Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jan Vermer van Delft (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Jan Vermer van  Delft
Angelina Petrova & Gert Vahemäe
GII ja  GIII
Tallinna  Heleni  Kool
2014
Jan Vermer van Delfet ehk 
Johannes  Vermeer
• Sündis 31. oktoobril 1632 Delftis, 
Hollandis
• Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja 
peremehe ja siidikanguri  pojana
• Ta oli Hollandi maalikunstik
• Ta töötas kogu elu Delfti linnas
• Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku 
ning abiellus
• Suri 15. detsembril  1675
Maalid
• Temalt  on  säilinud  35  pilti  ja 
arvatakse,  et  rohkem  ta  teha  ei 
jõudnudki.
• Tema  üks  kuulsaimaid  maale  on 
"Tütarlaps 
pärlkõrvarõngaga"
mida  on  kutsutud  ka  Madalmaade 
Mona  Lisaks.
"Tütarlaps 
pärlkõrvarõngaga"
Royal  Picture  Gallery  Mauritshuis, Haag,  Holland
"Piima  kallav   teenijatüdruk "
Riigimuuseum,  Amsterdam
"Klaas veini"
Gemäld- galerie , Berliin, Saksamaa
Loomingu üldine iseloomustus

Vasakule Paremale
Jan Vermer van Delft #1 Jan Vermer van Delft #2 Jan Vermer van Delft #3 Jan Vermer van Delft #4 Jan Vermer van Delft #5 Jan Vermer van Delft #6 Jan Vermer van Delft #7 Jan Vermer van Delft #8 Jan Vermer van Delft #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gertvahemae Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
ppt

Jan Vermeer van Delft

Jan Vermeer van Delft (16321675) Kauri Vaab XI Klass Loo Keskkool Jan Vermeer van Delft Sündis 31. oktoober 1632 Suri 15. detsember 1675 Hollandi maalikunstnik Töötas kogu elu Delfti linnas Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus Looming Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures Algul viljeles ajaloolistel teemadel Piibel Mütoloogia Antiikajalugu Hiljem viljeleb olustikumaali

Kunstiajalugu
thumbnail
1
doc

Jan Vermeer

Jan Vermeer Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft (ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis ­ maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik. Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaesetes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Baroki lühikokkuvõte

Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile tõsta järgmised: "Kunstniku ateljee"; "Piima kallav teenijatüdruk"; "Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli tähtsal kohal usulise härduse ja ekstaasi kujutamine. Eriti palju tehti tol ajal vana rahvuslikku värvitud puuskulptuuri. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi

Kunstiajalugu
thumbnail
26
pdf

Tallinna Prantsuse Lütseumi kunstitest kõik materjalid

Paul sinac Claude Monet(1840- 1926) 1863-1935 Londoni Parlamendihoone(rahvusgalerii, london) Paadid Saint tropez sadamas Sinac esindab neoimpressionismi. Neoimpressionistid asetasid värvid lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktudega. seetõttu nad nim. Püantilistideks Turner(1775-1851) Matused merel(tate'i galerii, london) Turner esindab romantismi, kuid ta viimaseid maale võib pidada impressionismi eelkäiaks. Paul gaugin (1848. 1903) Turneri udusse ja pilvedesse uppunud töödes Barbaarsed lood(tahiti naised)(asub MOMA's kaotavad valgus ja vari hoopis oma piirjooned. new york Vaatamata tema ja monte'i tööde sarnasule ei

Kunstiajalugu
thumbnail
30
docx

Barokk-kunst

intiimsus. Hollandi meistrite tööd ei ole kunagi esemetega üle kuhjatud, kompositsioonid on loodud sääraselt, et iga üksik ese maksimaalselt kõigi oma omadustega mõjule pääseks. Kui flaami natüürmordid mõjuvad eelkõige oma rikkalikkuse ja toredusküllusega, siis hollandi natüürmordid köidavad pigem sisemise soojusega. 20.Vermeer Erilise koha Delfti kunstnike keskel omab JAN VERMEER van DELFT (1632— 1675), kes on üheks vähemproduktiivsemaks kunstnikuks hollandi olustikumaalijate arvukas peres. Tema teadaolevate tööde arv ulatub umbes kolmekümne viieni. Kunstniku kõige varasemateks teosteks loetakse kaht enne 1656. aastat valminud maali: «Diana nümfidega» (Haag) ning «Kristus Marta ja Maarja juures» (Edinburgh). Intensiivsete värvikontrastide rakendamine ja nende harmooniline sulatamine pildi tervikusse jäigi peaaegu kõigi Vermeeri maalide üheks peatunnuseks

Kunstiajalugu
thumbnail
62
txt

Kunst raekojas

Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o

Eesti kunstiajalugu
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani

Kunstiajalugu
thumbnail
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

Itaallasest kunstnik ­ CARAVAGGIO (1571-1610) Hispaanias - olulisel kohal vaimulike pildid ja portreed. kunstnikud VELAZQUEZ (1599-1660) RIBERA, MURILLO, El GRECO Hollandis ­ BAROKNE REALISM ­ tellijate maitsest sõltuv. Lihtne ja koduse muljega, tagasihoidlik, realistlik, tõetruu. Pildid tehti kodanlaste elutubadesse. Juhib olustikumaal, teisel kohal portreemaal kunstnikud ­ HOOCH (1629- 1684), VERMEER (1632-1675) REMBRANT (1606-1669) HALS(1581-1666) veel DELFT, STEEN, Flaami - ÕUKONNABAROKK kunstnikud RUBENS (1577-1640) DYCK(1599-1641) Flaamid ja hollandlased tegid ka siiski pärisbarokki, kuid väikese nihkega. Nii et üks oli natuke realistlik ja teine õukondlik. Prantsusmaa ja Inglismaa ­ VANAKLASSITSISM ­ rahulik, kaine, selge, harmooniline, range, eeskujud antiigist ja renessanssist. Ehituses samad jooned. LOUVRE´i LOSS ­ kunstnik CLAUDE PERRAULT VERSAILLES´ LOSS ­ kunstnikud VAU, MANSART, NOTRE inglane - kunstnik WREN

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun