50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MrErik232
Õppematerjali autor
a kolis J.V.Jannsen Pärnust Tartusse ja asus seal välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees". Tartu kujuneski nüüd rahvusliku liikumise tähtsaimaks keskuseks. Lisaks Postipapale lülitus aktiivsesse rahvuslikku tegevuslikku tegevusse tema tütar Lydia, kes just Tartu perioodil sai kuulsaks kui hingestatud isamaalaulik Lydia Koidula.Perekond Jannsenite pulbitseva energia üks vilju oli "Vanemuise" seltsi rajamine 1865. aastal. "Vanemuise" hoone Tartus Jaama tänaval sai rahvusliku liikumise südameks ja just seal pidas 1868.a oma kuulsa esimese isamaakõne noor Carl Robert Jakobson. Ta oli sündinud Tartus rätsepa peres, õppinud Cimze seminaris, töötas Peterburis koduõpetajana ja oli just sealsete patriootide mõjul kujunenud veenunud rahvuslaseks. Ta oli juba endale nime teinud julgete kirjutistega "Eesti Postimehes" ja ka oma kooliõpikutega. Kokku pidas
1858. aastal 40000 hõberubla eest Vastemõisa rentnikule Ludwig Rathlefile, kes oli oma aja kohta edukas ja lugupeetud põllumees (Pärnu kreisi maakonna kohtunik, Pärnu-Viljandi põllumajandusliku ühingu presidendiks valitud 13 korda) Peale nende hoonete on Lahmuse mõisa hoonetest tänaseks säilinud veel vesiveski, juustumaja, sepikoda, sammastega hobusetall, kõrts(eravalduses), sigala, laut. Lahmuse mõisa vesiveski ehitus jääb aastatesse 1846-1857. Täiskeldriga hoone on ehitatud maakivimüüridele, kasutatav on ka katusealune kogu ulatuses. Algselt töötas veski põhiliselt linavabriku ja villavabrikuna. Praegustes veskiruumides oli saekaater. Mõisa loomade tarbeks oli turbiini peal loomajahu jahvatuskivi. Praeguses rohujahu veskiruumis oli aurukatel, mida köeti puudega ja mis andis veevaesel ajal jõu kogu veskile. Katla tööshoidmine oli vaevarikas sest kütteks kulus päevas 4-5 tm puid. Lahmuse mõisal on väga võimsalt olnud keldreid
2.2 Magamistubade õhuvahetus 161 5 9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustus 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused 165 9.2 Meetodid 166 9.2.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 166 9.2.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 167 9.2.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 167 9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra
1868 tõttu. 1868–70 Carl Robert Jakobsoni kolm isamaa kõnet. 1869, 18.–20. I üldlaulupidu (Tartus). juuni 1870 Kunda tsemenditehase asutamine. Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (Lydia Koidula „Saaremaa Onupoeg” 24. juuni Vanemuises). 24. oktoober Avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski-Tallinna-Narva ja edasi Peterburi suunas). 1870–71 Asutati esimesed põllumeeste seltsid – Tartus, Pärnus ja Viljandis. 1872–93 Eesti Kirjameeste Selts. 1875 Laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus. 1880 Eduard Bornhöhe „Tasuja”, sai paljudele esimeseks rahvuslikuks innustajaks. 11.–13. III üldlaulupidu (Tallinnas esimene). juuni Venestusaeg (1881–1904) 1881, 15. Tsaar Aleksander II tapeti pommiatentaadiga; troonile tõusis Aleksander III, tagurlik märts ja šovinistlik valitseja.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas suunas kui Wilde plaanid olid, andiski Browne Wildele loa asutada eratrükikoda. See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid