Jan Vermeer van Delft
(16321675)
Kauri Vaab
XI Klass
Loo Keskkool
Jan Vermeer van Delft
Sündis 31. oktoober 1632
Suri 15. detsember 1675
Hollandi maalikunstnik
Töötas kogu elu Delfti linnas
Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja
peremehe ja siidikanguri pojana
Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning
abiellus
Looming
Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures
Algul viljeles ajaloolistel teemadel
Piibel
Mütoloogia
Antiikajalugu
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Slayer
Õppematerjali autor
Jan Vermer van Delft Angelina Petrova & Gert Vahemäe GII ja GIII Tallinna Heleni Kool 2014 Jan Vermer van Delfet ehk Johannes Vermeer • Sündis 31. oktoobril 1632 Delftis, Hollandis • Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana • Ta oli Hollandi maalikunstik • Ta töötas kogu elu Delfti linnas • Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus • Suri 15. detsembril 1675 Maalid • Temalt on säilinud 35 pilti ja arvatakse, et rohkem ta teha ei jõudnudki. • Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga",
Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga
Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked interjörid idamaiste vaipade, pärlite ja turbanitega ning samuti inimesed.
5) PEAMISED ŽANRID: PORTEEKUNST (sageli grupiportreed, vaatab vastu rahulik teovõimas energiline kodanik) OLUSTIKUMAAL (jõudeelu, lõbutsemist jõukate inimeste kodudes) NATÜÜRMORT (jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljadega ja toiduga, veinikarikaid, vaipu jne.) MAASTIKUMAAL (iseseisev ja realistlik, linnavaated, marinism – meremaal, loomamaal) Porteemaal – esindajad: FRANS HALS Olustikumaal – esindajad: JAN STEEN, PIETER de HOOCHi, JAN VERMEER van DELFT. Maalide formaat väike. Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Tihti on see satiiriline või moraliseeriv, vahel aga ka peidetult pikantne. Jan Vermeer kujutab interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. Tegevus on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone
jutustus (satiiriline, maalidel oli romantilised moraliseeriv või tavaliselt mingi loodusvormid; peidetult pikantne); olustikuline heletumeduse põhitegija Jan tegevus, mis efektid; ärevad/ Vermeer van tagas elavuse ja traagilised Delft, kes kujutas loomulikkuse; teosed enamasti interjööre tabas hästi (1 v 2 inimest); inimese iseloomu; tegevus vähetähtis, maalimislaad vaba meisterlik teostus, ja hoogne; karged külmad enamus pildid tegi toonid, üle pildi tegelikult valmis
saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast ,,väikesed hollandlased". JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sageli grupiportreed. Suurimaid meistreid F. HALS sidus nii üksik- kui grupiportree mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse
Maalimislaad vaba, hoogne aga jõuline. Tema maalid on loomulikud. NTKS: „Mustlastüdruk“; „Püha Georgi laskurite bankett“. Olustikumaale viljelesid paljud kunstnikud. Pildi formaat väike, millest tulenevad ka nn.Väiksed Hollandlased. Esemed pidid olema realistlikud. Sageli pildi aineks mõni jutustus. Jan Steen „Ristsed“. Pieter de Hoosh’i teosed on kodused ja idüllilised. „Naine ja ta teenija õues“. Kõige kuulsam väikestest hollandlastest on Jan Vermeer van Delft. Ta avastati alles 19.sajandil. Kujutab peamiselt interjööri, kus on 1 kuni 2 figuuri. Oluline on see, kui meisterlikult annab asju edasi. Peamiselt kasutas kargeid ja külmi toone aga selliseid, mis ei torka silma. Olulisel kohal on ka valgus. NTKS: „Piima tüdruk“; „Hollandi tütarlaps“; „Härrasmees ja veini joov daam“; „Delfi vaade“; „Kunstnik oma ateljees“. Natüürmort oli uus žanr. Seal kujutatakse kõike, mis annab edasi rikkust ja jõukust
Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile tõsta järgmised: "Kunstniku ateljee"; "Piima kallav teenijatüdruk"; "Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli tähtsal kohal usulise härduse ja ekstaasi kujutamine. Eriti palju tehti tol ajal vana rahvuslikku värvitud puuskulptuuri. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid