Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jean-Jacques Rousseau elulookirjeldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rousseauäsk, jacques, meelte, genfis, nootideõnelda, lapseiga, tunnetuse, sündima, vaatlus, 1712, luges, poisile, plutarchos, preesteromponeerima, öelnud, julges, arvas, mustlane, sündimist, igavene, häbi, plekk, mehele, tunnistas, entsüklopeediairjutised, põhimõtetest, pihtimused, luigelaul, ilmumine, tundis, halvalt, hingele, sugugiTa tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis arvan ma, pole see kasuta." Nii lausus Rosseau. Jean- Jagques Rosseau elulugu Kuidas möödusid lapseiga ja noorus? Rosseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta õppis palju varem lugema kui teised lapsed
Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Elulugu Sündis Genfis 28.juunil 1712. Ema suri sünnitusel, isa hülgas ta. Pöördus katoliiklusesse ning oli rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. Elulugu Pärast "Ühiskondlikust lepingust" (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis.
usu aluseks ei ole kirikudogmad, vaid loodusest saadud elamused, sest looduse ilu tõestab Looja suurust. 3 Elulugu Jean-Jacques Rousseau sündis 28. juunil 1712 Genfis (sel ajal oli omaette riik, tänapäeval osa Sveitsist). Ta sündis protsestantlikku perekonda. Tema ema, Suzanne Bernard Rousseau, suri üheksa päeva pärast Rousseau sündi. Rousseau isa Isaac oli läbikukkunud kellassepp, kes tegeles ka tantsuõpetamisega. Pojas äratas ta varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 1722. aastal hülgas Isaac oma poja, et põgeneda vangistuse eest. Kuueteistkümneaastaselt lahkus Rousseau kodust. Tema järgnevas elukäigus
Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis. Ema suri ja Rousseau jäi elama koos isaga. Rousseau elu oli väga keeruline. Pärast 1738a lahkus Rousseau Genfist Lyonisse, kus ta töötas koduõpetajana. Sellest ajast on pärit õppekava visand, mis oli eeltööks ,,Emile ´ile". Aastaid hiljem kohtus ta Tereese Levasseuriga, kellega peale 25 a. kooselu ta ka abiellus. Ta oli väga musikaalne ja õppis muusikat palju. Rousseau lükkas tagasi kõik talle annetatud rahad ja tiitlid ja pensionid. Ta arvas, et ta
" Denis Diderot 1713-1784 - Sai erakordselt hea hariduse jesuiitide kolleegiumis. - 1746 ühineb ta Entsüklopeedia väljaandmisega. - Tema käe all ilmus sellest 1772 aastani 35 köidet. - "Esimene samm filosoofia suunas on uskmatus." Montesquieu 1689-1755 Jean Jacques Rousseau 1712-1778 - Sündis Genfis käsitöölise-kellasepa pojana. - Kaotas sündides ema. - Anti kasvatada sugulaste juurde. - Puudulik haridus, kalduvus seiklustele. - Proua Warensi maamõisas 8 aastat. Jean Jacques Rousseau 1712-1778 - 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses haritlaskonnas teatud nime
müstifikatsiooni ja pseodonüüme. Ei saa öelda, et ta oleks pessimist. Mõõdukal kombel optimist, st lõpuks läheb ikkagi kõik oma rada. Denis Diderot 1713-1784 õppis jesuiitide koolis, hiljem juurat, meditsiini ja matemaatikat ning Inglise filosoofiat. 33-aastaselt esines esmakordselt oma filosoofiliste töödega. 1746. a ilmus ,,Filoloogilised mõtted" ja 1747. ,,Skeptiku jalutuskäik". Tähelepanuväärne teos ,,Kiri pimedatest neile, kes näevad" mõistuse ja meelte poolt omandatud teadmiste suhe. Peategelane on pime matemaatik, kes surivoodil tõestab, et maailmapildi võib luua matemaatiliselt, seda ise nägemata. Räägib mateeria sõltumatusest vaimust, arendab mõtet or. ja anorg. looduse ühtlusest. Koos Rousseau'ga tõid kirjandusse radikaalsemaid muudatusi. Diderot oli jätkaja ja edasiviija, Rousseau vaated peegelduvad veel vastu tänapäevas. Rousseau pärijaid võib leida ka tänapäeva mõtlejate seast. Diderot ja
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine * Skeptilin
mõnest loomast. Niisiis ei seisne inimese peamine erinevus teistest loomadest eelkõige arus, vaid selles, et inimene tegutseb vaba tahte alusel. Loodus annab kõigile elusolendeile käske --loom kuuletub, inimene kogeb küll sama muljet, kuid tunneb end vabana käsule alluma või seda eirama. Eelkõige just selle vabaduse teadvustamises annab endast märku inimhinge vaimsus, sest füüsika seletab küll teatud viisil meelte mehhanismi ja ideede moodustumist, ent inimese võime tahta või õigemini valida ning sellest võimest teadlik olemine seostub ainult puhtvaimsete aktidega, mida mehaanikaseadused vähimalgi määral ei seleta. Aga kui kõigi sääraste küsimustega kaasnevad raskused jätaksid veidigi ruumi arutleda inimese ja looma erinevuse üle, leiaksime ühe väga erilise omaduse, mis neid lahutab ja mille olemasolu ei saa kuidagi eitada: see on enesetäiustamise võime --
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Üldiselt on ta siiski vastuoluline filosoof. See on ka seotud sellega, et ajastu oli kahetine. Vaate aluseks on eitav suhtumine kaasasündinud ideedesse, sest ideid omandatakse. See ei toimu ise, vaid kellegi, millegi toel. Siit tuleb jälle see kasvatuse narratiiv. Ta kuulub põhimõtteliselt 18-19 sajandi empiirikute hulka(inimene saab teada seda, mida ta kogeb). Hoiakud ja väärtussüsteemid ei muutu paugupealt. Alati saab öelda: kuidas siis nii?Tema vaadete aluseks: tunnetuse ainsaks aluseks on empiiriline kogemus (näed lauda, järelikult laud on;ise kuulsin, järelikult on). Teda saab jätta meelde lad keelse väljendiga: tabula rasa- valge leht täiskirjutamata. Eluaeg hakkab selle peale kirjutama on kogemusi ja arvamusi. Tegelikult on see tunnetusteooria poolik nagu ka ta teised vaated. Nii sajandi valguse puhtakujuline materjalismi, kui ka sajandi teise poole tunnete kirjeldusele rajatud arusaamad- mõlemad mingil määral toetuvad J. Locke'ile. JL teeb
2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse oluline tahk oli kasvatuse ja hariduse tähtsuse konstanteerimine. Locke’i idee oli „tabula rasa“ – inimene sünnib kui puhas leht. Locke leidis, et tunnetuse aluseks on empiiriline (kogemuslik, kogemustel põhinev) kogemus. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks. Ta jaotab objektib tunnetavateks ja mitte-tunnetavateks. Locke’i vaated kasvatusele: rajab ka selle tunnetusele ja kogemusele. Kasvataja peab tundma oma maad ja kombeid, veidrusi ja puudusi, et ta saaks seda kõike täisväärtuslikult edasi anda oma õpilastele. Locke’i vaated kirjandusele ja kunstile oli drastilised. Tsitaat selle kohta, kuidas Locke’i
ainuõigus mingile tulule) ÕS Poliitiline kunst oli tipus sõjaaegade rahulepinguis. Rahuaegadel oli suurejooneline tegevusala vürstiabielude keerulised lepingud, kus mõlema poole huvid ning pärimisjärglusõigused tuli viia kooskõlla. Enamik olulisemaid sõdu puhkes troonijärgluse, dünastiliste kojaseaduste ja abielulepingute tunnustamise või tõlgendamise pärast. Et see mitte kerge polnud, näitab Austria 1712. a. ,,Pragmaatiline sanktsioon" ja 1724. a. Suktsessioonikord".Maad ei tohtinud jagada, vaid see pidi üle minema vanimale pojale jagamatult. Kui poega polnud, pidi valdus jagamatult minema lähimale naisjärglasele (Habsburgide suguvõsast keiser Karl VI tütar Maria Theresia oleks pidanud olema trooniga kindlustatud) 2 wikipeedia 3
mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda erinevateks liikideks. Lihtsate kujutluste suhtes on meie vaim passiivne. 4. Ratsionalism R. Descartes´i näitel Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Rene Descartes on uusaja filosoofia rajaja, ratsionalismi esindaja. Descartes'i filosoofia eesmärk oli leida tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab täiesti kindel olla. Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine. Seega tõsikindel teadmine on teadmine, milles ei saa enam kahelda. Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema
aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. Rousseau Jean-jacques Rosseau sündis Genfis kellassepa pojana ning elas suurema osa oma elust Prantsusmaal. Ta oli prantsuse filosoof ja kirjanik, kes arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Viimane ei hõlmanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet. Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki
mõistusepärane kord. Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika: matemaatilised üldistused. Reaalsus/tõelisus on juba valmis kujul ja täiuslikult Jumala poolt loodud. On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil)
"Kõigi nähtuste mitmekesisuse taga asub muutumatu (=liikumatu) olemine." PARMENIDES (525-480): sünnib Eeleas. Üks Eelea väljapaistvaim kodanik. Tähtis filosoof antiikajal (vaimu sügavus). Jätnud jälje Platoni filosoofiasse. Kirjutanud poeemi heksameetris (pikkus 150 rida). Poeem kirjeldab reisi tõejumalanna juurde. 2 osa: 1)elu kui olemine (eitatakse liikumist); 2)elu kui näivus (muutused on, kuid nad on näivad). Kuidas jõuda tõeni? Tõeni on võimalik jõuda puhta mõistusliku tunnetuse kaudu. Olemine=puhas mõtlemine. "On olemas vaid üks olemine ja mitteolemist ei saa olla." Olev on ruumitäitev, eitab tühja ruumi. Ei saa olla liikuvust. Liikuvus peab eeldama kujutlust mitteolevast; kehal peaks olema tühi ruum, kuhu minna. Sama kehtib ka näiteks arengu, kasvamise suhtes. "Olemine ja mõtlemine on identsed." 6 meelt annavad maailmapidi liikuvusest ja kujunemisest - meeled petavad. Ainus tõde seisneb kadumatus ja muutumatus olemises. Kõrgeim reaalsus inimeses - mõtlemine
Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleelundeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks". Tunnetada saabki ainult nähtumusi nagu nad meile meie meeleelundite kaudu on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid –ehk siis maailm mis on asi iseeneses, seda ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, fotod Vead mis
sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning eriti sobivad on laste endi valmistatud mänguasjad. Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. Sajandil on J-J. Rousseau öelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud
Tähtsad on ka mänguasjad, millega laps mängib. *Inglise filosoof. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tundud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): 18. Sajandil on J-J. Rousseau prantuse filosoof ja kirjaniköelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada. Ja kuigi laps
-) Tema filosoofial on kolm allikat: Pythagoras, Parmeniides (puhas mõtlemise, see ongi olemine) ja Sokrates (dialoogiline mõtlemine). *) Põhjus, miks Platonil pole otsest süsteemi. -) Ta arvas, et tõde on see, mis tuleb välja kahe vestleja dialoogis, kuid kaob kiirelt. -) Asjad väljendavad ideesid, ideed asju. -) Meie hinges on kaks alget: meheleik ja naiselik materjaalsus. *) Ideaalne inimene on sootu inimene. -) Tunnetuse astmed: *) Arvamused tekivad meelelistest tajudest. *) Ratsionaalne mõtlemine näitavad, kuidas arvamused eksivad. *) Kõrgem intuitsioon võrreldav ahha-elamusega. -) Platoni üks vigadest oli see, et ta tahtis ka oma utoopiaid täide viia. -) Raamat ,,Politeia" ahk ,,Vabariik" on raamat, kus on kokku võetud enamik Platoni filosoofilisi käsitlusi, sealjuures peamiselt on siiski rõhk linnriigi ehitusel.
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
*) kvantitatiivne *) kvalitatiivne Raamistikud: 1) indiviidi sisse suunatud. Introspektsioon. Piiranguks on vanus. On võimalik ainult ontogeneesi kõrgematel astmetel. 2) indiviidide vahemine - kahe inimese või grupi võrdlus. 3) individuaal-ökoloogiline - lisandub keskkond. 4) individuaal-sotsioökoloogiline - võetakse arvesse nii keskkond kui ka kõik teised inimesed kes seal asetsevad ehk siis kultuurline keskkond. Looja on Valsiner. AP põhimeetud on vaatlus. See jaguneb välisvaatluseks ja sisevaatluseks. Välisvaatlus jaguneb: loomulik ja laboratoorne. Sisevaatlus samuti: loomulik ja kunstlik. Loomulik vaatlus - ei muuda tingimusi kus katseisikud tegutsevad. Esimene süsteemne välisvaatluse andmestik - Darwin. Laboratoorne vaatlus - uurija muudab katseisikute tegutsemise tingimusi ja registreerib sellele muutusele kaasneva tegevuse või psüühika adaptatsiooniprotsessi parameetrid. Loomulik sisevaatlus, näiteks päeviku pidamine.
Marksistid: määravaks tootmissuhted, kes kus asus; klassikonflikt; ideed olid kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad määratud valitseva klassi poolt. innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Kaht laadi ideed: Kirjeldav. Milline on inimese loomus, kuidas nad omavahel suhtlevad? – empiiriline vaatlus ÕNN, II LOENG Normatiivne. Kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu -keskne mõiste moraali fil. ja pol.fil; kaugeim eesmärk, milleni püüeldakse. korraldus? – hinnanguline, normi kehtestav. Emotsionaalne seisund PRESENT ja PRAEGU Seotud! Seos naudinguga
-Emile oli ta kasu laps. Eelnevalt andis 5 last lastekodusse, kuna polnud sel hetkel raha, et neid kasvatada. -kehva ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada -lapsele ei tohi anda liiga varakult täiskasvanuliku teadmisi, ta peab selleks ennem ise valmis olema. Arengustaadiumid inimest arendavad raskused, mis tuleb ületada 1.imikustaadium sünd-2 ea -laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat-> dualism -kogeb maailma vahetult meelte abil 2.varane lapsepõlv -2-12 ea -õpib kõnelema kõndima -saab ise hakkama -hakkab mõistma põhjuseid 3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema)
omandab üldse näiva tegelikkuse maailm oma kuju ja vormi. Suudame eristada teistest selle maailma asjadest. Igas majas eksisteerib majasuse idee. Igas puus eksisteerib puususe idee. Igas ilusas asjas eksisteerib ilu idee. Isegi kui see konkreetne maja või puu maailmast kaob (hävib, sest on ajaline) siis jääb idee sellest majast, puust, kunstiteosest alles. Ideed eksisteerivad iseenesest, muust sõltumata. Nendeni on võimalik jõuda mõttetegevuse või hingelise tunnetuse kaudu. Need ideed ei ole meie väljamõeldised.See on tõeline tegelikkus, mis eksisteerib sellest maailmast kaugemal ja kõrgemal. Ideede hulka kuuluvad Platonil mitmesugused objektid. Nt ring või kolmnurk aga ka hoomamatud nähtused nagu ilu, õiglus või hüve. Siinse maailma elemendid või olendid või nähtused ehk näiva tegelikkuse elemendid on ideede ebatäiuslikud jäljendid või varjud. Selle ideede maailma ja näilise tegelikkuse maailma suhtest räägib Platoni koopa võrdpilt
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss tähistab ini
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt).
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Treenida tuleb lapse keha. Hinnangud tuleks eemale hoida. 1762- ,,Emile ehk kasvatusest"- kasvatusest. Ilukirjanduslik vorm pedagoogilistest kasvatustest. Ideaalsest kasvatusest kooskõlas loodusega. Samuti kehalise karistuse vastu, ütleb ka et inimese ette seatavad raskused tuleb tal endal ületada. Samuti on ta päheõppimise vastu. Lastel on asjadest aru saada vaja sõsteemselt, sisuni jõuda. Arengustaadiumid: - Imikustaadium 0-2 eluaastat- laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat. Läbi meelte. - Varane lapsepõlv 2-12 eluaastat- laps hakkab ise kõnelema, kõndima, saab eluliset hakkama, enda eest hoolitsetud. Laps hakkab taipama põhjuseid. - Hiline lapsepõlv 12-15 eluaastat- suudab lahendada probleeme (ka filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. - Noorus 15 eluaastast- Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias.
Meedia kui vahendaja. Iga nähtus võib võtta märgilise tähenduse(nt siirus). Toob sisse käsitluse teise astme tähendusest. Tähenduse puhul on oluline kontekst Esimese astme tähendus - siga, kui kasutame seda sõna inimesel, siis on see teine aste. Esimese astme tähendus denotatsioon, teise astme tähendus konnotatsioon. Müüdid luuakse teise astme tähenduses. Esimesest astmest võetakse materjali. Keskne järeldus müüdid ei saa sündida tühjale kohale, vaid need peavad sündima mingil baasil. Demüstitikatsioon müüdid on olemuselt konservatiivsed. See mida peetakse loomulikuks, on pmts moonutus. Müüdi vaatleja kolm aspekti: 1. müüdi konstrueerijate tasand e. sümboli tasand. Pilt kui sümbol, pilt kui näide 2.Alibi, õigustuse tasand. Kriitiline tasand. Ei nõustu sellega, mida öeldakse. 3.Ideaalne tasand.Ideoloogiline konstruktsioon. Keegi, kes peab avanevat pilti loomulikuks ja ei vaata seda kriitilise pildiga(müüti ei tohiks nii vaadata)
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatik
annaabi.ee 
