Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur Jaotava kauplemise strateegia ja taktika Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2 Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatuseks................................................................................
tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 10. Vabadusprintsiibi kriitika: liiga palju sekkumist indiviidi tegevusse, osad aga et liiga vähe sekkumist indiviidi tegevusse. Ei ole selgelt sõnastatud, millal hakkab inimene põhjustama kahju teistele Õiglus: 1. Jaotava õigluse põhiküsimused: a)Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkust, võimu, austust, või mingit nende kombinatsiooni? b) Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? c) Mis on „õige“ jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? 2. Korraldava ja jaotava õigluse erinevus: Jaotav õiglus eelneb korraldavale õigusele ning tegeleb õige jaotuse määramisega (mida, kellele)
näol) kaitset meelevaldse võimu kuritarvitamise vastu." Kuidas erineb negatiivsest ja positiivsest vabaduskäsitusest? Ühisosa mõlemaga: N-vabadus, sest pakub kaitset võimalike piirangute eest. P- vabadus, sest ,,keskendub nö isandale, mitte sekkumisele." Kuidas kritiseerida vabariiklikku vabaduskäsitust? ,,tõenäosuse etteheide, liberalismi väärtõlgendamine, sekkumisvõime?" Kas ämma võimalik küllatulek piirab vabadust? Lähtuksin vastamisel MacCallumist Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav: Mida saab ja tuleks jagada? kelle/mille vahel jagada? mille alusel jagada? kui tähtis on jagada? Korraldav: küsimus vahetus-suhtest (õiglane kauplemine) Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"!
siis kas keelata kogu alkohol? ravimid? tubakas? seksuaalfetisid? 12. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marx ütleb, et poliitiline emantsipatsioon ei laiene automaatselt üksikisikule. Liberaalsed õigused isegi takistavad indiviidi emantsipeerumist, sest need on egoistlikud eraldamise õigused - õhutavad iga indiviidi nägema teistes kitsendusi omaenda vabadustele. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi ,,asju" millele omistatakse õiglust! 2. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Mis hüvesid tuleks või saab üldse jagada? Mille või kelle vahel jagada? Mis on ,,õige" jaotus? 3. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust! Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4
1. Jaotav õiglus: distributiivne, sotsiaalne, majanduslik Mis hüvesid tuleks/saab jagada? Kelle/mille vahel jagada? Mis on õige jaotus? Mis on õigluse staatus? 2. Korraldav õiglus: võrdsustav, rektifikatoorne, kommutatiivne, korrektiivne Teenuse/asja eest tasumine: palju nänni tuleks vastu anda? Kahju hüvitise vahekord: mitu eurot BMW mõlkimise eest? Kuriteo ja karistuse vahekord: palju tapmise eest anda? Erinevad arusaamad õiglusest. Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat (õigluskontseptsiooni): 1. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn “hüpoteetilises algolukorras”.
Kõikide strateegiate puhul üritab ostja mõjutada müüja ettekujutust võimalikkusest, kasutades selleks informatsiooni edastamist ja veenmist. (Fisher, Ury 1992) Selle kauplemise põhiprotsess on aga suunatud positiivse kokkuleppepiirkonna saavutamiseks. Mõlema osapoole eesmärk on saavutada kokkuleppepiirkonna sees võimalikult palju, ehk langetada otsus teise poole vastupanupunktile võimalikult lähedal. Mõlemad osapooled annavad endale jaotava kauplemise puhul aru, et võib-olla peab leppima oodatust vähemaga, kuigi muidugi loodetakse, et kokkuleppepunkt on miinimumpunktist parem. Et kokkuleppele jõuda, peavad mõlemad uskuma, et kokkuleppepunkt, kuigi ehk oodatust vähem soodne, on siiski parim saavutav tulemus. Kummagi osapoole usk, et kokkuleppepunkt on võimalikest parim, on väga oluline; kokkulepe peab olema kahepoolne, et tagada pärast läbirääkimiste lõppu poolte kinnipidamine kokkuleppest
Käsijagajaga tükeldamisel Käsijagajaga tükeldamisel rullitakse taignapall rulliga õhemaks, surutakse kätega ühtlaseks, raputatakse jahutolmu peale ja asetatakse käsijagajaga kaussi. Esmalt tõmmatakse alla plaat, mis surub taigna ühtlaselt kaussi. Seejärel tõmmatakse kangi abil alla noad, mis lõikavad taigna 30 32 võrdse mahuga tükiks. Käsijagajaga kaussi asetatava taignatüki kaal võrdub saadavate tükkide arvu ja tüki kaalu korrutisega. Näiteks 32 tükiks jaotava käsijagaja kaussi asetatakse 50g raskusteks kukliteks jaotamiseks taignatükk kaaluga 1860g (ümardatult 10g-ni); 32 x 58 =1856g 22 Pallikesteks (kuklikujulisteks) vormimine 23 Kihilise pärmitaigna valmistamine · Jahutatud taigen rullitakse 1 2 cm paksuseks nelinurkseks taignakihiks · 2/3 taignatükist kaetakse pehmendatud võiga ja
Kriitika: ..Kuigi indiviidi üksikud teod eraldivõetuna ei tekita kahju, võivad nad paljude poolt tehtuna kaasa tuua ühiskonnale ja selle liikmetele märkimisväärset kahju. (saastamine, porno) ..Kui rakendaksime kahjuprintsiipi siis oleksid paljusid tänapäeva seadusi väga raske kaitsta. Printsiibist lähtuvalt eutanaasia, abordi, duelli, enesetapu puhul sekkuda ei tohi, sest kahjut teistele pole. Järeldus: Kahjuprintsiip on liiga nõrk. 11.-12. ÕIGLUS 1. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õiglus e distributiivne, sotsiaalne, majanduslik. J-õiglus eelneb K-õiglusele. Jaotava õigluse põhiküsimuste hulka kuuluvad küsimused on: .. õigluse objekt (mida tuleks jagada): vara, võim, respekt .. õigluse subjekt (mille või keele vahel jagada): inimesed (elavad, surnud..), rahvad, riigid .. mis on õige jaotus: igaühele vastavalt tema väärtusele/vajadusele/panusele/staatusele või kõigile võrdselt .
või ettepanekute sisu, nende tähendust selle inimese jaoks ja tema tundeid nende mõtetega seoses. 3) sõnastage oma vaated, vajadused ja tunded - Sõnastage oma seisukohti lühidalt, Vältige laetud sõnu, öelge, mida mõtlete, ja mõelge, mida ütlete. Sageli hoiavad inimesed pingelisel ajal olulist informatsiooni enda teada. Või räägivad ühest asjast, ehkki nende tegelik mure on seotud hoopis teise asjaga. 23. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. Jaotavat kauplemist nimetatakse ka distributiivseks või võistlevaks kauplemiseks, samuti võidu- kaotuse kauplemiseks. Jaotava kauplemise puhul on ühe osapoole eesmärgid tavaliselt põhimõtteliselt ja otseselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud, kumbki osapool tahab saada endale ressurssidest võimalikult suure osa. Selle tulemusena kasutab kumbki osapool strateegiaid, mis annaksid talle tulemuseks võimalikult suure osa 24
distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang
elada. Näide: raha laenamisest. 42.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. Vastuolu intuitsiooniga- moraaliseadus on püha ja eranditeta. Räägi alati tõtt isegi, kui see toob kaasa süütu sõbra maffiale väljaandmise. Emotsioonide eiramine- emotsioonidele jäetakse ebaadekvaatne roll. Samas voorusteoreetikud arvavad, et emotsioonid on moraalse tegevuse kesksed aspektid. Õigus II? 43.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õiglus ehk sotsiaalne õigus: Mis hüvesid tuleks jagada (rikkus, võim) Mille või kelle vahel jagada (elavad, surnud, tulevased põlved) Mis on õige jaotus (nt. Sissetulekute jaotamine). Korraldav õigus: Teenuse eest tasumine Kahju ja hüvituse vahekord Kuriteo ja karistuse vahekord. 44.Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi.
Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida Sotsialistid/egalitaarid peavad vabaduse piiramiseks ka tahtmatuid tegude tagajärgi. 2) "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus ÕIGLUS Anti-essentsialism: eitab ''kunsti'' ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 1.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. 6.Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib **1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju institutsioon
õigustus! Ei saa keelata, takistada, sundida põhjendusega, et … Paternalistlikud ja moralistlikud põhjendused sekkumuseks ei ole Milli jaoks “in.” Vastuväited kahjuprintsiibile Ühed väidavad et kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse. Teised väidavad, et kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegevustesse. ÕIGLUS 1. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotavas õigluses – «igale oma».Korraldavas õigluses – «võrdne-võrdseks». 2. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. - osalemine vähemalt kaks inimest- ei viita inimesteks, aga nende tegevusteks- nõuab võrdõiguslikkuse 3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Hüpoteetiline algolukord - kujutletav olukord, kus inimesed on teadmatuse loori taga, ega tea …
emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda. Sest liberaalsed õigused on egoistlikud eraldamise õigused: need on õigused, mis Marxi järgi õhutavad iga indiviidi nägema teistes vaid kitsendusi omaenda vabadusele. 7. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi „asju“ millele omistatakse õiglust! *poliitilised süsteemid *indiviidide vahelised suhted *tegevused(hinnangud) *isikud jne. 2. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Põhiküsimused: Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? (elavad, surnud, tulev.põlv) Mis on „õige“ jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? 3. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust! 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi!
kogumis. 1.5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest 2) õiguslikust garanteeritusest 3) eesmärgipärasusest Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt" vaid pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õiguskindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivsuse ja õiglase vahel. Ius commutativa (võrdsustava õigluse) puhul tähendab see, et sarnased kaasused tuleb õigusega sarnaselt reguleerida ja
Näiteid õiglase jaotamine võimalikest printsiipidest: -Iga inimesele võrdne osa (formaalne võrdlus) -Igale inimesele vastavalt vajadusele -Igale inimesele vastavalt teenetele -Igale inimesele vastavalt panusele 3. Mis on korraldav õiglus? Korraldava õigluse puhul on küsimus vahetussuhtest: -teenuse eest tasumine -kahju ja hüvitise vahekord -kuriteo ja karistuse vahekord * Õiglane tähendab korraldavas õigluses ,,õiget" propotsiooni. 4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Põhiküsimused: -Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? -Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? -Mis on ,,õige" jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? 5. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! 1)Igale inimesele vastavalt ... 2)Igale inimesele vastavalt... 3)Igale inimesele vastavalt... 6
(av-õiguses). Iustitia cernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma (Aristoteles) 2. õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) Peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Võrdsustava õigluse puhul tuleb sarnased kaasused õigusega sarnaselt reguleerida; jaotava õigluse puhul peab arvestama põhimõttega – igaühele oma. 3. eesmärgipärasus Õigus on suunatud korra ja julgeoleku loomisele inimkäitumises. Eesmärk on väljendatud õigusnormides. Eesmärgipärasuse saavutamiseks peab silmas pidama eelnevalt mainitud kahe elementi. 1.6. Tänapäevane õiguse mõiste Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad)
Noore indiviidi toitumise seisukohalt jätkab udar varem emaka poolt täidetud ülesannet. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, nii algab ka udara märgatav kasv puberteedi ajal ja tema talitlus ning areng on tsüklilised. Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste
Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Igaühel peab olema reaalne võimalust ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus.Õiguskindluselt ootame, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õigus
ühiskond peaks olema vabade ja võrdsete kodanike koostöösüsteem, kus eeldatakse vastastikust ausameelsust; võrdsed põhivabadused olgu tagatud kõigile kodanikele; ainult pluralismi reaalne olemasolu ja lojaalse opositsiooni tolereerimine annab valitsusele legitiimsuse; 6 / 20 ühiskonnaliikmete võimaluste aus võrdsus (ja institutsionaalsed instrumendid, et seda võimalikult suuremal määral saavutada, näiteks jaotava õigluse ehk erinevusprintsiip); enamkindlustatud ei tohi olla heal järjel nende arvel, kes on halvemal järjel (vrd Juhan Parts: "Rikkusele ei tohi seada mingeid piire!"); majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust tuleb püüda reguleerida ja kontrolli all hoida, et takistada ühiskonna ühe osa domineerimist teiste üle; igaühe põhivajadused peaksid olema rahuldatud; õigluse üldkontseptsioon näeb ette, et kõige vähem kindlustatute olukord oleks
(Kehtivas õiguses) Õigusteadus hõlmab kõiki teisi teadusi õigusest. 6. Õiguseidee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Põhimõtteliselt sisaldab õiguskord kahte liiki õiglust: võrdsustav ja jaotav. Võrdsustav: Igaühele oma. Valdavalt eraõiguse valdkonnas. Nt toimib see kahjude hüvitamisel. Jaotav on igaühele oma. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigusrakendava tegevusega. See on õiguse idee, kus põimuvad õiguse tegelik sisu, tema üldkohustuslik iseloom ja vajadusel ka selle rakendamine riigi poolt. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu.
Noore indiviidi toitumise seisukohalt jätkab udar varem emaka poolt täidetud ülesannet. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, nii algab ka udara märgatav kasv puberteedi ajal ja tema talitlus ning areng on tsüklilised. Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi
Noore indiviidi toitumise seisukohalt jätkab udar varem emaka poolt täidetud ülesannet. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, nii algab ka udara märgatav kasv puberteedi ajal ja tema talitlus ning areng on tsüklilised. Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste
teineteisele lähedased, ei torka nende tähenduste kattumine silma ega ole nii märgatav, kui kaugete mõistete puhul"Aristoteles (1996: 98) 173. ÕIGLUSE LIIGID Aristotlesest saati eristatakse kahte liiki õiglust (vt Nikomachose eetika rmt). 1. Jaotav õiglus - e. distributiivne - e. sotsiaalne - e. majanduslik 2. Korraldav õiglus - e. võrdsustav - e. rektifikatoorne - e. kommutatiivne - e. Korrektiivne 174. Jaotava õigluse põhiküsimused 1. Mis hüvesid tuleks/saab jagada? - rikkus, võim, hea-olu, "respekt"? 2. Kelle/ mille vahel jagada? - inimesed (elavad, surnud, tulevased põlved), loomad, rahvad, rahvusriigid? 3. Mis on "õige" jaotus? - Mis printsiip? Igaühele vastavalt tema panusele/vajadusele/staatusele vms? 4. Mis on õigluse staatus? - Suhe vabaduse, halastuse, heldusega jm 175. Korraldav õiglus Küsimus vahetus-suhtest. "Õiglane" tähendab siin "õiget proportsiooni". Vt eri sorti
a. juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad. 5. Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed: Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab 2 liiki õiglust: võrdustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub eraõiguse valdkonnas, nt. Kahjude hüvitamisel. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse silmas riigi suhet kodanikesse. Õiglus on esmane ja sellel baseerub õigus. Nad on koos eksisteerivad mõisted. Õigus peab andma võimaluse taastada õiglust. Õigus on sihitud õigluse garanteerimisele, seaduse ees on kõik võrdsed, nt. Keegi võtab ära teie prillid, st. Õiglus on rikutud, kuid tal ei olnud õigust seda teha. Õigusega püüame mõista tõde ja taastada õiguse. Õigus esindab õiglust, aga ei asenda seda. 6
Poliitilised süsteemid,Indiviidide vahelised suhted, Tegevused (sh hinnangud), Isikud 2. Mis on jaotav õiglus? On sotsiaalne õiglus, mis arutleb milliseid hüvesid, kelle vahel jagada ja milline on õige jaotus. 3. Mis on korraldav õiglus? On võrdsustav, ehk korrektiivne õiglus, kus küsimus on vahetussuhtes e õiglane märgib õigluses õiget proportsiooni:Teenuse eest tasumine (palju tuleks vastu anda, et saada), Kahju ja hüvituse vahekord, Kuriteo ja karistuse vahekord 4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? sotsiaalne õiglus mille Põhiküsimused: ? 1. Mis hüvesid tuleks jagada(saab jagada) (rikkus võim respekt või mingi nende kombinatsioon)2. Mille, kelle vahel jagada? (inimesed, elavad surnud, tulevased põlved) mingi ühiskonna liikmete rahvaste (rahvusriikide).3. Mis on õige jaotus? Hüvede (nt sissetulekute) määramine (nt pappi vastavalt iga väärtusele, vajadusele, staatusele). 5. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi
Põhiküsimused: 1)Mis hüvesid tuleks/saaks jagada? 2)Kelle/mille vahel jagada? 3)Mis on „õige“ jaotus? 4)Mis on õigluse staatus? Korraldav e võrdsustav e rektifikatoorne e kommutatiivne e korrektiivne õiglus. Küsimus vahetus-suhtest. Õiglane tähendab siin õiget proportsiooni. Teenuse/asja eest tasumine, kahju ja hüvituse vahekord, kuriteo ja karistuse vahekord. Jaotava õigluse 3 keskset paradigmat/kontseptsiooni: egalitaar-liberalism, libertarianism, kommunitarism. II Egalitaar-liberalism *Rawls Õigluse eeldused: - Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed - Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal) Peaküsimus: mis printsiipide alusel tuleks elu korraldada, et olukord oleks õiglane? Vastus: nende printsiipide alusel, mis valitaks nn „hüpoteetilises algolukorras“.
Isikutevahelise konflikti stiilid 1. ühendav 2. kuuletuv 3. domineeriv 4. vältiv 5. kompromissi taotlev Kolmandate osapoolt kaasamine - vahendaja kasutamine (Jaapanis väga levinud, USA-s palju vähem) näiteid: ühine ülemus, kolmas piiririik... V võib sekkuda ka omal initsiatiivil: kaklevate laste vanem, - tsiviilkohtud - nõustajad (peretülid jne) - töötülide komisjon - kaebusi uurivad instantsid Jaotava kauplemise strateegia · Põhitaotlus: kaksikvõit · Konflikti püütakse minimiseerida · Tulemis sisu ja ulatus (mida kumbki pool võiks tehinguga võita) püütakse maksimaalselt lahti mõtestada 27 VII. PEATÜKK. VASTASE POSITSIOONI VÄLJASELGITAMINE JA MUUTMINE 7.1. Vastase positsiooni väljaselgitamine
Kui nt. situatsioonist tingituna on läbirääkimistel kindlasti üks pool "võitja" ja teine "kaotaja" s.t. et mida rohkem üks osapool võidab, seda rohkem teine kaotab keskendutakse lõplike tulemuste jaotamisele. Nii otsustatakse nt. suuremate ostutehingute hind. Kuid teist tüüpi vastastikuse sõltuvuse puhul võivad võita läbirääkimistel mõlemad pooled, s.t. leidub lahendusi, mis lubavad kõigil võita. See, kas läbirääkimistel on tegemist nn jaotava või liitva situatsiooniga, mõjutab üsna oluliselt vastastikuste suhete olemust, läbirääkimiste pidamise viisi ja läbirääkimiste tulemusi. Kauplemine kunagi ei tohiks anda midagi mitte millegi eest. Ideaalse kauplemise korral annate seda, mis teisele poolele väärtuslik, aga teile odav ja saate seda, mis odav teisele poolele, teile aga väärtuslik. Mõlemad pooled saavad rahuldada oma vajadusi, ilma et see põhjustaks teisele poolele tohutuid kulutusi.
Kui nt. situatsioonist tingituna on läbirääkimistel kindlasti üks pool "võitja" ja teine "kaotaja" s.t. et mida rohkem üks osapool võidab, seda rohkem teine kaotab keskendutakse 38 lõplike tulemuste jaotamisele. Nii otsustatakse nt. suuremate ostutehingute hind. Kuid teist tüüpi vastastikuse sõltuvuse puhul võivad võita läbirääkimistel mõlemad pooled, s.t. leidub lahendusi, mis lubavad kõigil võita. See, kas läbirääkimistel on tegemist nn jaotava või liitva situatsiooniga, mõjutab üsna oluliselt vastastikuste suhete olemust, läbirääkimiste pidamise viisi ja läbirääkimiste tulemusi. Kauplemine kunagi ei tohiks anda midagi mitte millegi eest. Ideaalse kauplemise korral annate seda, mis teisele poolele väärtuslik, aga teile odav ja saate seda, mis odav teisele poolele, teile aga väärtuslik. Mõlemad pooled saavad rahuldada oma vajadusi, ilma et see põhjustaks teisele poolele tohutuid kulutusi.
Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: Võrdsustav – realiseerib valdavalt eraõiguse valdkonnas ( kahjude hüvitamine). Ius commutativa (võrdsustava õigluse) puhul, et sarnased kaasused tuleb õigusega sarnaselt reguleerida ja õigusliku vaidluse korral sarnaselt lahendada. Jaotav – realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Igaüks saab selle, mis on talle ette nähtud. Ius distributiva (jaotava õigluse) puhul peab saama arvestada põhimõttega „igaühele oma“. Seadus peab olulisi, õigusega kaitsmist väärivaid asjaolusid arvesse võtma. I.Tammelo vaated õpetavad nägema väärtusi, mis seisavad positiivse õiguse kohal ja millega see positiivne õigus peab arvestama. Aristoteleselt pärineb õigluse jaotus jaotatavaks ja võrdsustavaks õigluseks. Jaotav õiglus (distributiivne õiglus e ius distributiva): kehtib põhimõte igaühele oma. Jaotava õigluse põhimõte on
(21%) ning ibod ehk igbod (18%). Mitmed neist rahvusgruppidest on moslemid, mitmed kristlased ning suur osa ka traditsiooniliste usudite järgijad. Husadel ja jorubadel oli omariiklus välja kujunenud juba 13. saj paiku. Igbodel oma riiki ei tekkinud, nad elasid peamiselt kogukondlikus ühiskonnas. Tegu oli briti kolooniaga, kus erinevate võimude üle kasutati nii erinevat kui kaudset valitsemist. Nad jätsid Nigeeriale ja kolmeks jaotava territoriaalse struktuuri. Igas piirkonnas domineeris üks suurem etniline üksus ning sellest sai alguse ka Nigeeria killustumine. See on jaotunud mitmeteks osariikideks ning üles ehitatud föderaalsel printsiibil. Suuremad rahvad organiseerusid iseseisvumisperioodil ka parteideks: hausad Põhja Rahvakongressiks, ibod Nigeeria Rahvusnõukoguks ning joruubad Aktsioonigrupiks. Kui Nigeeria iseseisvus 1960. a dominiooni
m on kogukoormuse vastuvõtmisel koostöötavate vertikaalsete elementide arv. Valemis (4.2) oleneb l ja m määratlus vaadeldavast tulemist. Võib eristada kolme peamist ju- hust (vt ka joonis 4.3) tulem eraldiseisva elemendi korral: l elemendi tegelik pikkus, m = 1; tulem sidesüsteemi korral: l hoone kõrgus, m sidesüsteemile mõjuvat horisontaaljõu- du vastu võtvate vertikaalelementide arv; tulem horisontaalkoormusi jaotava laediafragma korral: l korruse kõrgus, m kogu laelt tulevat horisontaalkoormust vastu võtvate vertikaalelementide arv korrusel (korrus- tel). Eraldiseisva elemendi korral võib konstruktsioonihälvete tulemi arvesse võtta kahel alterna- tiivsel teel a) või b): a) ektsentrilisusena ei, mis antakse kujul ei = il0/2 , kus (4.3) l0 on arvutuspikkus.
Kui nt. situatsioonist tingituna on läbirääkimistel kindlasti üks pool "võitja" ja teine "kaotaja" s.t. et mida rohkem üks osapool võidab, seda rohkem teine kaotab keskendutakse lõplike tulemuste jaotamisele. Nii otsustatakse nt. suuremate ostutehingute hind. Kuid teist tüüpi vastastikuse sõltuvuse puhul võivad võita läbirääkimistel mõlemad pooled, s.t. leidub lahendusi, mis lubavad kõigil võita. See, kas läbirääkimistel on tegemist nn jaotava või liitva situatsiooniga, mõjutab üsna oluliselt vastastikuste suhete olemust, läbirääkimiste pidamise viisi ja läbirääkimiste tulemusi. Kauplemine kunagi ei tohiks anda midagi mitte millegi eest. Ideaalse kauplemise korral annate seda, mis teisele poolele väärtuslik, aga teile odav ja saate seda, mis odav teisele poolele, teile aga väärtuslik. Mõlemad pooled saavad rahuldada oma vajadusi, ilma et see põhjustaks teisele poolele tohutuid kulutusi.
saamniidid. Kaks aastat hiljem (270. a.), kui alistus ka Rhegion, oli kogu Lõuna-Itaalia 57 Rooma võimu all. Umbes kõnealusel ajajärgul 3. sajandi alguses hakkasid roomlased kreeklaste eeskujul müntima raha. Sitsiilia allutamine Roomale. Kuni 260date aastateni olid Kartaago ja Rooma suhted traditsiooniliselt head. Juba 4. sajandi lõpul sõlmisid nad mõjusfääre jaotava kokkuleppe, mida hiljem uuendati, ja ka Pyrrhose äsjaste sõdade sõdade ajal Itaalias ning Sitsilias olid nad oma tegevust kooskõlastanud. Kartaagolaste püüd saada võimalikult suur osa Sitsiiliast oma võimu alla oli sajandeid põhjustanud sõdu kreeklaste vastu ja kui ka roomlased Lõua-Itaalias kreeklastega konflikti sattusid, oli koostöö kahe suurvõimu vahel täiesti loomulik. Traditsioonilised suhted katkestas konflikt Sitsiilias tegutsenud itaalia palgasõdurite
rohkem või vähem. Erineb ka see, mis on õiglane, sest see pole sama vanematel laste suhtes, vendadel omavahel, seltsimeestel, kodanikel, ja samuti ka muude sõprusliitude puhul. Pole sama ka see, mis kõigi nende suhtes on ebaõiglane, näiteks on hullem raha seltsimehelt välja petta kui kaaskodanikult, hullem jätta aitamata venda kui võõramaalast või lüüa isa kui kedagi teist. Koos 6 Näiteks vanemahüvitise debatis jaotava õigluse kohaselt tuleks kõrgemapalgalisele emale maksta suuremat toetust, võrdsustava õigluse puhul peaks toetus kompenseerima sissetulekute ebavõrdsust. 17 sõprusega tugevneb loomulikult ka õiglus, nii et need puudutavad samu isikuid ja on ulatuselt võrdsed." (NE 1996:181) ,,Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluva osana riigikorralduse juurde. Liitutakse ju teatud
annaabi.ee 
