Virtuaalse Sulevi võrguülem võib luua kaks NIS-domeeni: ühe Sulevile endale ja teise kommivabrikule, nimetades nad vastavalt sulev ja kommid. Teine üsna levinud moodus on lihtsalt kasutada DNS-domeeninime ka NIS-i jaoks. Meie hosti NIS-domeeninime saab kuvada ja häälestada käsuga domainname. Argumente andmata esitab domainname praeguse NIS-domeeninime, häälestamiseks peame aga siirduma juurkasutajaks ja tippima: # domainname sulev NIS-domeenis määratakse, millist NIS-serverit rakendusprogramm küsib. Näiteks kommivabriku hosti programm login peaks loomulikult küsima parooliteabe saamiseks ainult kommivabriku NIS-serverit (või mitme korral ühte neist), kuid rakendusprogramm Sulevi hostis peaks jääma Sulevi serveri juurde. Üks mõistatus vajab selgitamist: kuidas klient teada saab, millise serveriga ühendust võtta. Lihtsaim meetod oleks pidada konfiguratsioonifaili, kus registreeritakse hostid ja vastavad serverid
4.Hiir. Need on komponendid, mis on arvutiga kaasas (ostes), kuid peale nende on Veel palju lisaseadmeid nagu printer, skanner, kõlarid jne. TARKVARA Operatsioonisüsteemiks nimetatakse arvuti juhtprogrammi, mis Organiseerib arvuti riistvarakomponentide tööd ja info vahetust (Windows95, MSDOS). Opsüsteemile toetuvad oma tegevuses teised arvutiprogrammid. Tarbe- ehk rakendusprogramm on andmetöötluse tüüpülesande Sortimiseks, näitkes andmebaasiprogramm, tekstitöötlusprogramm (Word), tabelarvututussüsteem (Excel), arvutimäng. Failiks nimetatakse konkreetset nimega piirkonda mäluseadmes, kus Paikneb ühte tüüpi info, näiteks programm või selle osa, andmed, tekst, Graafiline info või muud sellist. Selleks, et faile oleks parem üles leida, on nad Uue kausta tegemiseks tuleb teha parempoolne hiireklõps seal, kuhu uus kaust
Kuidas kasutada PowerPoint´i ? Esitlus PP tundmaõppimiseks Mõned esitluse märksõnad: Mis on PowerPoint? Töö alustamine PP-s Presentatsiooni loomine Slaidide täiendamine Tausta muutmine Animeerimine Kuidas muuta esitlus kergesti kaasahaaratavaks? Mis on PowerPoint? PP- on rakendusprogramm, mis kuulub Microsofti poolt loodud Office tarkvarapaketti ja võimaldab esitlusi luua kasutades teksti, animatsioone, pilte, audiot, videot jne. Uue info edastamiseks kasutatakse inimese erinevate tajumeelte kaasahaaramist. Esitluse alustamine PP-s Start menust tuleks valida: Start=> Programs => Microsoft Office => Microsoft Office Powerpoint. PP ikoon võib asetseda ka desktopil. Presentatsiooni loomine
Lehekülgedega virtuaalmälu Peaaegu kõik virtuaalmälu rakendused jagavad rakendusprogrammi virtuaalaadresside ruumi lehekülgedeks; lehekülg on plokk järgnevaid virtuaalmälu aadresse. Lehed on tavaliselt vähemalt 4 KiB (4 × 1024 baiti) suuruses ja süsteemid suurte virtuaal aadresside ulatustega või suure hulga RAM-ga kasutavad üldiselt suuremaid lehekülje suuruseid. Lehekülje tabelid Peaaegu kõik rakendused kasutavad lehekülgede tabeleid, et tõlkida virtuaal aadresse, mida näeb rakendusprogramm, füüsilisteks aadressideks, mida kasutab riistvara, et jätkata etteantud käske. Iga sissekanne lehekülje tabelisse sisaldab kaardistamist virtuaal leheküljele või tõelisele mälu-aadressile, millel lehekülge hoitakse või indikaatoriks, et lehte hoitakse praegu kettafailil. Segmenteeritud virtuaalmälu Mõned süsteemid ei kasuta lehekülgi, et rakendada virtuaalmälu. Selle asemel kasutavad nad segmenteerimist, see tähendab, et aplikatsiooni virtuaalaadressi ruum
andmed ja funktsioonid. Omavahel lähedal paiknevad kliendid võivad moodustada kohtvõrgu, mis on ühendatud lokaalserveriga, lokaalserver omakorda võib abil olla ühenduses keskserveriga. Võib-olla ka klient/server andmebaase, kus puudub selgelt eristatav keskserver. Ettevõtte või organisatsiooni klient/server andmebaas on tihti realiseeritav ka ainult kohtvõrgu baasil. SQL standard kirjeldab CONNECT ja DISCONNECT operatsioone. SQL andmebaasi kasutav rakendusprogramm (klient) peab edastama andmebaasisüsteemile CONNECT käsu, selleks, et ta saaks hakata andmebaasi kasutama. Iga loodud ühendus tuleb lõpuks lõpetada DISCONNECT käsuga. Kliendil saab olla üks aktiivne ühendus ja mitu mitteaktiivset (uinunud) ühendust erinevate serveritega. SET CONNECTION käsuga saab muuta uue ühenduse aktiivseks. See põhjustab senise aktiivse ühenduse muutmise mitteaktiivseks. ODBC ODBC (Open Database Connectivity) on Microsofti poolt loodud standard
Kõik vajalik alates vooditest ja lõpetades bankettidega. Terviklik lahendus. Seejuures on iga asutuse või ettevõtte töötajale kogu aeg tagatud juurdepääs kõigile andmetele. Fidelio Suit 8 südameks on Oracle andmebaas, mis võimaldab kõikide andmete haldamist. Siinkohal on oluline Oracle’i poolt pakutav paindlikkus, mis puudutab andmehalduse kõiki aspekte. Juurdepääsu andmebaasi mistahes maailma punktist tagab myfidelio.net’i rakendusprogramm FIDELIO Suit 8. Nimetatud rakendusprogramm võimaldab kasutada ülemaailmse arvutivõrgu kiirust ja ulatust võimalikult tulemuslikult, seda mitte üksnes haldamistegevusega seonduvas, aga ka seoses oma ettevõtte või asutuse tutvustamisega erinevate korporatsioonide internetilehekülgedel ning linkide näol reisibüroode ja turismiagentuuride kodulehekülgedel. Myfidelio.net võimaldab ligipääsu nelja ülemaailmse reserveerimissüsteemi: Amadeus, Galileo, Sabrea ja Worldspan. 2.2.3 Trako
Tänu nimetatud grupeerimisele saab võrguseade kohe aru, mis laadi sõnum saabus. ICMP neljas versioon sõnumeid ei grupeeri, aga tüübiväärtused jäävad endiselt vahemikku 0–255. ICMPv4 lubab andmepakettide killustamist. Uuemas versioonis on andmepakettide killustamine keelatud ja maksimaalne saadetav andmeühik on 1280 baiti. 9 5. ICMP-l baseeruvad utiliidid Traceroute Traceroute on rakendusprogramm, mis kasutab ICMP sõnumeid ja IP päise TTL välja, et teha kindlaks teekond, mida mööda andmepakett liigub ühest hostist teiseni. Traceroute saadab kõigepealt adressaadile andmepaketi, mille TTL välja väärtus on üks. Ruuterid on seadistatud mitte edastama saabuvaid andmepakete, mille TTL väärtus on null või üks. Ruuter kustutab paketi ja saadab allikale "aeg on ületatud" ICMP sõnumi. IP-paketi lähteaadressiks saab nüüd ruuteri IP-aadress
Üldjuhul on iga uut ketast vaja enne kasutuselevõttu. 45. Miks võib arvuti muutuda aeglaseks, kui samaaegselt töötada paljude programmidega? Mälu puhver saab täis. 46. Mis on operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 47. Nimeta operatsioonisüsteeme! Mac OS X, Linux, Microsoft Windows, UNIX. 48. Mis on rakendusprogramm? Tarkvara võib jaotada kahte rühma süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Rakendustarkvara ehk lõppkasutajaprogrammid nagu andmebaasiprogrammid, tekstitöötlusprogrammid, tabelarvutusprogrammid jne suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ja süsteemiutiliitide. 49. Nimeta rakendusprogramme! MS Excel MS Word MS Access 50. Mida sisaldab graafiline kasutajaliides? Kursor, osutusseade, ikoonid, aknad ja menüüd. 51
siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d
· sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; · sisseehitatud lihtsad klassid (massiiv, loetelu, stack jms); · võrgurakenduste loomise lihtsate vahendite olemasolu; · http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele · jne. Java-programmide põhikategooriad: · Rakendusprogramm (Application) tavalise rakendusprogrammi analoog · Rakend, mõnes allikas aplett (Applet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebilehitseja juhtimisel veebidokumendi aknas. · Midlet (Midlet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab mobiilseadmel. · Servlet (Servlet) piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebirakenduse serveri poolel.
põhiselt. Simulaator defineerib ka globaalse ühtse U puts Andmete kogumine sensoriga aja Mälujaotus mitu rakendust > Kriitiliste tingimuste avastamine Mudelid on asünkroonsed ja samaaegsed Iga rakendusprogramm füüsiliselt erineval Assembler-kood Aktuaatorite juhtimine Näiteks: VHDL, Verilog aadressil .file "hello.c" Kriitiliste komponentide madala taseme juhtimine C kasutamine sardsüsteemide loomisel rakenduse sisemised mälupiirkonnad samad .section
Kuna DOS'il puudub graafiline kasutajaliides (GUI) , siis juhitakse seda klaviatuurilt sisestatavate käskude abil. Esimese personaalarvutitele mõeldud DOS'i, mida hakati nimetama PC-DOS, töötas välja Bill Gates oma vastloodud firmas Microsoft Corporation. Ta jättis endale õiguse turustada DOS'i Microsoft'i versiooni MS- DOS. Kuna PC-DOS ja MS-DOS olid praktiliselt identsed, siis enamik kasutajaid nimetas mõlemat lihtsalt DOS. Esimene Microsoft Windows opsüsteem oli tegelikult rakendusprogramm, mis jooksis MS-DOS'i baasil. Ka uuemad Windows'i versioonid toetavad MS-DOS'i, emuleerides seda spetsiaalsete rakenduste jaoks. Windows XP - Microsoft'i opsüsteem personaalarvutitele, mille koodnimi väljatöötamise ajal oli "Whistler". Kui varasemad personaalarvutitele mõeldud opsüsteemid põhinesid Windows 95 kernelil ning Windows NT ja selle edasiarendusWindows 2000 olid ette nähtud eelkõige serveritele, siis Windows XP ilmumine tähendas lõplikku loobumist Windows 95 kernelist
protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d.
internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d.
paketil on jarjekorranumber ja sihtkoha-aadress sonumi ,mis on jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja lisatud tema paisesse ning seega voib liikuda iga nende oiges jarjekorras pakett kokkuuhendamisega vastuvotja poolel. See erinevaid teid pidi ,vastavalt sellele kust kaudu sel tahendab et UDP protokolli hetkel kasutav rakendusprogramm peab ise tegelema on soodsam minna ( routingu tabelid ). pakettideks tegemise ja Kanalikommutatsioon ehk circuit switching jarjestamisega. Seetottu kasutatakse UDP d (andmepaketid saadetakse vastuvotjani eri teid sellistes rakendustes kus pidi) on tegu voikese mahuliste sonumitega ja kus Pakettkommutatsioon ehk packet switching tahetakse tootlemisaega
vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d
· veebilehtede serveerimine ja puhverdamine · veebisuhtluse SSL-krüpteerimine · veebisisu ümberkodeerimine väiksemate kuvarite jaoks · audio- ja videosisu voogedastus (striiming) Sarnaselt rakenduste kobardamisele saab labaservereid kasutada ka koormuse tasakaalustamise ja tõrkesiirde otstarbel. Harilikult on labaserverisse juba algusest peale installeeritud opsüsteem ja tema ülesande täitmiseks vajalik rakendusprogramm. Labaserveritele tohib harilikult teha kuumlülitust ja neid on mitme kõrgusega, sh 5,25 tolli (mudel 3U), 1,75 tolli (mudel 1U) ja võibolla ka veel väiksema kõrgusega. (U on seadmekapi kõrguse standardne mõõtühik ja võrdub 1,75 tolliga.) 14. DDR SDRAM tüüpi mälud DDRAM - topeltkiirusega dünaamiline muutmälu topeltkiirusega sünkroon-DRAM Topeltkiirusega SDRAM kahekordistab SDRAM-mälu andmeedastuskiiruse sel viisil, et andmevahetus toimub nii taktimpulsi esimese kui
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *vea...
· Log Off Võimaldab avanevast dialoogiaknast seansi lõpetada (Log Off) ja arvuti tööle jätta, et seda saaks kasutada keegi teine, või avada olemasolevatele lisaks uue seansi (Switch User). Kõik avatud programmid jäävad tööle. Näiteks võib mõni teine pereliige kontrollida oma elektronposti, ilma et seni arvutit kasutanu peaks oma seanssi lõpetama. See on Windows XP uus võimalus. Aknad Aknad on Windowsi põhikomponendid. Iga rakendusprogramm töötab oma aknas. Akendes kuvatakse ka kaustade ja veebilehtede sisu. Akna vasakus ülanurgas on pildiga nupp (1), millele klõpsates avaneb aknamenüü, kust saab valida korraldusi aknaoperatsioonideks. Topeltklõps sellel nupul suleb akna. Paremas ülanurgas on kolm olekunuppu (2). Klõps vasakpoolsel nupul viib akna tegumiribale, keskmine nupp suurendab akna üle ekraani või vähendab selle esialgse suuruseni. Klõps parempoolsel nupul sulgeb akna (vastab aknamenüü korraldusele Close).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
