ARVE VORMISTAMINE
Selle peatükiga töötamiseks vajad tabelitöötlusprogrammi. Pildilõiked on
tehtud MS Excelist.
SISSEJUHATUS
Iga ettevõtlusega tegelev inimene peab esitama klientidele dokumendi,
millele on kirjutatud ARVE. Arve koosneb tavalisest kahest ühesugusest
poolest. Üks pool jääb arve esitajale ja teine arve saajale .
Arvel peavad olema esitatud järgmised andmed: · müüja nimi, aadress ja registreerimisnumber või isikukood , · arve number ja väljastamise kuupäev, · ostja nimi ning aadress, · kauba või teenuse nimetus, kogus, hind kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga, · kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast, · kaupa või teenust müüva füüsilise isiku allkiri .
Joonis 5.7.1
1 TEKSTANDMETE SISESTAMINE Kuna arve peal esitatud kogused ja hinnad on alati mingid arvud, mida on
vaja kas omavahel korrutada või kokku liita, vormistame Arve MS Exceli tabelina. Programmi Excel leiad Start menüüst.
Proovi oma esimene arve teha näidise järgi. Hiljem, kui omad rohkem
kogemusi, võid ise kujunda omale meeldiva arve.
Joonis 5.7.2
Arve koosneb kahest täpselt ühesugusest osast üks osa jääb arve
väljastajale, teine osa arve saajale. Excelis saab arve koostada selliselt , et
muutes andmeid ( maksja , kogus...) arve esimese osas, muutuvad andmed
arve teises osas automaatselt. Arve koostame nii, et mõlemad arve osad
mahuvad lehele A4. Esmalt koostame arve esimese osa, mille seejärel
kopeerime lehe alla.
Esmalt tee hiireklõps lahtris B2 ja kirjuta ARVE NR.
Lahtrisse C2 tuleb arve nr. numbrina (praegu 1), hiljem vastavalt arvete
väljakirjutamisele, see number suureneb. Lahtrisse E2 sisesta arve
kirjutamise kuupäev. Kui Sa soovid, et kuupäev uueneks automaatselt
vastavalt arve kirjutamise kuupäevale, siis kasuta selleks Exceli kuupäeva
funktsiooni.
2 Automaatselt uueneva kuupäevafunktsiooni leiad funktsioonide loetelust.
Kas Insert menüüst Function või töövahendi ribalt nupu alt.
1. 2. Avaneb funktsioonide valimise aken. Vasakus servas on funktsioonitüüpide loetelu (statistilised, finantsilised ....), paremal viimati või enam kasutatud
funktsioonid.
Automaatse kuupäeva funktsiooni nimi on TODAY , tee sellel hiireklõps ja vajuta OK. (Kui Today funktsiooni ei ole parempoolses loetelus, vali vasakult
igaaastase tuludeklaratsioonide esitamise tarbeks. Raamatupidamis-arvestus võib olla tekkepõhine või kassapõhine. Kassapõhises raamatupidamises kajastatakse ainult seda, mille eest on raha tegelikult laekunud või siis seda, mis kassasse (pangaarvele) on tegelikult laekunud. Tekkepõhises raamatupidamises kajastatakse tehinguid siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud. Kui kaup või teenus on saadud või arve väljastatud, tuleb kulu või tulu kohe arvele võtta. Kassapõhist raamatupidamis-arvestust võib pidada füüsilisest isikust ettevõtja, kelle kaupade ja teenuste müügikäive eelneval kalendriaastal ei ületanud käibemaksukohustuse tekkimise piiri, mis on praegu (2002 märts) 250 000 krooni. Kassapõhine raamatupidamine on vähemahukas ja küllaltki lihtne, nii et seda peaks suutma iga ettevõtja ise pidada. Eriti lihtne on kassapõhise raamatupidamis-arvestuse pidamine MS Exceli abiga
................................................................................................39 40.Absoluut- ja suhtaadress........................................................................................................................ 39 41.Segaaadressid.........................................................................................................................................40 1. 2. Exceli vaade Tabeliprogramm on keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas. Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja
................................................................... 83 Risttabelid (liigendtabelid)............................................................................................................ 83 PivotTable-liigendtabeli loomine...............................................................................................84 PivotTable-aruande põhitõed....................................................................................................84 PivotTable-aruande koostamine...............................................................................................84 Valideerimine ehk sisestuse kontroll............................................................................................86 Töölehe ja töövihiku kaitse...........................................................................................................90 5 6
MS Exceli tabelitöötluse lühikonspekt Lahtri vorming Lahtri vormingu muutmiseks tuleb avada menüü Vorming (Format) Lahtrid (Cells). Klõpsates valikule Lahtrid, avaneb lahtrite vormindamise aken. Lahtri vormindamise aknas, lehel Arv, Kategooria all, on näha, mis vorming lahtris on. Kategooriast valida vajalik vorming ja siis klõpsata valikut OK. Samast aknast saab muuta ka tabeli lahtrite joondust (valida lahtri sisu joondusviisi, muuta teksti suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse alt saab lahtreid lukustada või maha võtta ning valemeid peita või mitte. Veergude ja ridade lisamine, kustutamine ja peitmine Veeru lisamiseks märgista see veerg (klõpsuga veerupäisel), mille ette soovid veergu lisada ja vali Lisa Veerud. Veeru kustutamiseks märgista
Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu (klõpsata mõnel rea või veeru lahtril) ja valides menüükäsu Tabel > Vali > Rida / Veerg (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Select > Row / Column). Samade käskudega mitme rea või
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed
Tabel (3. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (3. osa) Tabeli joondamine Tabelit saab leheküljel soovikohaselt joondada, ka on võimalik lasta väljaspool tabelit paik- neval tekstil „valguda“ tabeli ümber. Selleks vali menüükäsk Tabel > Tabeliatribuudid… (ingl. Table > Table Properties…) ning vali vajadusel vahekaart Tabel (ingl. Table). Tingimusega Suurus (ingl. Size) saad määrata tabeli eelistatava laiuse (ingl. Preferred width) endale sobivas mõõt- ühikus (määrates selle rippmenüü Mõõtühik ehk ingl. Measure in abil). Tingimusega (valikuterühmas) Joondus (ingl. Alignment) saad määrata, kas joondada tabel lehekülje ülejäänud teksti suhtes vasakule (ingl. Left), keskele (ingl. Center) või paremale (ingl. Right). Tingimusega Teksti mähkimine (ingl. Text wrapping) saad määrata, kas tabelit ümbritsev tekst ümbritseb (ingl. Around) seda tihedalt või mitte (ingl. None).
Kõik kommentaarid