Jan Vermeer van Delft (4)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

14

ppt

Jan Vermeer van Delft

Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures.  Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas.  Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked interjörid idamaiste vaipade, pärlite ja turbanitega ning samuti inimesed.

Kunstiajalugu

10

pptx

Jan Vermeer van Delft

Triinu Kask 2009 Jan Vermeer van Delft Fakte isikust Johannes Vermeer 31.10.1632 ­ 15.12.1675 Delftis, Hollandis Vanemad : Ema ­ Digna Baltens Isa ­ Reynier Jansz siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Suri 1652 1653 ­ vahetas usku, abiellus Catherina Bolnes´iga 8-11 last Karjäär Õppis Leonard Brameri juures. Avastati alles 1866 a. prantslasest kriitiku Theophile Thoré poolt. Varajasemas loomingus enne 1657 a. maalis ajaloolisi maale nt Piiblist, mütoloogiast ja antiik ajaloost Hiljem olustikumaale Maalid

Kunstiajalugu

18

pptx

Jan Vermer van Delft

Jan Vermer van Delft Angelina Petrova & Gert Vahemäe GII ja GIII Tallinna Heleni Kool 2014  Jan Vermer van Delfet ehk Johannes Vermeer • Sündis 31. oktoobril 1632 Delftis, Hollandis • Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana • Ta oli Hollandi maalikunstik • Ta töötas kogu elu Delfti linnas • Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus • Suri 15. detsembril 1675  Maalid • Temalt on säilinud 35 pilti ja arvatakse, et rohkem ta teha ei jõudnudki. • Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga",

Kunstiajalugu

1

odt

Jan Vemeer Van Delft

Kolmnurkne kompositsiooniskeem- rahulik, paigalseisev, sümeetria, kooskõlas. Interjöör ühe inimfiguuriga, olistikumaal, jätab igapäevase mulje. Rahulik idüll, pildi taga peitub mõni jutustus. Naine pildil mõjub natuke poseerivana. Eriline rahu, suletus ja keskendatus. Üle kogu pildi hajutatud valgus. Sugestiivne, endastmõistetav ruumikujutlus. Kasutatud on kangeid külme toone, värvide tugevus ja kontrastsus. Maalimisviis on sile ja kuiv. Võrdlud maali "Tüdruk pärliga" Jan Vermeer van Delft: ka sellel maalil on külmad, kanged toonid. On näha ka värvide kontrastsust ja tugevust. Tüdruk maalil mõjub jällegi poseerivana. Kolmnurkne kompositsiooniskeem, riiete illusionistlik kujutamise viis, portreemaal, ragulik idüll pildi taga peituva jutustusega, hajutatud valgus, endastmõistetav ruumikujutlus ja kuiv ning sile maalimisviis. Mitte ükski teine kunstnik sellel sajandil ei kasutanud sellist valgusekujutust ja värvi kiirgavust nagu Vermeer

Kunstiajalugu

1

odt

Jan Vermeer

Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga

Ajalugu

1

doc

Jan Vermeer

oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis ­ maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik. Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaesetes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks oli see hea abielu, sest tema

Ajalugu

5

pptx

Jan Vermeer van Delft „Piima kallav teenijatüdruk“

Jan Vermeer van Delft ,,Piima kallav teenijatüdruk"  Jan Vermeer van Delfti elu Jan Vermeer van Delft ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis. Maetud 15. detsembril 1675 aastal. Hollandi maalikunstnik. Elu ajal erilist edu ei saavutanud Tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van

Kirjandus

35

docx

Egiptusest Futurismini

Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile tõsta järgmised: "Kunstniku ateljee"; "Piima kallav teenijatüdruk"; "Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. Pilet 11 1.Varase keskaja kunst Euroopas. Merovingide ja Karolingide kunst Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise

Kunst

Lisainfo

Meedia

Kommentaarid (4)