Vanemuise laulu-ja mänguseltsi asutamine Tartus. (0)

Vanemuise laulu-ja mänguseltsi asutamine Tartus.
Vanemuise laulu-ja mänguselts asutati 1865, J.V. Jannseni eestvedamisel. See polnud ainult Tartu keskne , vaid sellel oli üle-eestiline tähtsus. „ Vanemuine “ õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. „ Vanemuine “ ja J.V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu „Vanemuise“ seltsile.
Vanemuise seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus ka C.R. Jakobson pidas oma „Kolm isamaa kõnet“.
Seltsi asutajakonda kuulusid lihttöölised, teenrid, käsitöölised, väikekaupmehed ja väikeametnikud-Jannsen oli nende seas ainus haritlane. Aasta jooksul kasvas „Vanemuise“ liikmeskond juba saja inimeseni, 1867-aastaks oli see juba 250-liikmeline ning haritlaste osakaal suurenes. Ligi veerand selles linnas asuvast seltsist moodustasid aga talunikud ja külakoolmeistrid. Liikmed jagunesid ka kaheks: lauljad olid aktiivliikmed ja kuulajad olid passiivliikmed.
Kuigi tegemist oli meestelauluseltsiga, peeti selle „kuuõhtutel“ lisaks meelelahutuslikule poolele ka populaarteaduslike ja rahvuslikke kõnesid.
Lisaks peeti kõnesid keeleküsimuse, rahvaluule , ajaloo, kirikuloo, filosoofia, moraali, psühholoogia ning ka praktilise elulaadi ning teadussaavutuste teemadel .
Rajati ka raamatukogu ning ka lugemislaud, kuhu olid tellitud mitmed eesti-ja saksakeelsed ajalehed. Suur roll oli seltsil ka esimese üldlaulupeo organiseerimisel.
Jannseni poolt väljaantava „Eesti Postimehe“ vahendusel sai „Vanemuisest“ eeskuju teistele Eesti seltsidele, mida tekkis kohalikumal tasemel üle kogu tänapäevase Eesti territooriumi arvukalt.
Triinu Kopelmäe
Väätsa Põhikool
9.klass