Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast Väetab taimi toites neid tasakaalustatult vastavalt juurestiku kasvule ja taime vajadustele Stabiliseerib mulla happelisust või leeliselisust enamikule kultuuridele soodsas suunas. Soodustab kõigi organismide elu mullas KIHTKOMPOST Valmib soojal ajal umbes 3 kuuga KUHI-JA KASTKOMPOSTIMINE 1,2x1,2x1,2 suurim kasti suurus, külgedel õhuavad 1. komposti materjal peenestada 2. kompost peab olema niiske 3. lämmastiku ja süsiniku vahekord tasakaalus c30:n1. Ideaalne taimne ja loomne kokku segades. Vajadusel lisatakse lämmastikväetist. 4. segamine
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö Tartu 2013 Sisukord Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö..............................................................................................1 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Kompostimise lähtematerjalide kogumine..................................................................................5 Jäätmete kasutamine.....................................................................................
Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... 12 Kodune kompostimine:......................................................................................... 13 Kompostihunnik................................................................................................. 13 Aiakomposter................................
· asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus Kultuurtüübi valik · koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus Mütseeli areng · Substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilitamisel Mütseeli kasv · Väljumine(seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna suhtes (temp, valgus,õhustatus, ph ja niiskus) katmine, kastmine ja hooldustööd Komposti valmistamine · Komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus 6. Üldine töökäik (austerservik , siitake jt. ): Tooraine- peenestamine- substraadi valmissegamine ja niisutamine- substraadi autoklaavimine- substraadi jahutamine- subst.nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine- kasvunõu transport kavuruumi- kasvunõude paigutamine riiulitele- substraadi läbikasvamine
Seeneliigi valik ! asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus. Kultuuritüübi valik ! koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus. Mütseeli areng ! substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilimisel. Mütseeli kasv ! väljumine (seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna suhtes (temperatuur, valgus, õhustatud, pH ja niiskus), katmine, kastmine ja hooldustööd. Komposti valmistamine ! komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus. 6. ÜLDINE TÖÖKÄIK (austerservik, siitake jt.) Tooraine peenestamine - substraadi valmissegamine ja niisutamine - substraadi autoklaavimine - substraadi jahutamine substraadi nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine - kasvunõu
saada ja koguda (haljastupraht, kalmistupraht, kaubandusjäätmed vms). Maa piirkonnas ja aedlinnades saab edukalt rakendada biojäätmete kohapealset komposteerimist. Elanike ja ettevõtete oma initsiatiivi soosimiseks võib luua paiga, kuhu orgaanilisi ,,hooaja" jäätmeid nagu lehed jne saaks kompostimiseks tuua - lokaalne kompostiplats või jäätmejaam. Kompostimise edukuse määrab toorme kvaliteet. Sorditud orgaaniliste jäätmete kompostimisel saadakse kasutamiskõlblikku toodangut komposti ning seda saab edukalt kasutada nii koduaias kui ka mujal. Kodus lahku sorditud orgaanilisi jäätmeid saab eraldi koguda vaid siis, kui olmejäätmetekonteineri juurde paigaldada lisaks biolagunevate jäätmete konteiner. Biolagunevate jäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole. Konteineri määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda
Viimane küll patuga pooleks, sest lugupidamisest leiva vastu peaksime seda poest ostma vastavalt söömisvajadusele. Korralikult kuivatatud leivasaia ülejäägid tuleks aga viia näiteks maale vanemavanaisa või peretuttavate loomadele. Ka lapsi tuleks juba maast madalast «rohelise» eluviisiga harjutada ja neile selgeks teha, et õunasüdamed, banaani ja apelsinikoored vm lähevad ikka kompostiämbrisse, mitte paberikorvi või koos konservikarpide ja krõpsupakenditega prügikotti. Kaupluses sisseoste tehes tasuks samuti eelistada looduses lagunevat või taaskasutatavat pakendit. Sobib varjuline koht Komposti tegemine algab aias sobiva koha valimisest. Hea, kui kompostiplats saab aastaid olla samal kohal. Kompostihunnik ei tohi paikneda ereda päikese käes. Sobiv on mõne suurema puu või põõsa vari, aitavad ka vaarikad või kõrgemad päevalilled jm.
Tallinn 2009 Väikeelamutes tekkivate bioloogiliste jäätmete, sealhulgas toidujäätmete, kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Mujal on bioloogiliste jäätmete kompostimine lubatud keskkonnaameti kirjalikul loal ja tingimustel. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid tuleb kompostida soojustatud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aiajäätmeid võib kompostida ka aunades. Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m. kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Jäätmemahutid peavad olema korras
Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks. Selleka tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumise kohtadesse. Sellised punktid on Eesti suuremates linnades väiksemad kogumiskastid (näiteks patareidele) on paigutatud paljudesse kauplustesse. Alles pärast kahjutuks muutmist viiakse need
elavhõbeda jäätmed, õlijäätmed, õlifiltrid, värvijäätmed, lahustid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud pakendid, kaltsud, riided, filtermaterjal, akud, päevavalgus- lambid jt. kodumajapidamistes jm sarna-ses tekkesfääris tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Märgid mis näitavad, et see on ohtlik aine: Looduslikult jagunevad jäätmed ja kompost Maal saab kõik, mis looduses laguneb panna komposti hunnikutesse. Linnades on spetsiaalne kast- biolagunevatele jäätmetele. Linnades toimub ka sügiseti riisutud lehtede tasuta äravedu. Kõik toidujäätmed, mis jäävad üle tuleks visata komposti hunnikusse. Nt: mandariini koored, lehed, sõnnik jne. Komposti hunniku võib ka teha kasti sisse. Kompost on looduslik väetis taimedele. Jäätmeprobleemid Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele
pakend, mida on võimalik osta." 77% nõus (uuringud 2005 a.) Orgaanika Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korterühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutafa selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult enne kaevu või veekogukõrval ning peab arvestama kõigi veekaitse nõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. Ohtlik prügi Kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese aga sealjuures eriti tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes. Tulevikuplaanis on
saastunud/määrdunud pakendid, kaltsud, riided, filtermaterjal, akud, päevavalgus-lambid jt. kodumajapidamistes jm sarna-ses tekkesfääris tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. *Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud konteinerisse. *Märgid mis näitavad, et see on ohtlik aine: 9.Looduslikult jagunevad jäätmed ja kompost. *Maal saab kõik, mis looduses laguneb panna komposti hunnikutesse. *Linnades on spetsiaalne kast- biolagunevatele jäätmetele. *Linnades toimub ka sügiseti riisutud lehtede tasuta äravedu. Pilt looduslikult lagunevast jäätmest *Kõik toidujäätmed, mis jäävad üle tuleks visata komposti hunnikusse. *Nt: mandariini koored, lehed, sõnnik jne. *Komposti hunniku võib ka teha kasti sisse. *Kompost on looduslik väetis taimedele. 10.jäätmeprobleemid
kasutatakse looduslikku päritolu värvimuldi, mis annavad kujundamiseks head võimalused. Värvi tugevdamiseks ja elastsuse suurendamiseks lisatakse liimiosale linaõlivärnitsat. Saadakse kaseiintempera, mida saab kasutada ka väljas. Ilma värnitsalisandita saab värvi kasutada vaid kuivades siseruumides. Tegemist on keemiavaba ja omal käel valmistatava värviga, mis sobib ka allergikutele. Rääkimata sellest, et tulemus on alati ainulaadne ja üllatav. Värvijäägid võib muretult komposti hulka panna , sest selle kõik komponendid lagunevad. Sobivad värvimiseks jäikadele seinapindadel, mis peavad olema rasvavabad, nagu näiteks puitplaadid, papp, krohv, metall, puit ja kivi. Tüüpilised pinnad on lagi ja seinad .Võrreldes poeleti monotoonsete ja külmana tunduvate värvidega on pind soojem ning silmale rahulikum.
_ aastaks 2013 30 % _ aastaks 2020 20 % Biojäätmete teke Eestis: _Reoveepuhastuse reoveesetted _ Loomakasvatuse jäätmed: sõnnik, läga _ Toiduainetetööstuse jäätmed · lihatööstus · piimatööstus · kalatööstus _Tapamajade jäätmed (loomsed jäätmed) · loomade sisikonnad · magude sisud · veri ja verd sisaldav reovesi _majapidamises tekkivad toidujäätmed Jäätmete biokäitlus: Biokäitlus - orgaaniliste jäätmete taaskasutus · Biokäitluse eesmärk: komposti saamine-aineringe; prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine · Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne: kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust Aineringe: Looduses toimub pidev bioloogiline aineringe
on Sadestamine Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine · Mürgiresistentsus on Okosüsteemi vastupanuvõime erinevatele looduslikele mõjufaktoritele Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus Kasutatakse komposti ja sõnnikut, ei kasutata keemilise taimekaitse vahendeid Maailma rahvaarv 7 miljardit Heterotroofid Kõik loomad, seened ja bakterid Autotroofid Taimed Tööstusmelanism Loomade a taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud kwskkonnamuutustega. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod Graavitatsiooniga
Ka hüdrofoobiat on võimalik vähendada kobestamisega. 1.4. Näiteid mõningate kasvupinnasetüüpide füüsikaliste omaduste kohta Tabelis 2 esitatakse näitena järgmiste, haljastuses laialdasemat kasutust leidvate kasvupinnaste või nende komponentide füüsikalisi omadusi: Kasvupinnas A: 100% rabaturvast Kasvupinnas B: segu 50% rabaturbast ja 50% liivast Kasvupinnas C: segu 50% kompostist ja 50% liivast Kasvupinnas D: 100% komposti 19 Alljärgnevad selgitused võimaldavad mõista tabeli sisu: Segudes kasutatavate komponentide vahekorrad on antud mahuprotsentidena. Väliveemahutavus on määratud kapillaarse tõusu kõrgustel 10 cm, 40 cm ja 100 cm protsentidena kasvupinnase massist, mistõttu kergemate materjalide
ilma, et materjali kvaliteet halveneks. ● Umbes 110 kg klaastaarast on võimalik uuesti toota üle 200 uue klaaspudeli. ● Lisaks kasutatakse ümbertöödeldud sulamit ka klaasvilla tootmiseks ja ehitusmaterjalides. Kompost ● Kompost sisaldab toidu- ja aiajäätmeid, samuti ka paber, mida ei saa ümbertöödelda. ● Komposteerimine aitab vähendada jäärmete teket ● Tekkinud komposti saab ära kasutada väetisena aias. Tänan kuulamast!
Puhastusvahendid on ka ökomärgisega ja ei kasutata keemilisi puhastusvahendeid (kasutatakse n: soodat) Pesu pesemiseks kasutatakse pesupähkleid Jäätmekäitlus: Kasutatakse jäätmete sorteerimist: Paber, papp (põletusse) Immutamata ja värvimata puit (põletusse) Pakendid (pakendite kokkuostu, kord kuus) Kiletatud paber (kogumispunkti) Kile ja plastik (kogumispunkti) Konservikarbid (kogumispunkti) Klaas ja taara (kogumispunkti) Toidujäätmed (komposti) Ohtlikud jäätmed (kogumispunkti) Elekter ja küte: Elektri saamiseks kasutatakse päikeseenergiat ja tuulegeneraatoreid. Kasutatakse säästupirne Väljas on ajalised kontaktid Küttena kasutatakse puid ja pressitud turvast. (tehakse oma metsas küttepuid ja ka kasvatatakse uusi puid) Sisekliima: Tubades on radiaatorid (veebaasil), mida soojendab ahiküte Ventilatsioon (saab vähendada niiskust, temperatuuri ja kahjulikke ühendeid) Toiduained: Piim
Haigused Rebaste ilmumine linna võivad levitada kahte inimestele väga ohtlikku nakkushaigust – marutõbe ja ehhinokokoosi. Linnarebased on jutuks tulnud pärast seda kui 2005. aastal alustati marutaudivastast vaktsineerimist ja see on olnud niivõrd edukas, et marutaud oli praktiliselt likvideeritud. Mida teha, et rebased aeda ei tuleks: ära toida metsloomi anna lemmikloomale toit ette korrapäraselt ja ära jäta poolikut söögiportsu õue komposti tee kinnises kastis vaata, et jäätmemahuti kaas oleks korralikult suletav ja alati kinni selgita ka naabrile, et linnades ja asulates metsloomi ei tohi metsloomi toita. Kuidas koduloomi metsloomadel levivate haiguste eest kaitsta? Taludes tuleks jälgida koduloomade pidamisel ohutusnõudeid. Mitmete haiguste puhul saab loomi vaktsineerida. Lasta veterinaaril regulaarselt kontrollida talus olevaid loomi. Aitäh!
lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms. Orgaanika Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid Ohtlik prügi Kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese, aga sealjuures eriti
Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi. Püsilillepeenra väetamiseks sobib hästi kompleksväetis, kuna siis saab ühe korraga viia mulda nii makro- ja mikroelemendid. Väetada saab ka kompostiga ja see parandab põhiliselt mulla omadusi. Kui komposti on lisatud sõnnikut, siis on see ka väetise eest. Puutuhk on ka väetise allikas kuid selle hulka ei kuulu olmeprahituhk ja kondijahu see on hea fosfori, kaaliumi ja lubja-allikas. Lämmastikurikkad on verejahu, virts (lahjendada 1:10) , igasugused leotised (sõnniku, nõgese jms). Väetada võib ka kõdusõnnikuga, aga pidage seda meeles ,et kasutada ainult sellist kõdusõnnikut mis on täiesti lagunenud , mullataoline. Toores, kõdunemata taimeosadega
rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina antakse kevadeti aia täisväetist, et kiirendada kasvu algust. Kui muld on happeline, siis võiks murusid ka üle aasta lubjata. Lämmastik (N) on muru kiireks kasvuks oluline element. Lämmastikku tuleb lisada pärast muru külvamist. Fosfor (P) on vajalik juurte kasvuks. Kaalium (K) muudab taimed vastupidavamaks ning talvekindlamaks. Kõige tänulikum on muru komposti eest, mida tuleks laotada muru pinnale 12 kg ruutmeetri kohta. Muruorase Külvieeln väetamine Kasvuperioo e dil väetamine väetamine Kevad Suvi Sügis Üldväetis ,,Aia Väetis GrowHow GrowHow GrowHow Väetis
Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. Maailma rahvaarv – praegu ~7 miljardit. ÜRO arvates 2013 aastal on meid 8 miljardit ja 2050 9 miljardit. Mahepõllundus – mineraalväetiste asemel kasutatakse komposti ja sõnnikut. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod – gravitatsiooniga? (selle vastuses pole kindel) Milline kõver iseloomustab jätkusuutlikku rahvaarvu kasvu? Valikud: S kujuline, naturaallogaritmiline (ln) , J-kujuline (kindlasti vale). Naturaal on vist õige!? Kõige tõhusam tööstusliku reovee puhastamise viis? Variandid: septik, imbväljak. Vastust ei tea! Maailmamere taseme tõusu ei mõjuta – sademed! Autotroofid – TAIMED
BAKTERID tähtsus looduses: Jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Osalevad kõigis peamistes keemiliste elementide looduslikes ringetes (süsiniku, hapniku, forfori, lämmastiku ja väävli). Bakterite elutegevus muudab mulla viljakaks Varustavad taimi hapnikuga Elavad sümbioosis taimedega Bakterite tähtsus inimese elus: Biotehnoloogia- heitveede puhastamine Toit-kurkide hapendamine, juust, hapukoor Komposti ja silo valmistamisel Seedekulglas aitavad toitu seedida Moodustavad normaalse mikroflora Kasutatakse antibiootikumide tootmisel Seente ja bakterite võrdlus Paljunemine: Seened paljunevad eostega, bakterid pooldudes. Seened on eukarüoodid Seened ja bakterid on heterotroofid Mõlemad elavad taimedega sümbioosis Bakterid ei ole silmaga nähtavad Kasutatud allikad: http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loo dus/3seened.htm
Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine Mürgiresistentsus on Okosüsteemi vastupanuvõime erinevatele looduslikele mõjufaktoritele Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus Kasutatakse komposti ja sõnnikut, ei kasutata keemilise taimekaitse vahendeid Maailma rahvaarv 7.79 miljardit Heterotroofid Kõik loomad, seened ja bakterid Autotroofid Taimed Tööstusmelanism Loomade a taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. Miks on EMASi kasutuselevõtt organisatsioonile kasulik Mürkide mõju hindamiseks kasutatakse lühendit Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015?
See meenutab kohe värskeid kasevihtu ja sauna. Väga hea lõhn tuleb ka siis, kui sauna kivide peale natukene õlut kallata, õhku kerkib mõnus leiva küpsetamise hõng. Kui juba saunast juttu tuli, meenub ka liha grillimine. Seegi lõhn on väga hea. Ja muidugi taimed. Neid on nii palju ja neil kõigil on omapärane lõhn, mis kokku annab suve lõhna. Oma moodi lõhn on ka mere ääres. Pisut adrut ja päikest ja tuult. Või millest see just tuleb. August meenutab mulle komposti ja kõdu. Aga see ongi ju selline kuu. Siis hakkab õhk jälle kargemaks muutuma. On ka teistsuguseid tegelasi, kes naudivad hoopis omapärasemaid lõhnu. Minu vennale Jatsile meeldib bensiini lõhn. Minu arust pole see just meeldiv lõhn, aga päris vastik ka mitte. Aga kõige nõmedam on mu ema lõhna meel. Talle meeldib visnevski rohu lõhn. Väiksena mängis ta , et käsi on katki. Siis määris paksult rohtu ja sidus kinni. Käis päevade viisi ja nuusutas
neid jäätmeid on toormena juba korduvalt töödeldud. Kui paberit toodetakse vanapaberist, siis kulub selleks, võrreldes paberi tootmisega puidust, vaid neljandik osa energiast ja kümnendik osa veest. 3. Väheneb ladestuspaikade kahjulik mõju keskkonnale, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. Prügisorteerimine on vajalik Kuidas sorteerid: · Kõdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti · Mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. · Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks. Selleka tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumise kohtadesse Säästev eluviis Kuidas säästa: · Toitu varudes ja valmistades tuleks arvestada, et ei tekiks ülejääke.
eraldama, et säästa looduslikke ressursse. 3 Prügimajandus Ma elan maal, kortermajas. Meil on siin oma aiamaa, meil lähi ringkonnas on 3 prügikasti ja 1 jäätmejaam. Prügiga meil siin väga probleemi pole. Me kodus sorteerime prügi. Enamasti on meil biolagunev, plastpakend, klaaspakend, metallpakend, joogikartong ja vahel harva ka ohtlike jäätmeid. Me sorteerime biolagunevad asjad me viime komposti aiamaale. Plastpakend, metallpakend, joogikartong lähevad pakendikonteinerisse. Klaaspakendi me viime taaravastuvõttu, aga klaaspudelid või klaaspurgid mida seal vastu ei võeta paneme me klaaskonteinerisse. Ohtlikud jäätmed me viime jäätmejaama, mis on meie kodukohal kõigse lähemal. Sinna me viime näiteks: jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis, kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed, rehvid
noored varred, millele kevadel tekivad oranžikad padjandid hiljem muutuvad pruunikashallideks. Soodustab kevadeti vihmade vaheldumine soojade kuivade ilmadega. Tõrje: Esimeste haigustunnuste ilmnemisel pritsige põõsaid fungitsiidiga (Topas) 5-7 päeva enne õiepungade avanemist ja kohe pärast saagi koristamist. Mahalangenud lehed koguge kokku ja kompostige. Väetage põõsaid komposti või sügisväetisega. Hävitage tarnad. Sõstra-lehevarisemistõbi -Drepanopeziza ribis Juunis ilmuvad lehtedele kollakas-rohekad algul väikesed ebaselge piirjoonega 1–3 mm suurused täpid, mis hiljem suurenedes muutuvad laialivalguvateks hallikaspruunideks laikudeks. Esimesed laigud tekivad vanematele lehtedele, mis seejärel kolletuvad. Lehed varisevad, marjad tõmbuvad krimpsu. Seen elab ületalve maha varisenud lehtedel, kust
· Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt (biolagunevate jäätmete põletamine koos energiakasutusega, aia- ja toidujäätmete kompostimine, biogaasi kogumine energia saamiseks; paberi- ja papijäätmete korduvkasutamine). · Üha tugevnevate ladestamispiirangute sisseviimine koostoimes maksusüsteemiga, mis suurendab ladestamise maksumust sellise määrani, kus orgaaniliste jäätmete prügilasse viimise eelistamine pole enam majanduslikult otstarbekas. · Turu loomine ja kujundamine komposti ning muudest biolagunevatest jäätmetest saadud toodete tarvis. · Multifunktsionaalsete jäätmekäitluskeskuste arendamine. Biolagunevate jäätmete käitlemise positiivsed küljed · Biolagunevate jäätmete käitlemine aitab vähendada prügilatesse ladestavate jäätmete kogust; · Prügilatest eraldub õhku vähem kasvuhoonegaase, mis on keskkonnale kahjulikud (neist ohtlikum on CH4), sellest tulenevalt väheneb prügilatest leviv hais;
vähekõdunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast. Peaaegu kõdunemata rabaturvas, (Sangla soo) Toodetud kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on üks paremaid kütuseliike nii vähese tuhasuse, kõrge kütteväärtuse kui ka keskkonnaohtlike ainete madala sisaldusega.Turvas maavarana on lihtsast energeetikatoormest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Suurt tulu saadakse aiandusturba ekspordist. Kasutusviise võiks leida teisigi - meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses. Skeem 1. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlad (EGK andmetel 2002) 2000. aastal kaevandati 759 700 tonni turvast. Kui turba kaevandamine Eestis jääb praegusele tasemele, siis jätkub tööstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vähemalt 900 aastaks.
võimalik nautida õiteilu varakevadest kesksuveni. Rodode istutusala täitmiseks sobiva substraadi "retsept" on järgmine: · 3 osa jämeda fraktsiooniga rabaturvast (väldi madalsooturvast!) · 3 osa jämedat savivaba liiva (kruus ei sobi, kuna on lubjane ja sisaldab saviosakesi; mereliiv ei sobi, kuna sisaldab soolasid) · 1 osa männimetsa kõduhorisondist võetud kõdu koos kõdupuidu, okaste, kooretükkide, käbiosakestega · 1 osa hapu reaktsiooniga komposti (pH olgu 4...5) · veidi rodode granuleeritud eriväetist Ka istutusele järgnevatel aastatel on rodosid vaja väetada happelise komposti ning rodoväetisega. Juhiseid rodode kasvatamiseks ning istutamiseks: · Jälgi, et istutamisel ei satuks taime juurekael sügavamale, kui ta oli enne · Suvehaljaid rodosid tohib istutada täisvalgusesse, igihaljad vajavad poolvarju · Igihaljaid rodosid kahjustab talvine põud, järelikult on neid päikesepaistelistes
Kasutusvaldkonnad Turvas on maavara, mida kasutatakse peamiselt kütusena ning taimede kasvupinnasena. 90% Eestis kaevandatud turbast läheb ekspordiks. Kuivturvas on üks parimaid kütuseliike. Kütteturba liikideks on freesturvas, tükkturvas ja turbabrikett. Freesturvas Tükkturvas Turbabrikett Suurt osa turbast kasutatakse väetise või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina ja muldade struktuuri parandajana. Turbal on ka teisi kasutusviise näiteks meditsiinis, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Meditsiinis kasutatakse turvast eelkõige reumaatiliste haiguste, aga ka stressi ja nahahaiguste vastu. Turba kasutamine Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomadele allapanuks
vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästi lagunenud turvas moodustab 85% varude üldhulgast. Sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasvatatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Muudustab 15% varude üldhulgast. Turvas maavarana on lihtsast energeetikaatomitest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Aiandusturba ekspordist saadakse suurt tulu. Kasutusviise võiks leida teisigi meditsiin, kosmeetika, keemiatööstuses. Freesturba algmaterjaliks on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade loomisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks , allpanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlas.
· magude sisud · veri ja verd sisaldav reovesi Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8 Jäätmete biokäitlus Aineringe Biokäitlus - orgaaniliste jäätmete taaskasutus Biokäitluse eesmärk: · Looduses toimub pidev komposti saamine-aineringe bioloogiline aineringe prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine · Taimedes tekib päikeseenergia ja taimetoitainete abil Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid orgaaniline aine, mida
Aineringe lõpus labuneb orgaaniline aine mineraalaineteks, süsihappegaasiks ja veeks. Looduses valitseb tasakaal ja ainevahetusprotsess on täielik. Ka jäätmete lagunemine on osa aineringest. Orgaanilisi jäätmeid on palju, nt köögijäätmed ja haljastuspraht. Ka paber, nahk, puit, reoveesete, loomaväljaheited ja osa ohtlikest jäätmetest on orgaanilised. Mõnes neist võib tekkida keskkonna ohtlike lagusaadusi. Biokäitluse eesmärk võib olla kas komposti saamine või prügila orgaanilise koormuse vähendamine, kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, tekib prügilagaasi vähem, nõrgvesi on lahjem, laseme stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust ning orgaaniline aine tuleb lagundada ka siis, kui biokäitlusesaadustest tulu ei saada. Kõige tavalisem biokäitlusviis on kompostimine.
· Preparaadiga töödeldud käsnu või nn. "oasiseid" võivad hulkuvad koerad, rebased või kullid minema viia tuleb olla tähelepanelik ja vajadusel kadunud preparaadialus asendada uuega. · Preparaadiga töödeldud taim peab enne vihma ära kuivama (päikeselise ilmaga kulub kuus, sombuse ilmaga 24 tundi) · Plantskyyd kaitseb vaid töödeldud taimeosi (preparaadi pikem tutvustus 2006.a. detsembrikuu "Maakodus") Kompos taimekaitsevahendina · Komposti mõjul lagundavad bakterid mullas seenhaiguste arengujärke tõhusamalt · Komposti vesiekstraktil on samasugused omadused: vesiekstraktist tehtud leotisega pritsides viime taimeni kahjustajaid pärssivaid mikroorganisme · Häid tulemusi on saadud jahukastete, roostehaiguste, varre-, lehe- ja viljamädanike tõrjes. · Seni uurituist on efektiivsemad olnud lehma- ja hobusesõnnikut sisaldavad kompostiekstraktid · Vee ja komposti vahekord võiks olla 4:1 või 10:1
o Mikroobne · Orgaaniliste jäätmete anaeroobsel kääritamisel saadakse biogaas Biokütus - liigid · Biokütused liigitatakse vedelateks ning tahketeks kütusteks · Tahked kütused: o Puitpõhine biomass o Rohtne biomass o Puuviljade biomass o Lisanditega ja segatud biomass Biokütus - tootmine · Looduslikust ning kuivast jääkbiomassi: o Põletatakse o Gaasistatakse o Toodetakse biokütust · Märjast jääkbiomassist: o Valmistatakse komposti o Biogaasistamine Biokütus - kasutamine · Biomassi kasutatakse: o Otsese põletamise teel o Pürolüüsi teel · Vedelaid biokütuseid o Gaasistamisega kasutatakse: o Biodiislikütuseks o Bioetanooliks · Biogaasi kasutatakse: o Vedelateks jääkideks o Soojusenergijana o Sõidukite kütusena Biokütus tootmine Eestis
Kuu Soovitatav väetis ja kogus Selgitus Pärast talvekatte eemaldamist ~20...25 g ammooniumnitraati 1 vajavad roosid kasvuks APRILL m²-le lämmastikku ~ 0...20 g ammooniumnitraati, 30...35 g superfosfaati, 20...25 g kaaliumsulfaati 1 m²-le, 5...10 kg Umbes kahe nädala pärast uuesti MAI komposti või kõdusõnnikut väetada JUUNI - - ~ 20...30 g ammooniumnitraati, 20...30 g kaaliumsulfaati, 30...40 JUULI g superfosfaati Juuli algul ~ 20...30 g superfosfaati, 20...30 AUGUST g kaaliumfosfaati 1 m²-le Augusti keskpaigas Tabel 2. Rooside kasvuks soovitatavad väetiste kogused (autori koostatud Nuust J. Roosid aias ja kasvuhoones põhjal)
Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku loomade heaolule, nad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väliskeskkonnas ja tarbida mahesööta. Eelistades Eestimaal toodetud mahetoitu, toetatakse ka kohalikku maaelu. Roheline mõõteviis tähendab huvi ümbritseva elu vastu ning oma tegevustega võimalikult suurt looduse säästmist. Samas ei maksa ka paaniliselt ökoelu elada. Et mõelda ja elada roheliselt ei pea iga inimene kodus vihmausside abil komposti valmistama ning tarbima üksnes ökotooteid. Mõistlik ökoelu tähendab tervislikku toitumist ja tervislikku eluviisi.
Ainult et kontrast mulla soojuse vahel ja mugulate soojuse vahel ei tohiks olla väga suur, et kartul ei satuks stressi. Varase kartuli võiks kiirema saagi saamiseks katta kateelooriga. Parimaks mahapaneku ajaks loetakse aega, mil toomingas õitseb. Tihedus oleneb vao laiusest, tavaliselt 3- 4 mugulat meetrile. Mulda tuleks viia ka toitaineid. Toitainete puuduse korral muutuvad taimed haigustele vastuvõtlikuks, maitse ja säilivus halveneb. Kasutama peaks hästi lagunuenud komposti ja spetsiaalset kartuliväetist. Värsket sõnnikut ei tohi panna. Muldamine on kasvatamise juures oluline töö, see tagab suurema saagi, hävitab umbrohtu ja haigusi, tavaliselt tehakse seda umbes 3 korda. Mullata tuleks rohkem tugevate vihmade korral ja raskel mullal. Kui oodata on kuivaperioodi, siis on targem mitte mullata, sest siis on vee kadu veel suurem. Kui kartulipealsed on pealt kokku kasvanud, ei tohi enam mullata, sest varte kahjustamine rikub taimi, levitab
läbipaistvus jne). Mitmeastmeline. Laussortimine- segajäätmete töötlemine Järelsortimine- tekkepaigal eraldi kogutud jäätmed puhastatakse jääkprügist. MÄRGSORTIMINE, KÄSITSISORTIMINE, MAGNETSORTIMINE, OPTILINE SORTIMINE PALLITAMINE Ohud: süttimisoht; vihmavesi; prügivesi; putukad/närilised; kokkukukkumisoht; süttimisoht BIOKÄITLUS- orgaaniliste ainete taaskasutus Eesmärgid: Komposti saamine; prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine Kompostimine- kõige tavalisem biokäitlusviis. Koosneb algusest, lõpust ja vahepealsest tervikprotsessist. Kui sa ei vii orgaanilisi jäätmeid prügilasse, siis prügilagaasi tekib vähem; nõrgvett on vähem; prügila järelhooldus on lihtsam; kiireneb lademe stabiliseerumine KOMPOST = KAUP; VÄIKSEM SÕLTUVUS PRÜGIFIRMAST; VEOVÄLP ON PIKEM (VÄHEM JÄÄTMEID PRÜGIVEDAJALE)
turbarabad head säilituskeskkonnad, mistõttu püsivad loomsed jäätmed erakordselt hästi. Turbarabadel oli minevikus ka metallurgiline tähtsust, nad olid peamised soorauaallikad. Viikingid kasutasid näiteks soorauda peamiselt mõõkade ja soomuste loomiseks. Sõltuvalt turbatüübist on tal eri kasutusalasid. Põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetise ja komposti valmistamiseks ning meditsiinis. Sademetest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmises. Turvas on tähtis põllumajandustootjatele ja aednikele, kes segavad seda mullaga, parandades pinnase struktuuri ning suurendades selle happelisust. Turbal on hea omadus säilitada niiskust kuivas mullas; samas hoiab ta liigniiskuse korral ära taimede juurte hävingu, imades niiskust.
· Bakterid on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad. · Osa baktereid suudavad siduda õhulämmastikku (nt. mügarbakterid liblikõielistel taimedel). · Bakterid olles lagundajad, tagavad looduses ainete ringluse. Bakterite tähtsus inimese elus · Toiduainete tööstus toidu (nt. jogurtid, hapukoor, hapupiim; salaamivorst) valmista- mine. Kodus näiteks kurkide hapendamine. · Põllumajandus kasutatakse erinevaid bakterväetisi; silo valmistamine; komposti valmistamine. · Heitvee puhastamine kasutatakse biopuhasteid, milles bakterid aitavad heitvett puhastada. Toiduainete säilitamine · Osad bakterid põhjustavad oma elutegevuse käigus teatavate toiduainete riknemist. · Steriilimine protsess, milles rakendatakse kõrget rõhku ja temperatuuri, mis hävitab bakterirakud ja spoorid täielikult (nt. konservide valmistamine). · Pastöörimine vedeliku kuumutamine mõnekümne sekundi jooksul temperatuuril 70-
saasteainete korral Lenduvad hendid vivad aurustuda biodegradatsiooni asemel Vajalik suur maaala Tolmu ja auru tekkimine protsessi kigus vib olla probleemiks Vib vajada aluspinnase vettpidavaks muutmist kui on vimalik saastunud leovee teke Biofiltrid lenduvate orgaaniliste hendite lagundamiseks hu biofiltratsioon on tehnoloogia, mille korral lenduvad orgaanilised ained lagundatakse bioloogiliselt aeroobsetes tingimustes. Sellistes biofiltrites kasutatakse turvast, komposti vi snteetilist materjali koos toitainete puhverlahusega. Lbi filtri juhitakse hk, mis sisaldab lenduvat orgaanilist ainet. Filtrit lbides lenduvad orgaanilised hendid lahustuvad vees. Filtri tidismaterjalis olevad mikroorganismid lagundavad selle orgaanilise aine. Puhastusefekt on sltuvalt saasteaine tbist kuni 99%. Kasutusvaldkonnad: loomakasvatus, eriti sigalad; tstus (vrvimistkojad), reoveepuhastid (H2S eemaldamine hust). Biofiltrite eeliseks vrreldes keemilisel vi
Probleemi püstitus: Tihti märkame, et toas ainut mõnda aega seinud banaanile kipuvad tulema algul helepruunikad täpid, aja möödudes aga juba suuremad ja tumdadamad laigud. Banaan muutub järjest pehmemaks ning enamasti meelitab magus lõhn kohale ka äädikakärbseid, kes banaane noolima hakkavad. Kui selline, pruunistunud banaan lahti koorida, tuleb nähtavale tumenenud ning veidi kleepjaks ja limaseks muutunud ollus, mille paljud inimesed ära põlgavad ja hoopis komposti loobivad. Teadlased aga ütlevad, et just pruunide täppidega banaanid on kõige maitsvamad ja kasulikumad. Küpsetes banaanides on rohkem vitamiine, mineraalaineid, need aitavad seedimist ning sisaldavad vähirakkudega võitlevaid aineid. Kas see vastab tõele ja üleküpsenud banaanid on tõesti efektiivsemad vähivastases võitluses kui heledad banaanid või on see lihtsalt üks suur väljamõeldis, et vähendada toidu raiskamist ja anda
Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamise. 20. Kuidas saavad energiat fototroofid? Nad saavad energiat päikeselt. 21. Kuidas saavad energiat kemotroofid? saavad energiat keemiliste substraatide oksüdeerimisel 22. Kuidas kasutatakse baktereid meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses ja heitvee puhastamisel? Baktereid kasutatakse antibiootikumide , vitamiinide, hormoonide, aminohapete ,toiduainete ja puhastusvahendite tootmisel. Seenhaiguste tõrjeks , komposti valmistamiseks, silo valmistamiseks , bakterväetised ja biopuhastus. 23. Bakterite tähtsus looduses? Lagundajad (muudavad surnud orgaanika anorgaanikaks), samuti viljastavad mulda ja muudavad taimed rohkem kättesaadavamaks N-ühenditele. 24. Bakterite tähtsus inimese elus? Kasutatakse toiduaine tööstuses(Hellus), Bakteritest tehakse ka ravimeid,vitamiine ja vaktsiine. 25. Nimeta keskkonnatingimusi, mis mõjutavad bakterite kasvu? Kiirgus, rõhk, pH tase, soolsus, temperatuur 26
d) R.Virchow- rakuteooria II põhiteesi looja e) T.Schwann- peetakse teiseks rakuteooria rajajaks 18.Nimeta bakterite 8 erinevat kasutusvõimalust tööstuses, põllumajanduses, keskkonnakaitses või meditsiinis( korralik selgitus ) Tööstuses: juustu,jogurti,keefiri,hapukoore või,või valnmistamisel; hapukapsaste, hapukurkide hapendamisel, etanooli ja äädikhappe tootmisel Põllumajanduses: bakterkääritusel põhineb silo valmistamine komposti valmistamisel- baktermassiga rikastamine, et lagundamine kiireneks Keskkonnakaitses: reovete õhustamine ja rikastamine aktiivmudaga,et veekogu põhja ladestuv mudakiht kiiremini laguneks; mudast anaeroobsel töötlemisel metaani ja süsihappegaasi tootmine. Metaan on omakorda kasutatav kütusena. Meditsiinis: Teatud bakterid valmistavad aineid, millest tehakse antibiootikume. 19.Selgita järgmisi mõisteid: 19.1. lüsosoom- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Toimib raku
vananemisproduktid separaatoriga. Puhastatud õli kontrollitakse mustuse indikaatoriga IRZ, mille järel tehakse laboratooriumis laboratoorne analüüs. Naftasaadusi sisaldavate jäätmete kompostimine Kompostimine on üks meetod jäätmetes oleva orgaanilise materjali bioloogiliseks oksüdeerimiseks tingimustes, mis võimaldab bioloogilise soojuse tekitamist. Jäätmekäitluse seisukohalt on kompostimine selline lõpptöötlusmeetod, mis võimaldab toote, st komposti, edasist kasutamist. Õlijäätmeid sisaldava materjali biologilise töötlemise eesmärgiks on: · Vähendada nimetatud ohtlike jäätmete sisaldust kompostitavas materjalis mikrobioloogiliste lagundamisprotsesside stimuleerimisega. · Optimaalselt lagundada ohtlikud jäätmed näiteks CO2 või H2O-ni. · Saavutada keskkonnalaste õigusaktidega määratud puhastamise tase. · Toota kunstpinnast (komposti) õlijäätmetest.
masinas, millal iganes võimalik. · Dont use electical appliances for things you can easily do by hand, like opening cans Ära kasuta elektrilisi asju , asjade juures mida sa saaksid vabalt teha käsitsi nt. Purkide avamiseks. · Turn your heat down, and wear a sweater Keera oma soojust väiksemaks ja kanna kampsunit. · Dont leave water running needlessly ära jäta vett ilmaasjata jooksma. In your yard oma aias · Start a compost pile alusta komposti hunnikut. · Put up birdfeeders, birdhouses and birdbaths pane üles linnusöötjaid, linnumaju ja linnuvanne. While on vacation puhkusel olles · Turn down the heat, and turn off the water heather before you leave keera soojustus väiksemaks ja lülita välja vee soojendaja, enne kui sa lahkud. · Dont buy souvenirs made from wild or endangered animals Ära osta suveniire, mis on valmistatud metsikutest või ohustatud loomadest. Logging · They lost their homes
annaabi.ee 
