Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jälitusluul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luulu, luulud, tõenduse, uskumus, eiramine, freeman, jälitaja, mainis, tunnistas, naabrite, patsiendid, kalduvus, seostatakse, afekt, jäta, skisofreenia, seletused, teoreetilised, arusaamised, tegelenud, valede, kesksed, kaotavad, infarkti, istudes, püüdes, omistama, nimetaja, olemasolevad, tõendused, kirjeldavad, koolilapsed, hõlmasid, kadusid........................10 3. KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS................................................................. 11 Low-ball- madala pallilöögi taktika......................................................................... 13 Kaitse........................................................................................................................13 4. SOTSIAALNE TÕENDUS......................................................................................15 Sotsiaalse tõenduse printsiip.................................................................................... 15 Kaitse........................................................................................................................16 5. MEELDIVUS...........................................................................................................17 Miks sa mulle meeldid? Võimalikud põhjused ....................................................... 17 5.1.1. Füüsiline atraktiivsus....
o Mingi osa maailmast või temast on ära surnud või ei eksisteeri - Hallutsinatsioonid tajutavad kogemused mis esinevad ilma tegeliku sisendita o Kuulmise (kõige sagedam), visuaalse, puute, lõhna, maitse valutundlikkuse hallutsinatsioonid o Meelepete ehk eksitaju ehk illusioon tegeliku objekti moonutatud taju - Psühhoos reaalsustunde kadumine, mille tõendiks on kõige sagedamini luulud või hallutsinatsioonid Negatiivsed sümptomid Mingi sümptom on puudu normaalsest käitumisest - Motivatsiooni ja tahteaktiivsuse vähenemine huvi puudumine rutiinsete ja mitterutiinsete tegevuste vastu nt tööl-koolis käimine, enese eest hoolitsemine, hobidega tegelemine - Anhedoonia võimetus rõõmu ja naudingut tunda - Aloogia kõne sisu vaesumine, väljendub napisõnalisuses, raskustes sotsiaalses olukorras kohaselt käituda
ravimisel. Pierre Janet Samas leidus ikkagi veel asjatundjaid, kes jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks nendest oli prantslane Pierre Janet (1859 1947). Ta jõudis järeldusele, et see, mida ta nimetas alateadvuseks, on pidev seisund, mis eksisteerib koos teadvusega. Janet väitis, et hüpnoosis kogeb mõistus kahestumist. Sügavas transis saavutab alateadvus tegeliku kontrolli. Ning Janet uskus hüpnoosi kasulikkusesse. Aastal 1919 aga ta tunnistas, et see teema on unarusse jäetud, kuid ennustas, et see võib ühel päeval muutuda taas tõsiseks uurimisvaldkonnaks. Clark Hull Järjekordne asjatundja, kes säilitas huvi hüpnoosi vastu. Ta oli ameerika psühholoog Boris Sidis ja oli mõjuka raamatu ,,Sugestiooni psühholoogia" (,, The Psychology of Suggestion", 1898) autor. Clark Hull oli arvatavasti sel ajal hüpnoosi peafiguur ja üks oma põlvkonna lugupeetavamaid psühholooge. Ta kaitses 1918. aastal Wisconsini ülikoolis
Räpina Ühisgümnaasium Tatjana Kruglova 11. A klass LEVINUMAD ARUSAAMAD HÜPNOOSIST Uurimistöö Juhendajad: Monika Ilmas Ülle Haan Räpina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. HÜPNOOSI ALUSED...............................................................................................6 1.1. Teadvus ja alateadvus..........................................................................................6 1.2. Hüpnoosi definitsioon.........................................................................................6 1.3. Hüpnoosi ajalugu.................................................................................................7 1.4. Hüpnoosi olukord tänap�
- Paranoiline luul – tugevalt endaga seotud (uudised on ainult mulle) tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatus, tagakiusamis, kahjustus, mürgistus, mõjustus, instseneeringu (arvab et elu on stsenaarium), intermetamorfoosi (on kellegi vastu vahetatud), teisiku, kiivus, erootiline luul Luulu iseloomustus Luulu ulatus: - Olmeluul – lähem ring, pere, naabrid - Laiahaardeline luulu – linna/riigivalitsus - Kosmiline luul Luulu süstematiseeritus: - Isoleeritud luulumõte – keegi mürgitab mind - Fragmentaarne luul - - Süstematiseeritud luul – kõik on seotud Emotsionaalsus Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega - Emotsioonid on kaasasündinud omadused. Igaühe võime emotsioone läbi elada on erinev
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
Esindavuse heuristik – hinnatakse kas isik, objekt või sündmus kuulub teatavasse kategooriasse lähtudes sellest, kui tüüpiline selle kategooria esindaja ta tundub olevat. Jaotatakse gruppidesse lähtuvat sarnasusest. Eeldatakse, et kategooria on homogeenne, seega kõiki sellesse kategooriasse kuuluvaid asju võib pidada kogu grupi suhtes esinduslikuks. Nt. minu sõber on hispaanlane ja ta on laisk = kõik hispaanlased on laisad. Vead: statistika eiramine, üksikjuhtumite üldistamine, heterogeensuse unustamine. Suhtumiste/hoiakute heuristik – olukordadele ja inimestele reageerimine vastavalt meie hoiakutele. Kinnituse eelistamine – võtame parema meelega vastu infot, mis sarnaneb meie olemasolevale hoiakule. Vead: meie hoiakud võivad olla ekslikud. Ankurdamise heuristik – esmane info on „ankuriks“ ja kogu järgnev info on kohandatud esmase infoga, nt. esmamulje, originaalne hind. Vead: kontrasti efekt, raamimisefekt.
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
Paraneb lapse kognitiivne ja sotsiaal-emotsionaalne areng. Väheneb laste tundeelu- ja käitumishäirete osakaal. Perekeskse ravi mõju perele Väheneb: Vanemate stress ja äng Ebaõnnestumis- ja süütunne Depressioon Paraneb: Perede psühhosotsiaalne toimetulek Perede (eriti isade) mõistvus ja lähedussuhe lastega Takistused perekesksele ravile Meditsiinipoolsed tegurid: Pere tähtsuse eiramine Sotsiaalsed tegurid: Hoolt vajavad pere vanemad lapsed Haigla kauge distants kodust Lühike emapuhkus Isade töökohustused Pere halb majanduslik toimetulek Esmane tervisekasvatus On suunatud tervetele inimestele ja selle esmaseks eesmärgiks on tervisehäirete ärahoidmine. Siia kuulub ka laste ja noorte tervisekasvatus, hõlmates hügieeni, soovimatust rasedusest hoidumist, isiklikke suhteid.
“Kosmos”, Magdaleena Haigla juures) • Suure intensiivsusega sirgetel tänavalõikudel asuvad ülekäigurajad (Tallinnas Sõpruse pst., Mustamäe tee) • Ülekäigukohad, kus jalakäijaid liigub harva (Tallinnas Järvevana tee, Peterburi maantee, Pirita tee) • Trammipeatused kahe sõidusuuna vahel • Parklad kaupluste, polikliinikute, tanklate, turgude juures Jalakäija tegevusest tingitud tegurid suurlinnas: • Foorinõuete eiramine • Tee ületamine ülekäiguradade või ristmike vahetus läheduses • Lähenevate sõidukite liikumiskiiruse vale hindamine • Tee ületamine ristmikule lähenevate või ristmiku otse ületavate sõidukite eest • Tee ületamine seisvate sõidukite varjust, peamiselt lapsed • Tee ületamine seisva bussi eest • Diagonaalselt tee või ristmiku ületamine • Jalakäijapiirde eiramine, peamiselt lapsed 14
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed puutuvad muusikaga kokku
Louis Thurstone - Multiple-factors theory ehk 7 primaarset vaimset võimet: V verbaalne (Verbal Comprehension) W sõnade voolavus (Word Fluency) N numbriline (Number Facility) S ruumine (Spatial Relations) M mälu (Associative Memory) P tajukiirus (Perceptual Speed) R arutlusoskus (Reasoning) => hiljem tunnistas, et ei ole siiski sõltumatud (on ühisosa g) Philip E. Vernon - 1950 -- The Structure of Human Abilities. Hierarchical group factor theory Raymond B. Cattell 1963 -- Theory of Fluid and Crystallized Intelligence: A critical experiment. Gf fluiidne ehk voolav intelligentsus: arutlusoskus ja loogiline mõtlemine; sünnipärane üldine vaimne võimekus Gc kristalliseerunud intelligentsus: omandatud faktiteadmised, silmaring; kultuurispetsiifiline (=> kooliharidus)
Tervise edendamise valdkonnad Alkoholi liigtarvitamine ennetamine HIV'i ennetamine Laste ja noote tervise edendamine Narkomaana ennetamine Tervise dendamine paikkonnas Tervise edendamine tervishoiuasutustes Toitumine tervise edendamine töökohtades Tubakatarvitamine Tuberkoloositõrje Vähi ennetamine ja varane avastamine Tervisekäitumise muutumine algab meie eneste seest.... Terviseharjumste muutmine Hoiak - Tajutud uskumus, tervisejooks annab hea enesetunde terveks päevaks. - Kognitiivne Mõtted uskumused. Kui söön porgandit, siis mõjub see nahale hästi. - Afektiivne - Emotsionaalne. Porgandit on mõnus süüa. - Käitumuslik Ma söön porgandit vähemalt korra nädalas. Väärtuste ja ootuste süsteem. Varased käsitluse: Informatsioon- hoiaku muutus- käitumise muutus Kui saadakse neg. Infot enda käitumise kohta, siis tekib kaitse hoiak. Et kui keegi
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav k�
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade käitumise uurimisega tegeles
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
kõikide negatiivsete külgede teadmisest. 10 Tegelikkuses on hirm see, mis hoiab suitsetajaid lõksus ja seminaril eemaldatakse need hirmud. Enamik suitsetajaid lahkub juba peale esimest seminari rõõmsa mittesuitsetajana. Peale seminari ei tunne suitsetaja end ilmajäetuna, vaid et on saavutatud vabadus. See, mille käes suitsetajad kannatavad, kui nad on üritanud suitsetamisest loobuda teiste meetoditega, on masendus ja kurbus, mille põhjustab uskumus, et nad on ilma jäänud toest või naudingust. Seminari meetodi võlu peitubki selles, et see eemaldab suitsetamise soovi ja vajaduse. Kui inimene on õigesti meelestatud ja järgib nende juhiseid, on nikotiinivõõrutus pea märkamatu. Raha tagasi garantii annab ka kindluse, et ei maksta tühja. Kui nende seminaril osalenu peaks ebaõnnestuma, siis on järgnevateks sammudeks individuaalsed lähenemised, kus keskendutakse just vaid ebaõnnestujale ning kui seegi
erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo kokkuviimine edukaks. Tänapäevased uuringud on olnud suunatud eelkõige niisuguste stereotüüpide kindlakstegemisele,mille alusel ühed inimesed otsustavad teiste inimeste kriminaalsete kalduvuste üle.Selle kõige levinumaks eelarvamuseks on olnud uskumus,et kena välimusega inimesed(atraktiivsed)on niisugused ka sisemiselt ja vastupidi.Probleemiks on olnud atraktiivsuse kui omaduste objektiivne kirjeldamine,sest inimnägude tajumisel mängivad suurt rolli lisaks sünnipärastele morfoloogilistele tunnustele ka niisugused tunnused,mida tajutakse intuitiivselt. Mõnedes uuringutes on näidatud,et atraktiivseid lapsi eelistatakse täiskasvanute ja teiste laste poolt juhul,kui nad on toime
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Neurootilisus Marvin Zuckermani 4-faktoriline mudel HEXACO mudel ("suur viisik" + "honesty/humility": Ashton jt) Isiksusetüübid (-tüpoloogia). Selle erinevus dimensionaalsest lähenemisest. Sageli korratud isiksusetüübid: paindlik (resilient); ülekontrollija (overcontrolled); alakontrollija (undercontrolled). Isiksus hõlmab ka väärtusi, vajadusi, eesmärke Ekstravertsuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid Jungi algne idee (ektraversioon vs introversioon). Tunnistas et inimestel üldiselt elemente mõlemast. Heymans leidis midagi sarnast Eysenck ning Gray- dimensioonide võrdlus Erinevad ettekujutused ekstravertsuse "tuumast" Eysenck- seltsivus+ impulsiivsus Watson- positiivne emotsionaalsus, Depue&Collins- tegutsemisvalmidus, Ashton- sotsiaalne tähelepanu Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus)
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps
terrviseprobleeme võrreldes teistega (minu omad vs teiste omad) ja need teised on samasugused (vanus, sugu jm). Kas Sinul oleks suurem/võrdne/väikesm võimalus saada sama haigus, mis teistel. Nt allergia. Enamiku arvates oli neil väiksem võimalus neid terviseprobleeme saada. Neli kognitiivset faktorit, mis võiksid ebarealistlikku optimismi kirjeldada: · Puudub isiklik kogemus või on see vähene/ebapiisav. Nt kui ei ole ise põdenud. · Uskumus, et probleem on ennetatav individuaalse tegevusega. · Uskumus, et kui probleem ei ole veel ilmnenud, siis ei ilmne see ka tulevikus. Nt suitsetan, aga ei ole mingit probleemi olnud, siis ei tule ka. · Uskumus, et probleemi esimeminine on harv või ebatõenäoline. Nt allakukkunud lennuk. Seega ei ole isikliku riski tajumine ratsionaalne protsess. Ei hinda adekvaatselt. W arvates ignoreeritakse riske tasakaalustamise teel. Nt suitsetan palju, aga ei joo ja toitun korralikult
; lihaslõtvus, silmaliigutused järjekord: 1-2-3-3-3-2-R2-3-4-3-2-R-2…, tsükkel 90 min – tavaliselt 5 tsüklit öö jooksul NB! REM ja unenäod ei ole absoluutses seoses. Une regulatsioonist Kahjustused retikulaarformatsioonis panevad loomad magama. Inimestel kahjustused ponsis võtab REM une ära. Serotoniini antagonistid = REM ei tule Atsetüülkoliini antagonistis =REM ei jätku Unedeprivatsioonid Peter Tripp – 200 tundi ärkvel – luulud, hallutsinatsioonid Randy Gardner – 264 tundi ärkvel – paranoia, kõnehäired jne. 70% N4 ja 50% REM = tähtsad rottidel ainevahetuse kiirenemine, kaalukaotus, surm peale 19 päeva efekt immuunsüsteemile võimalikud efektid lihastele võimalikud positiivsed efektid – immuunsüsteem, depressioon, kasvajad? Psühholoogilised efektid: sooritus halveneb igavatel ülesannetel
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
(Kotler, Roberto.1989). On näha, et erinevad autorid on püüdnud P-sid lisandada, kuid mudelit see oluliselt parandanud ja täiendanud pole. 4P mudel on piisav kehtimaks üldiselt, iga eriolukorra jaoks täiendatakse seda juba vastavalt spetsiifilistele vajadustele. Sotsiaalturunduse kontekstis mõistetakse 4P aspekte järgmiselt: Toode/Product Sotsiaalturunduses võib toode olla mittemateriaalne (intangible). Selleks võib olla uskumus, hoiak või käitumine (helkuri kasutamine), mitte-käitumine (ei astu juhuslikku vahekorda ilma kaitsevahenditeta. Tootekontseptsiooni koostamine kujuneb sellisel juhul märksa komplitseeritumaks kui nt. plekieemaldaja puhul.Inimesed peavad tunnetama probleemi ning nõustuma, et lahendus sellele on nende endi muutumine suhtumise või käitumise osas. Sageli ei tunneta just sihtrühm probleemi ning sellest tulenevalt ei jõua ka turundatav toode
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
annaabi.ee 
