Jan Vermer van Delft Angelina Petrova & Gert Vahemäe GII ja GIII Tallinna Heleni Kool 2014 Jan Vermer van Delfet ehk Johannes Vermeer • Sündis 31. oktoobril 1632 Delftis, Hollandis • Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana • Ta oli Hollandi maalikunstik • Ta töötas kogu elu Delfti linnas • Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus • Suri 15. detsembril 1675 Maalid • Temalt on säilinud 35 pilti ja arvatakse, et rohkem ta teha ei jõudnudki. • Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" Royal Picture Gallery Mauritshuis, Haag, Holland "Piima kallav teenijatüdruk" Riigimuuseum, Amsterdam "Klaas veini" Gemäld-galerie, Berliin, Saksamaa Loomingu üldine iseloomustus
Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud.
Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft 31.10.1632 15.12.1675 Vermeeri elust Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks.
Lahtisem pintsilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. 2) Millise portreeliigi looja oli Anthonis van Dyck? 17. sajandi üks kuulsamaid portretiste oli flaamlane van Dyck, keda loetakse ka nn. paraadportree rajajaks. 3) Flandria barokkmaali õukondliku suuna esindaja, milliseid teemasid maalis, milline oli kompositsioon, värvikasutus. PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas ja valitsejate õukondades ning temale usaldati diplomaatilisi ülesandeid. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama ka õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka
jutustus (satiiriline, maalidel oli romantilised moraliseeriv või tavaliselt mingi loodusvormid; peidetult pikantne); olustikuline heletumeduse põhitegija Jan tegevus, mis efektid; ärevad/ Vermeer van tagas elavuse ja traagilised Delft, kes kujutas loomulikkuse; teosed enamasti interjööre tabas hästi (1 v 2 inimest); inimese iseloomu; tegevus vähetähtis, maalimislaad vaba meisterlik teostus, ja hoogne; karged külmad enamus pildid tegi toonid, üle pildi tegelikult valmis
saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast ,,väikesed hollandlased". JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sageli grupiportreed. Suurimaid meistreid F. HALS sidus nii üksik- kui grupiportree mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse
Maalimislaad vaba, hoogne aga jõuline. Tema maalid on loomulikud. NTKS: „Mustlastüdruk“; „Püha Georgi laskurite bankett“. Olustikumaale viljelesid paljud kunstnikud. Pildi formaat väike, millest tulenevad ka nn.Väiksed Hollandlased. Esemed pidid olema realistlikud. Sageli pildi aineks mõni jutustus. Jan Steen „Ristsed“. Pieter de Hoosh’i teosed on kodused ja idüllilised. „Naine ja ta teenija õues“. Kõige kuulsam väikestest hollandlastest on Jan Vermeer van Delft. Ta avastati alles 19.sajandil. Kujutab peamiselt interjööri, kus on 1 kuni 2 figuuri. Oluline on see, kui meisterlikult annab asju edasi. Peamiselt kasutas kargeid ja külmi toone aga selliseid, mis ei torka silma. Olulisel kohal on ka valgus. NTKS: „Piima tüdruk“; „Hollandi tütarlaps“; „Härrasmees ja veini joov daam“; „Delfi vaade“; „Kunstnik oma ateljees“. Natüürmort oli uus žanr. Seal kujutatakse kõike, mis annab edasi rikkust ja jõukust
Kirglik võitlus, jõud ja dünaamika ning kohati suur traagika esinevad peaaegu kõigis Puget`töödes. MAALIKUNST ITAALIAS 17. sajandi kõige suurem väärtus on kindlasti maalikunst. Tahvelmaalile eelistatakse seina- ja laemaale. Laemaalidel kujutatakse tihti arhitektuurilisi detaile (kaari, saamaskäike jne). Seetõttu kipub tõeline ja illusoorne ruum vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud detaile. Kirikute seinu ja lagesid katsid usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Renessansi ajal olid kõik kunstiliigid eraldiseisvad. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias on ANDREA DEL POZZO (1642-1709). Tema loodud on Sant`Ignazio kiriku laemaalid Roomas. 17. sajandi maalis läks rahutu liikumise kujutamine erilise tähelepanu alla. Sellele
jagunedes keskselt valgustatud osalt vaheldusrikka rütmiga maali ääre-aladele, tuues seal esmajoones esile vaatamis- ja kuulamispingest tulvil inimnägusid. Erinevalt hollandi olustikumaalijatest ei köida Rembrandti inimest kujutades ümbritsev interjöör ja ta laseb sellel täiel määral varjudesse hajuda. Ehkki Rembrandt juba Amsterdamis viibimise algusaastatel maalis rohkesti ka piibliainelisi kompositsioone ja teostas oforte mitmesugustel teemadel, varjutab ometi tema portretistikuulsus tolle ajajärgu muu loomingu. Tellijaid võlus Rembrandti oskus ühendada inimeses pidulikult esinduslikku hoiakut loomulikkusega, kunstniku võime välja tuua inimese isikupära meeldesööbiva selgusega. Pidevaks modelliks oli Rembrandtile tema noor naine Saskia ja samuti ta ise. Vähesed kunstnikud on endast nii palju autoportreid maalinud, kui seda tegi Rembrandt. Ta kujutas ennast ja Saskiat väga mitmel viisil, käsutades erinevaid
Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (16291684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (16321675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu.
Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1 sai taas populaarseks aktimaal. Giotto do Bondone peetakse sageli esimeseks reness kunstnikuks, hakkas inimesi kujutama loomutruult ja hülgas looduspiltide keskajale omase tseremoniaalsuse. Loodusläheduse taotlemisel pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele. Töötati välja õpetus perspektiivist, arendati antiikajast
jääb siiski 15.sajandi lõppu Eesti Ka Eestis asub mitmeid kuulsaid tiibaltareid, neist suurim Niguliste kiriku tiibaltar, mille on teinud H. Rode Tiibaltarite meistrid Lübeckis H. Rode ja B. Notke (Pühavaimu kiriku tiibaltar) Notke on küll kunstnikuna rohkem tuntud, ta on teinud Stockholmis sealses Suurkirikus asuva Püha Jüri kuju (võitleb draakoniga, ratsamonument). Oli eelkõige skulptor ja õpilased tegid maalingud H. Rode oli eelkõige maalikunstnik. Kujud tehtud tema õpilaste poolt, tema teinud maalingud Püha Viktori kujutamine, teadlased arvavad, et Püha Viktor on Tallinna linna kaitsepühak Surmatants Niguliste kirikus on ka 1 suur tahvelmaal. Suure katkuepideemia järel surmatantsuteemalised tahvelmaalid, Niguliste Surmatants säilinud on sellest esimesed 7-8 tahvlit. Algab traditsiooniliselt paavsti ja keisriga Niguliste surmatantsu peeti mitu sajandit Lübeckis asunud ehtsa Notke
· Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad. Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti
· Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad. Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii on
Tema Taavet on kasvueas poisike. Tema Taavetit on võimalik vaadata igalt küljelt. Tema töid: Colleoni ratsamonument. Elu lõpupoole valmistas ta veel töid: "Kristus uskumatu Toomasega." Gootilikult nissis kujud, pea kohal on oreool e. aupaiste ja renessanssiajastule omane püramiidkompositsioon on saavutatud vaid kahe figuuriga. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). Oli kullassepp, arhitekt, skulptor, maalikunstnik ja kunstnik/kirjanik. 1401 1424 töötas Firenze toomkiriku ristimiskabeli põhjauste loomisel. 1424 1452. a. valmisid 10 reljeefi kabeli idakülje paradiisiväravatele. Ühe koondpunkti perspektiiv. Maalikunst Areneb ruumiline laad. Oluliseks sai kunstniku isikupära. Loodi nii freskosid, kui ka tahvelmaale. Algselt oli suur osa maale usulise sisuga, hiljem tulid moodi antiikmütoloogia teemad. Uuema aja maalikunsti isaks peetakse noorelt
Maalimisviis hoogne ja lopsakas. Tööd: ,,Mustlastüdruk", ,,Malle Babbe e Haarlemi nõid". Maalis ka majanduslikel kaalutlustel grupiportreid (maalil kaks ja enam inimest portreteeritud). ,,Püha Georgi laskurite rood". Teine suurmeister Hollandis oli Rembrandt van Rijn (1606-1669).Isa oli veskiomanik. Aasta õppis ülikoolis, siis pühendus kunstile.1625.a. sai Püha Luuka gildi liikmeks. Avas kodulinnas ateljee. Esimesed aastad olid eneseotsimise ja leidmise aeg. Maalis põhiliselt piibli teemadel. Kasutas nn keldriluugi efekti.1632.a. läks Amsterdami, et tihedas konkurentsis leida oma koht. Üllatavalt kiiresti tuli edu. Esimesed kümme aastat Amsterdamis olid Rembrandti elu kõige õnnelikum aeg: oli otsitud meister, kes sai palju tellimusi, abielu rikka neiuga avas ukse kõrgseltskonda ja kindlustas majandusliku sõltumatuse. Kollektsioneeris idamaiseid relvi, riideid, antiikskulptuure jne. Abielust sündis 4 last, kahjuks surid kolm neist imikutena. Tuntuse tõi maal ,,Dr
Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli graafikatenikate virtuoos, kuid mitte detailirohkus ja peenus pole tema teostes peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga
ümmarguse saaliga kupli all), mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid. Itaalia maalikunst 15. saj. Maalide temaatika oli enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtustamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks- pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15 saj. II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus loodi üksikuid teoseid antiikmütoloogia teemadel. Freskotehnikas maaliti kirikute ja kabelite seintele, temperavärvidega puutahvlitele, 15. saj II poolel levivad (Madalmaades juba kasutusel olevad) õlivärvid. Masaccio (1401-1428) looming on murrangulise tähtsusega. Freskol ,,Püha Kolmainsus" (6. pilt) lõi ta tsentraalperspektiivi järjekindla rakendamisega illusoorse ruumi, mis näib nagu kirikuruumi jätkuna. Alles 1440. aastatel huvitusid paljud kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest.
Rubens jõulise ja värvika loominguga. Ajastu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt, luues nn. paraadportree. Hollandis olid peamised maali liigid olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel korduvad maleruudustikule sarnanev põrand, aken vasakul nurgas, sinise-kollase kooskõla. Teoseid: "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", ,,Kunstnik oma ateljees", ,,Armastuskiri", ,,Delfi vaade". Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine
Ka järgmine maal tekitas kriitikutes palju nurinat. Manet ise skandaali ei soovinud, kuid tema looming on mõjutanud traditsionaalseid akadeemia maalimisviise muutes need vabamaks. Abielu kaudu pääses Manet kõrgseltskonda sisse. Maneti mõjutasid väga 1867-1871.aasta poliitilised sündmused Pariisis. Ta maalis sõjast inspireeritud teoseid nagu ,,Kodusõda" ja ,,Barrikaad". Tema maalid väljendavad hirmu ja õudust. Manet liitus ka ise rahvuskaardiga. Hiljem jätkas ta taas rahulikel teemadel maalides portree Emil Zolast. Ta maalis põhiliselt modernset igapäeva elu, paljud ta maalid on midagi enmat kui lihtsalt pildid. Maneti maalid on täis silmi kirjuks tegevaid värve. Ta ei eksponeerinud enam oma maale nii tihti näitustel, vaid töötas pigem koos Monetiga ja finantseeris oma sõpru rahaliselt. Manet suri Pariisis. EDGAR DE GAS (1834-1917) Edgar de Gas sündis 19.juulil 1834.a. Pariisi pankuri peres. Tema isa oli tulnud noore mehena
dramaatilised pildid olid loodud spetsiaalselt, et tollases vaatajas esile kutsuda kaastunde meditatiivset seisundit. Seistes Kristuse kuju ees, kes f��siliselt ja ps��hiliselt inimeste pattude lunastamiseks oli kannatanud, v�is inimene enam m�ista altruismi eksistentsiaalset olemust. Selle teema k�ige varasema n�ite leiab Berliini Nationalgalerie�s eksponeeritud altari tiiva p��rdel, mis on dateeritud aastasse 1520. ****** Albrecht D�rer s�ndis kullassepa pojana, kelle esimesed kunsti�pingud m��dusid isa k�e all. Peagi avaldus tema geniaalne joonistajaanne, mis kulmineerus sellega, et D�rerist sai silmapaistvaim Saksa kunstnik ja suurim p�hjamaade renessansiajastu meister �ldse, keda tuntakse isikup�raste maaliliste grav��ride j�rgi. D�reri virtuoossed puul�iked t�id talle kuulsust �le terve Euroopa juba varases nooruses. P�rast �pinguid Itaalias naasis D�rer N�rnbergi, kus ta avas oma ateljee ja
* Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci.
vahel,teinekord ka vaataja kulul nalja teha. Väga populaarsed olid laemaalid,mis jätsid mulje,et lege ie olegi ,vaid seinad koos pilastrite ja muude ehitusdetailidega tõusevad pilvedeni,mille vahel hõljuvad pühakud. Perspektiiviseaduste ja keeruliste rakurside kujutamine oli täiuslik,lausa nii täiuslik,et vaataja ei saanudki sageli aru,millaltõeline ruum tõeslite seintega läks üle maalitud näiliseks ruumiks. Andrea del Pozzo laemaal Rooma San't Ignazio kirikus. Itaalia maalikunstnik Andrea del Pozzo (1642-1709) oli üks hilisaroki illusionistliku laemaali viljelejaid. Barokiajastu Flandrias Esimene suur kusntnik keda mõjutas Caravaggio erakordne looming, oli flaamlane Peter Paul Rubens (1577-1640), kes sündis ja elas Antverpenis. [Tema silmapimestavale karjäärile pani aluse juba sündimine laialdaste humanitaarsete huvidega õigusteadus doktori ja Antverpeni raehärra perekonda,kus endasmõistetavalt anti pojale parim haridus
H.Daumier (1808-1879) Oma töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast, karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda. Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu. Tema karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis-Philippe I karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. F.Millet (1814-1875) Prantsuse maalikunstnik. Jean-François Millet sündis talupoja peres ja pidas end surmani talupojaks. Ta õppis maalikunsti Cherbourg'is ja alates 1837 Pariisis. Aastal 1840 loobus ta õpingutest ja hakkas tööle kunstnikuna, sattudes Honoré Daumier' mõju alla. 1841 ta abiellus, 1844 jäi leseks. Aastal 1849 kolis ta Barbizoni, kus elas surmani, maalides eeskätt talupoegi, elu lõpupoole ka maastikke. Stiililt oli ta realist, kuid mõjutas tugevasti impressioniste. Millet ei maalinud kunagi natuurist
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolo
· "Jänes" 1502 · "Kaks muusikut" 1504 · "12 aastane Kristus" 1506 · "Väike öökull" · "Aadam ja Eeva" 1507 · "Püha Kristofer" 1511 · "Kolmainsuse imetlemine" 1511 · "Noore mehe portree" 1521 · "Madonna ja laps pirniga" 1526 · "Jalutuskäik" · "St. Eutace" · "Autoportree" 1500 Albrecht ise Jeesusena Pieter Braueghel vanem (1525-1569) · oli joonustaja, graveerijaja maalikunstnik · töid iseloomustavad elujõulised talupoja tüübid ja kaasaegne olustik · oli esimene, kes kujutas talupoegi kui võrdõiguslikku ühiskonna liiget ja nähi neis rahva elujõu allikat. · "Kunstnik ja kaupmees" · "Laste mängud" 1599-1560 · kaks poega Jan ja Pieter · "Jahimehed lumes" 1565 tagaplaanil uisutajad · "Talupoja pulm" 1568 7. peatükk. MANERISM ITAALIAS Taust: eraldus renessansist 16. saj. II veerandil.
Marcel Duchamp Marcel Duchamp (sünninimega Henri-Robert-Marcel Duchamp; 28. juuli 1887 Blainville- Crevon 2. oktoober 1968 Neuilly-sur-Seine) oli prantsuse-ameerika kunstnik. Duchamp sündis Ülem-Normandias kultuurihuvilises peres. Tema emaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Pere 7 lapsest suri üks noorelt, aga neli said kunstnikuks: lisaks Marcelile veelmaalikunstnik Jacques Villon (1875 1963), skulptor Raymond Duchamp-Villon (18761918) ja maalikunstnik Suzanne Duchamp- Crotti (18891963). Marcel lahkus kodust 10-aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises. Tema varased tööd on postimpressionistlikus, kubistlikus ja fovistlikus stiilis. Koolis õppis ta ka klassikalist joonistamist ja katsetas selleski stiilis. Tema kõige mõjukam õpetaja oli siiski tema vanem vend Jacques.
eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibliainelistes töödes üldini mlik sisu. Re m brandti käekäik oli nooruses õnnelik , vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele vilets ja rõõ "Dr. Tulpi mutu. anatoomia". "Öine vahtkond". ,,Kadunud poja tagasitulek". Vermeer van Delft zanri maalija. Maalide sisuks lihtsad igapäevased toi mingud. ,, Kunstniku ateljee". Mõiste ,,väikesed hollandlased". Sellega tähistatakse kunstnikke, kelle maalid olid m õ õtmetelt väikesed. Siia kuuluvad: Pieter de Hooch, Gerard Terborch, Jan Steen, Adriaen van O stade jt. Flaami kunst (Flandria tänapäeva Belgia) Hispaania või mu all, katoliiklik. Peter Paul Rubens. Rubensi loo ming on tüüpiliselt barokne rahutu, hoogne, figuurid põi muvad ke erulistes poosides
vormi). Suurt mõju avaldas ka Aafrika neegrite skulptuur, mis just sel ajal Pariisis suurt huvi äratas. 1 Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973). Hispaaniast, Katalooniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult tuttav kunstitehnikatega ja äratas juba varakult tähelepanu suurepärase joonistaja ja maalijana. Huvitav on , et hiljemgi, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi". Tol ajal viisid kõigi kunstnike teed Pariisi. Picasso asus sinna 19-aastaselt ja jäi ülejäänud eluks Prantsusmaale. Esimese paari
Soome) 2. Millistes teostes rakendas Gerhard Munthe oma rahvuslikku kujundusstiili? Munthe eesmärgiks oli luua rahvuslik originaalne kujundusstiil viikingi aja rahvuskunsti alusel. 3. Kust võtsid norra arhitektid eeskuju? Arhitektidele olid eeskujuks püstpalkkirikud ja viikingilaevade ornamentika. 4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Kreedidipank Tallinnas, Pauluse kirik Tartus, Suur Tallinna projekt 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too näiteid Temaatika eeposest „Kalevala“ ja rahvaluule kogust „Kanteletar“ 6. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Much? Nn „igavesed teemad“: inimese üksildus, armastuse kaduvus, hirmud haigused ja surm. Ta tahtis oma hinge teistele avada. 8. Kelle teosed on „Karje“, „Madonna“, „Eluring“, „Tütarlapsed sillal“? Much’i 4
ateism: usk peab jätma tedlastele täieliku mõtte- ja uurimisvabaduse. Väitis et piibel ei ole jumaliku ilmutuse vili, vaid on inimeste poolt kirjutatud ja nende kõlbeliste veendumuste taset kajastavate raamatute kogumik Poliitilised seisukohad: Võtab omaks Hobbesi teooria Oli arvamusel et võim ei saa olla kõlbeline, inimesi tuleks juhtida nii et nad arvaks et elavad oma mõistuse ja vaba tahte järgi. FRIEDRICH NIETZSCHE 15 okt 1844 1900 suri süüfilisse sündis kirikuõpetaja pojana. 1870 nimetatai ta Baseli ülikooli korraliseks professoriks. 1875 oli kutsutud Tartu Ülikooli aga ta ei võtnud seda vastu Teosed: "Anti-Kristus" raevukas teos suunatud Wagneri pihta, vihastas kuna Wagner muutus kristlaseks. Ristiusk on enesehävitamise õpetus. Ristiusu viga ta kuulutab valmisolevaid jumalikuks tõetatud väärtusi. Tunnetusteooria: selle taustaks on tema vaatepunkti õpetus, mille kohaselt iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele.
vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874. Sellega seoses sai Cézanne kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Siin provintsi üksinduses, elades üldsusele tundmatu veidra erakuna, kujundab ta umbes alates aastast 1880 välja täiesti iseseisva kunstilaadi. Cézanne eemaldus impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase värvikindlusega. Cézanne´i peamine erinevus impressionistidest on selles, et kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
