50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-02-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
274 laadimist
Kokku alla laetud
22 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jt15
Õppematerjali autor
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" Raamat räägib poisist nimega Jaan. Romaani tegevused leiavad enamasti aset lastekodus, kojanaise kodus, erikoolis ja üliõpilase juures. Peategelase Jaani kujunemislugu on väga haarav ja liigutav. Jaan kaotas oma ema jutustuse alguses ja tema isa oli juba ammu surnud. Algul oli tal väga raske ja ta lootis, et kannatused on ainult uni. Hiljem ta siiski mõistis aga püüdis mitte teist nägu teha. Jaan oli sunnitud elama kojanaise ja kojamehe juures. Ta aitas neil kõiki töid teha. Õhtul käis aga linna peal lehti müümas. Kahjuks jäi ühel päeval kojamees väga haigeks ja poemüüja rääkis kojanaise pehmeks, et nad läheksid linnavalitsusele kurtma ja raha nõudma. Nagu ikka, linnavalitsus ei andnud raha ja nii pidigi Jaan lastekodusse minema. Jaan otsustas minna üliõpilasele külla ja ta jäi sinna mõneks ajaks elama aga kui üliõpilane ei olnud kodus pidi Jaan lastekodusse minema. Kui ta sinna jõudis hakkas Krõhva kohe Jaaniga mölisema
Teraspoiss (kokkuvõte) Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Teraspoiss oli poiss kelle pärisnimi oli Jaan. Tema vanemad surid, isa siis kui ta oli väga väike ja ema siis kui ta oli 12 aastane. Üliõpilane Pärn koos kojarahvaga hoolitses tema eest kui ta vanemad mõlemad surnud olid. Üliõpilane Pärn oli Jaani jaoks teistsugune kui teised inimesed, sest tema kohtles Jaani kui omasugust meest. Ühel päeval kui poetädi tuli juttu ajama oli ta välja mõelnud, et kuivõrd Jaan on võõras poiss ja teda on vaja ka toita, siis võiks minna abi paluma. See ei olnudki paha mõte ja jaan läks koos kojanaisega linna abiraha paluma. Kui linna ame
ning Jaan läks teda Emajõe juurde otsima, et äkki ta õngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal üks tüdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan päästis ta ära. Sellest, et ta tüdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tüdruku isa lubas ta enda juurde tööle võtta ning kõik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kõiki kaitsma ning aitama. Väga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. Üliõpilane magister härra Pärn Hästi sõbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast väga. Töökas ja tark mees. Käitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka.
hel htul, kui Jaan mtles koos Kodjaga ue minna, ei olnud poissi kodus ning Jaan lks teda Emaje juurde otsima, et kki ta ngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal ks tdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan pstis ta ra. Sellest, et ta tdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tdruku isa lubas ta enda juurde tle vtta ning kik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kiki kaitsma ning aitama. Vga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. lipilane magister hrra Prn Hsti sbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast vga. Tkas ja tark mees. Kitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti vga hea sber, sest nad said kigest rkida. Kojanaine Vga lahke ja sbralik Jaani vastu. Hoolis poisist vga. Tkas ja suhteliselt vana oli ta ka.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Loov on andnud pilte Eesti loodusest, täpsemalt oma kodukoha maastikest. Vahetu keskkonda süvenemise tõttu pole Liivi maastikupildid loodusmotiividele kuivaks loeteluks jäänud: kirjanik tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu ja luuletused räägivad sügava tundeeluga inimese kiindumust loodusesse ja looduse äratavast mõjust inimestele. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsalt ilu, moriivikordused, toob siis ka inimtundeid, need tihedalt omavahel seotud. Kokkuvõte: igatsus, üksindus, kurbus. Toob paralleelselt sisse kodumaa. Suvest kirjutab kõige vähem, aga kõige rõõmsamalt. Kevad on kõige elujaotavam. Juhan Liiv (18641913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (18851892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid