Eesti hümni saamisloost (1)

Eesti hümni saamisloost
I üldlaulupeol, mis toimus Tartus 1869.a., oli peale saksa- ja eestikeelsete laulude kavas kaks soome laulu, üks neist Friedrik Paciuse (1809- 1891 ) „Maamme“ („Meie maa“). Sellele Soomes väga populaarsele laulule kirjutas Johan Voldemar Jannsen laulupeoks eestikeelsed sõnad. Ilmselt võttis ta seejuures eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne „Hiiumaa ehk isamaa laul“. Peo esimesel päeval kõlasid vaimulikud laulud, teisel päeval oli ilmalik kontsert. Siis kõlaski F. Paciuse ja J.V. Jannseni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ esimest korda. Juhatas Jannsen ise. Laul vaimustas nii esinejaid kui ka kuulajaid ning sellest hetkest peale hakkas tema populaarsus üha kasvama. Järgnevatel aastakümnetel kujunes „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ eesti rahva lauluks , pärast 3. üldlaulupidu 1896.a. aga nimetas „Postimehe“ juhtkiri seda juba sõnaselgelt eesti rahva hümniks.
Eesti Vabariigi sünniga 1918.a. sai F. Paciuse – J.V. Jannseni laulust „Mu isamaa, mu õnn aja rõõm“ ka meie riigi hümn.