Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Itaalia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, maffia, nukk, sitsiilia, veneetsia, alpid, leemet, vellearu, taldrik, territoorium, itaaliat, itaallased, traditsioon, napoli, sardiinia, como, alpide, vulkaan, talved, suved, paikkond, sveits, loodusvarad, referendum, religioon, venus, mars, itaalikud, latiinid, roomast, minnes, lõunasöök, paiku, siesta, keskpäeva, festival, milano, torino............................................................................................................................ 7 Ajalugu....................................................................................................................................7 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). 3 Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid
Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus. Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teda tahaks. 3 Üldandmed Ametlik nimi: Itaalia Vabariik Pindala:301225km² Rahvaarv: 58 103 000 (2005) 44,6% rahvastikust elab Põhja-Itaalias, 19,2% Kesk-Itaalias ning 36,2% Lõuna-Itaalias. Rahvastikust on 48,5% mees- ja 51,5% naissoost. Rahvastiku tihedus: 192,8 in/km² Pealinn: Rooma (2 800 000 elanikku, koos eeslinnadega 3 700 000 elanikku) Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku. Haldusjaotus: 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Riigikeel: itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles
-Lamborghini Buntach. Teine mudel tuli välja aastal 1991.-Lamborghini Diablo. Kolmas lamborghini tuli välja aastal 1997 kaa Buntach jne.Kõige uuem Lamborghini on Lamborghini Veneno a 2014! . See on Lamborghini Veneno . all. Itaalias on väga palju Palju teisi autosi tehtud . (sport autosi) N Ferrari Itaalia Riik. ITAALIA RIIK Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Joonis 1. Itaalia asukoht Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957) Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad
...........................................................................5-6 Majanduslik arengutase............................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................6 2 Üldiseloomustus Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Asend meresuhtes on väga soodne, ümbritsetud vahemerega. Itaalia ulatub Alpidest Vahemereni ja on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
.............. 15 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma lähemalt Itaaliast. Tema riigist, majandusest, rahvastikust ja loodusest. Mina valisin selle maa sellepärast , et ma ise pole olnud seal ja tahaksin sinna minna , sest mu sõbrad rääkisid , et see on väga ilus maa ja igal juhul peab ära käima. Kuid selleks ,et sinna minna pean ma natuke õppima sellest riigist ja selle referaadiga ma õpingi. Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus 202,00 in/km² Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 SKT 2,1 triljonit dollarit (2009) SKT elaniku kohta 38 887 dollarit (2008) Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
………KOOL………… ….klass…… …….. ITAALIA Referaat Juhendaja: …………. Pärnu 2015 Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku 202,00 in/km² tihedus Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 2,1 SKT triljonit dollarit (2009) SKT elaniku 38 887 dollarit (2008) kohta Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaaliast üldiselt
Itaalia Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6.
.4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi künka, kes võluvad välikohvikud, kes suurepärase Itaalia köögi. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu ja justkui suur vabaõhumuuseum: Michelangelo kujundatud väljakud, Raphaeli ja Caravaggio meistriteosed kirikutes, Bernini purskkaevud ja suurejoonelised vaated antiikse Rooma varemetele..
Sissejuhatus...................lk 3 Kliima............................lk 4 Loodus...........................lk 4 Majandus.......................lk 5 Itaalia kaart...................lk 6 Kokkuvõte....................lk 7 Kasutatud kirjandus.....lk 8 SISSEJUHATUS 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). KLIIMA 3
juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid, mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Sveits, kirdes Austria ja Sloveenia. 4 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia
poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861
Marino Vabariik. Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Sveits, lääne poole jääv Prantsusmaa ning ida poole jääv Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse, võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia, kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaaliat asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaalia pealinn on Rooma, mis asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Rooma koordinaatideks on: laiuskraad: 41° 58' 0 N ; pikkuskraad: 12° 40' 0 E. Rooma asub minu kodulinnast, Tallinnast, umbes 2800 kilomeeteri kaugusel (linnulennult, mõõdetud joonlauaga ja seejärel kasutatud kaardi legendi) Itaalias on kell üks tund taga, võrreldes Eesti ajaga
,,Põllumajandus" Itaalia 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po
.......8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23-24 Üldandmed Pealinn - Rooma Pindala - 301270 km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik Tänapäeva riikluse algus - 1948 Raha ühik- euro Riigi keel - itaalia Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) President - Carlo Azeglio Ciampi Peaminister - Silvio Berlusconi Iseseisvus - 17. märts 1861 Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.
9 7. Veondus lk. 9 8. Riigikord lk. 9 9. Turism lk. 10 10. Kasutatud kirjandus lk. Üldiseloomustus: 2 Pindala 301 000 km2 Rahvaarv 57,4 mln Rahvastiku tihedus: 191 in/km2 Pealinn Rooma Haldusjaotus 20 maakonda Riigikeel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) 3 Asukoht Itaalia on riik Lõuna-Euroopas. Asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Põhjast ümbritseb Itaaliat Austria ja Sveits, idast
ITAALIA VABARIIK Itaalia vapp Itaalia lipp 1) Itaalia geograafiline asend: Itaalia maailmakaardil Itaalia asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajao lõunaosas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km² Rahaühik euro (EUR) Usund katoliiklus Kuulub Euroopa Liitu
Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma uurimuslikus referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.Sain teada väga palju uut infot . 4 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Itaalia lipp Itaalia vapp Rahvastiku tihedus 198,5 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma
Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus, eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein ning samuti on turism väga tulutoov. Hispaaniat tuntakse tänu flamnekomuusikale- ja tantsule, filmidele mis on saanud rahvusvahelisi auhindu,kunstile, Hispaania kööki teatakse eriti paella, tortilla ja sangaria järgi. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa , Sloveenia ja Sveitsiga . Rannajoone pikkus on 7600 km. Suurem osa Itaaliast on mägine. Põhjas asuvad Alpid. Lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad suurimad järved nagu Garda järv, Camo järv, Lago Mogiore. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalias on kaks kuulsat vulkaani, Vesuuv ja Etna. Tihti on maavärinaid. Alpides on külmad talved ja sajused suved
Itaalia Looduskeskkond Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia p
,,Kõik teed viivad Rooma". Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust. Mõnusat lugemist! 3 Loodusgeograafia Itaalia Vabariik asub Euroopas saapakujulisel Appenniini poolsaarel ning teda ümbritsevad Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Sveits. Põhjas moodustavad Itaalia loodusliku piiri Alpid. Valdav osa, koguni neli viiendikku Itaaliast on mägine,välja avatud Po jõe tasandik Emilia-Romagna piirkonnas. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad mitmed suured järved, näiteks Garda järv, mis on Itaalia suurim, olles 370 km² suur ning keskmiselt 132 meetrit sügav. Alpid jätkuvad Kirde-Itaalias Dolomoodidega ning piki Itaalia poolsaart kulgeb Appenniini mäestik. Itaalia lõunaosas asetsevad kaks suurt vulkaani- Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m).
.......................................12 4 Litosfäär 1. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid
Itaalia kohta. Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus. Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teada tahaks. http://images.google.ee/images?q=itaalia&hl=et&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi 4 Riigi üldiseloomustus: Üldandmed: Keel Itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Loomulik iive(2004) 1,33
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m),
Itaalia Referaat Koostaja: Karmo Allvee Nõo 2009 Sisiukord Geograafiline asend Itaalia Vabariik, pindalaga 301 323 km2, asub Euraasia mandril, Euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel Apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri .
Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem
3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? Põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. · Peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades). Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- (istanduste all 11 670 km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Enamiku viinamarja saagist annavad Apuulia, Sitsiilia, Veneto ja Emilia-Romagna. · Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailmas esimeste hulgas? Jah, Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja. · Enam arenenud loomakasvatusharud (valdavalt millistes piirkondades). Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid.
kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu ,mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast. Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, ühendasid Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias olid tollal olemas juba kreeka kolooniad.
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle
arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad
Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast. Etruskid Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Seal elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Suuremat osa poolsaare kesk- ja lõunaosast asustasid arvatavasti II aastatuhandel põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud itaalikud. Kuid Itaalia loodeosas elanud etruskid olid muudest rahvastest keelelt sootuks erinevad. Nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas
annaabi.ee 
