja otsene sekkumine kodusõtta. Antant püüdis toetada ja varustada vene valgekaartlasi, kes seisid keisrivõimu taastamise eest. 1919 tegid valged Antandi toel mitu katset kodusõda võidukalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid