Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"jannseni" - 397 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Johann Voldermar Jannseni looming

Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega, pealkirjaks sai "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu- Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule. Jannsenist sai oma tõlkelüürikaga saksa sentimentaalsete loodus-, isamaa- ja armastuslaulude ümberistutaja meie ärkamisaja lüürikasse, aga ühtlasi ka saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis. Papa Jannseni loodud loodusluuletus on näiteks "Sa tuled, vaikne õhtu", tuntuim ja õnnestunuim isamaaline luuletus aga "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jutukirjandus Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber...

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Johann Voldemar Jannseni tähtsus Eesti kultuuriloos

Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli...

Eesti kultuuriajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

J. V. Jannseni ettekanne

See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1870. aastal 24.juunil Vanemuise Seltsi 5.aastapäeval kanti Tartu ette Lydia Koidula näidend ''Saaremaa onupoeg''. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Tartu aastaid nimetatakse ka Jannseni tippaastateks. LAHKHELID Jannsenite hiilgeaeg oli Perno Postimehe aegadel. Palju aitas Jannseni langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Johann Voldemar Jannseni eluloo kokkuvõte

aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllomees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. JAKOB HURT Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla ­ 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane....

Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rahvuslik liikumine – eeldused iseseisvumiseks

Päris omal kätel aga rahvas rahvuslusega ei alustanud. Vajati inimesi, kes julgustaksid rahvast, vajati haritlasi. Rahvusliku liikumise algusperioodil kusjueski välja Eesti esimene haritlaspõlvkond, kuhu kuulusid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jannsen andis välja Eesti ajalehte ,,Postimees", oli Eesti Põllumeeste Seltsi rajaja, samuti lõi Eesti Vanemuise Seltsi ja korraldas esimest laulupidu. J. V. Jannseni sõnadel: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", pärisneb ka Eesti hümn. Jakob Hurt aitas Jannsenit Vanemuise Seltsi tegevustes, oli Eesti Kirjameeste Seltsi rajaja ning tegi suure teene Eestile sellega, et kogus ka rahvaluulet. Carl Robert Jakobson aga tegi kaastööd ,,Eesti Postimehele", kuid ka asutas ajalehe ,,Sakala". Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi töös ja igati propageeris karsklusideid. Ma arvan, et kui ei oleks olnud seda kolmikut ­ Jannsenit, Hurta ja Jakobsoni, ei oleks...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rahvusliku ärkamisaja suurkujud

Ta võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi ja ,,Vanemuise,, seltsi tegevusest. Ta esindas 1870-83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872­81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Hurt taotles emakeelset kooli- ja rahvahariduse edendamist. EkmS-i otsusel mindi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Hurt tegi kaastööd Jannseni ,,Eesti postimehele" ning Jakobsoni ,,Sakalale", puutudes viimase näol kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta rahvaluule kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades...

Ajalugu
139 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Johann Voldemar Jannsen

aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana Eesti Põllomees ­ esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka...

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Johann Voldemar Jannsen - Referaat

Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist vaimselt üks tervik luua. Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". 12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises...

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

PowerPointi esitlus Johann Voldemar Jannsenist

a "Eesti Laulik" v Saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis Jutukirjandus v Enamiku jutustustest laenanud saksa kirjandusest, näiteks O. W. Horn'ilt v Tema esimene õpetlik jututraamat on "Sannumetoja" v On avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades Ajaloolised jutud v Peaaegu sõnasõnaliselt tõlkinud 19. saj Saksamaa ajaviitekirjandusest v Pakkus rahvale algelisi teadmisi ajaloost Külajutud v Tuntumad: "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla" v Neis leidub kõige rohkem Jannsenile iseloomulikke jooni Näidendid v Kuulus laulu ja mänguseltsi "Vanemuine", seetõttu kirjutas ka kolm näidendit: § "Pärmi Jaagu unenägu" § "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär...

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Johann Voldemar Jannsen

mail 1819.aastal Vana- Vändra vallas. Ta oli möldri/kõrtsimehe Ado ning tema naise Malle poeg, kellele pandi nimeks Jaan. Vabanime Jensen sai perekond paar-kolm aastat hiljem. Jannseni isapoolsete esivanemate liinis pärandati möldriamet põlvest põlve : seda pidasid Vändra lähedal Suurejõel juba vaarisa Jaan ja vanaisa Juhan. Jannseni ema, kangur Agnese tütar oli pärit Kuldkeppide suguvõsast Suure-Jaani kihelkonna Vastemõisa vallast, mis paiknes Vändra naabruses. Välimuselt olevat Johann Voldemar läinud tugevuselt isa sugulastesse, iseloomult ja vaimuannetelt rohkem emasse, kes armastas laulmist, oli elurõõmus ja sõnakas naisterahvas. Johann Voldemari lemmikkohaks lapseeas oli rahvarikas veskikoda, kus veskilised jahvatusjärge oodates mõnusat juttu ajasid ja nalja tegid. Veskitoas kasvas ta...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

JOHANN VOLDEMAR JANNSEN

Jõgeva Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Referaat Koostas: Kätri-Avelin Säärits 8.b klass Õpetaja: Jana Tiido Jõgeva 2012 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Jannseni osa Eesti kirjanduse ajaloos seisab peamiselt selles, et ta aitas oma tegevusega talurahvas suurendada harjumust lugeda ajalehti ja raamatuid. Sammuti oli tal oluline koht kultuuriürituste alagatamises ja korraldamises. Kuid kõige olulisem on see, et ta läbi raamatute ja ürituste tõstis inimeste rahvuslikku eneseteadvust. Lapsepõlv Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas möldri pojana...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Johann Voldemar Jannsen

aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Pärnu Postimees Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, just see pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Üldse üritas Jannsen hea seista selle eest, et...

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Johann Voldemar Jannsen

4. PERNO POSTIMEES EHK NÄDDALILEHT 1857. aasta suvel nädalalehe "Perno Postimees" esimene number. Jannsen pani oma lehele suuri lootusi: see pidi saama eestlaste harimise, rahvusliku uhkuse kasvatamise ja moraalse parandamise vahendiks. "Perno Postimehe" kaudu hakkas ta populariseerima ka omanimetust "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, pöördudes esimese numbri juhtkirjas lugejate poole: "Terre, armas eesti rahvas!" Jannseni ajaleht populariseeris ka uut, häälduspärast kirjaviisi ning avaldas üldiselt õpetlikke jutte, manitses inimesi endid harima ja eestlaseks oleku üle uhkust tundma, Jannseni sõnadega: "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast pärast, et me harimatud oleme!" "Perno Postimees", mis lühikese ajaga sai rahva seas väga populaarseks, pani aluse ka järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele: 1857. aastast peale on alati ilmunud vähemalt üks...

Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869. aastal, kus oli Johann Voldemar Jannseni kaasdirigent. 1871­ 1873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gat¹inas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster- organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis. Kunileidilt on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed ja ka tema kõige tuntumad laulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869. aastal, kus oli Johann Voldemar Jannseni kaasdirigent. 1871­1873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster-organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis. Kunileiult on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed (ja ka tema kõige tuntumad) laulud...

Muusika
163 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ärkamisaeg

1881.a. valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Tema surm 1882.a. vapustas kogu eesti ühiskonda. Iseloomusta J.V.Jannseni elu ja tegevust. Vändras kasvanud rahvusliku liikumise algastate kesksem juht. Suurim ettevõtmine oli ajaleht Perno Postimees, mis hakkas ilmuma 1857.a. Kolinud Tartusse saavutas kiiresti rahvamehe tunnustuse. Suureks abiks isale oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni perekonna algatatud 1865.a. loodi laulu ja mänguselts Vanemuine. Ka tema õlul oli esimene eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.a. Iseloomusta J.Hurda elu ja tegevust. Põlva lähedalt Himmastest pärit Otepää kitikuõpetaja, kes tõusis rahvusliku liikumise eesotsa. Juhtis kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult, püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste Selts,...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

" 1689. aastal hakkas eestis ilmuma esimene ajakiri "Revalche postzeitung." 1766. aastal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Peter Wilde juhtimisel: "Lühhike õppetus mis see monned head rohhud ning nouud teda antakse..." Eesti esimene ajaleht: "Tarto maa rahwa Näddali-Leht" (1806) oli lühiajaline. Olulisemaks sai Otto Wilhelm Masingu poolt 1821. aastal asutatud "Marahwa Näddala-Leht" (4 aastakäiku). Murranguks peetakse "Perno Postimehe" asutamist Johann Voldemar Jannseni poolt 1857. aastal. Joseph Pulitzer (1847-1911) - ameerika ajakirjanik, rahvuselt juut, pärit Ungarist. Rändas 1864. aastal USA-sse. Tema ajalehed sarnanesid sisult paljude nüüdis ajalehtedega. Suur on tema osa kollase ajakirjanduse sünnis. Ta pärandas ½ miljonit dollarit omanimelise auhinna fondi. Elektrooniline ajakirjandus Regulaarsete raadiosaadeteni hakkasid lääne riigid jõudma 1920. aastate esimesel poolel. Eestis 1926. Televisiooni eelkäijaks loetakse dokumentaal filmi...

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kellele rajaksin ausamba?-kirjand

Tänu talle kasvas eestlase ühtekuuluvustunne, sest Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Jannsen asutas 1865. aastal Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis tegutseb siiani teater Vanemuine nime all. Tänase päevani jätkub ka laulupidude traditsioon ning ei ole kadunud ka tema loodud ajalehed. Kõige tähelepanuväärsem Jannseni tegevustes on tema ärgitamine eestlasi oma rahvust väärtustama. Oma kõnedes rõhutas ta rahvuse ja ühtekuuluvustunde tähtsust. Ta on öelnud: ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" Johann Voldemar Jannsen on igati ära teeninud Pärnusse püstitatud ausamba, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvustunnet julgelt tunnistada. Ausammast väärib ka maailma tuntuim eesti helilooja, Arvo Pärt. Enamus...

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalooperioodid

a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...

Ajalugu
464 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti kultuur

Jannsen. Suured on tema teened ajakirjanduse arendamisel (Perno Postimees, Eesti Postimees). Tema oli laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" rajaja. Selle eeskujul hakati ka teistes linnades sarnaseid seltse rajama. "Vanemuine" oli ka eesti teatri hälliks. (Kindlakujuline teatritrupp kujunes välja 1878 A.Wiera juhtimisel). Jannsen oli ka põllumeeste seltside üheks organiseerijaks. Tema eestvõtmisel korraldati Tartus 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu. Rahvuslikus liikumises osales ka Jannseni tütar Lydia Koidula. J.Hurda üheks suurimaks teeneks oli Aleksandrikooli rajamise korraldamine. Tema juhtida oli Eesti Kirjameeste Selts(EKS), mis loodi 1872. Seltsi põhiülesanne oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine. EKS otsusega mindi üle uuele kirjaviisile. C.R.Jakobsoni suuremaks teeneks kultuuri vallas oli ajalehe "Sakala" väljaandmine ning kooliõpikute väljaandmine. Eesti kultuur venestusajal. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades...

Ajalugu
337 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun