Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külmale maale (4)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest võiks rääkida?
  • Millest rääkis?
  • Mis sai Jaanist ja Annist Siberis?
  • Kuidas sai Jaani pere ilma temata hakkama?

Lõik failist


Lektüürileht
Eduard Vilde
„Külmale maale“
257 lk.
  • Ennustamine
    Millest võiks rääkida?
    Millest rääkis?
    Arvasin, et raamat räägib mingist perest , kes küüditatakse Siberisse ja nende sealsetest katsumustest.
    Tegelikult rääkis raamat perset, kus pereisa oli surnud ja vanim perepoeg Jaan pidi hoolitsema oma ema, kahe väikese õe ja venna eest. Kui aga perepoeg haigeks jääb ja töö kaotab tuleb majja nälg ja seni aus Jaan otsustab oma majas varjata varastatud kraami, et nii vähemalt leib laual hoida. Kuid Jaan jäi vahele, ta võeti kohtu alla ja kohtus saatis Jaani külmale maale – Siberisse. Temaga koos saadeti Siberisse ka tema armastatu Anni, kes oli kohtus Jaani kaitseks valetunnistuse andnud.
  • Tsitaadid
    „Isa tuleb kirikust , toob saia! Isa tuleb, kirikust, toob saia! – Kas tuleb juba? – Ei tule veel? – Näe nüüd tuleb! – Isa tuleb ja toob saia, toob süüa!“
    lk 17
    Nälg oli nii suur, et lapsed ei suutnud ära oodata, millal isa süüa toob. Jube!
    Hurtsik mõtleb: Kuhu nad väetikesed poevad, kui ma lammudes ümber kukun? Ja putukad ohkavad: Peaks ta veel seisma, peaks ta ikka veel seisma – jumal andku talle pidet!
    lk 29
    Õudne, kui oled nii vaene ja ainus, mis sul on, on su kodu ja seegi on nii vana ja nigel, et võib iga hetk kokku variseda.
    Ja kui rong järgmisele linnale läheneb, ruskab koit võidurikkalt täiel nooruseilul loita ja emalik päike oma ilmlõpmatu armastusega peletab pimeduse ning udu enese eel ja koob sügise sureva maailma ümber kuldvõrgu – hiilgav ja õnnestuv nagu suur magus elulootus.
    lk 257
    Kui sa oled teel surma – maale, kus saab olema põrgulikult raske ning kust elusatena jõuavad tagasi koju vähesed, siis on väikegi lootud kulda väärt.
  • Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas.
    Ei
    kujuta ette, kuidas on elada tundes pidevat nälga ja vaesust . Jube.
    Ja siis, raskel ajal viiakse pere ainus inimene, kes perele vähegi
    teenis ja toidu laual hoidis Siberisse ning kogu lootus kaob. Sellist
    elu ei soovi kellelegi!
  • 3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid.
    Mis
    sai Jaanist ja Annist Siberis ?
    Kuidas
    sai Jaani pere ilma temata hakkama?
    Kas
    Jaani pere jäi ilma temata elama?
  • 4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just seda raamatut.
    Julm,
    kannatusterohke, õudne, kurb
  • Lisainfo loetud raamatu autori kohta.
    Eduard
    Vilde (4. märts 1865 – 26. detsember 1933)
    Eduard Vilde oli
    eesti kirjanik. Ta töötas mitmel pool ajakirjanikuna, võttis osa
    1905. – 07. aasta revolutsioonist ja elas pärast seda 1917.
  • Külmale maale #1 Külmale maale #2 Külmale maale #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor s6stramari Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    doc

    Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

    ) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 6)" maale" Külmale E.Vilde "Külmale maale" Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega.

    Eesti keel
    thumbnail
    23
    docx

    Pisuhändi kokkuvõte

    kõrtsmik Juhan Leinberg rahvasuus prohvet Maltsvet. Kogunud suure pooldajaskonna, kutsus ta rahvast viletsusest pääsu otsi ma väljarändamise teel ,, uude kolooniasse", milleks pidi saama Kri m m. Sel ajal kui Maltsvet oli Kri m mis, arenes usuliikumine kodu maal massipsühhoosini. Sajad vaesed talumehed o ma naiste ja lastega, varanatukese k äest andnud, ootas 1861. aasta kevadsuvel Lasnamäe veerel ,, valget laeva", millega prohvet viiks nad tõotatud maale. S õnakuul matute karistuseks korraldasid m õisnikud Albus taas peksunuhtluse. Järgnevate aastate jooksul pääses osa maltsvetlasi siiski Kri m mi ja sealt edasi Kaukaasiasse. Sedagi rasket teekonda ja ümberasujate elu uues elupaigas on Vilde ro maani l õpuosas tutvustanud. PAGULASAASTAD Novellid: ,, S eaduse m e es" ,,To o ma tohter" Näidendid Draama ,,Taba mata i me " Peategelane on Leo Saalep kes on pike malt Euroopa turneest saabunud kodu maale.

    Eesti keel
    thumbnail
    15
    doc

    11. klassi kirjanduse eksam

    11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" ­ värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus ­ Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j

    Kirjandus
    thumbnail
    33
    odt

    11. klassi kirjanduse eksam

    1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

    Kirjandus
    thumbnail
    54
    docx

    Kirjanduse eksamipiletid

    Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

    Kirjandus
    thumbnail
    99
    doc

    11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

    1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

    Kirjandus
    thumbnail
    59
    doc

    Kirjanduse eksami küsimused

    kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

    Kirjandus
    thumbnail
    69
    doc

    Suuline exam

    1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (4)

    hola profiilipilt
    hola hihaa: Kahjuks ei saanud midagi tarka teada.
    17:52 17-03-2011
    villu94 profiilipilt
    vilmar uljas: päris hea, soovitan soojalt
    21:21 01-03-2010
    karl50 profiilipilt
    Karl R: sain abi küll
    22:03 17-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun