Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks
· Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Võib öelda, et süsteemitarkvara on arvuti lahutamatu osa, nagu seda on kõvaketas ja protsessor
Tarkvara: kujutab endast mingi konkreetse arvutitüübi (riistvara) jaoks kirjutatud programme. Kuidas tarkvara jaguneb · süsteemitarkvara - operatsioonisüsteemid, nagu Microsoft Windows, UNIX, Solaris, DOS jt, mille ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. · rekendustarkvara - programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Need jagunevad omakorda: o laiatarbeprogrammid - tekstitoimetid (Microsoft Word), esitlusprogrammid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Microsoft Access), joonistamisprogrammid (Microsoft Paint) jne. o erialaprogrammid - loodud kitsale kasutajaskonnale kindla eesmärgiga. Raamatupidamine (Hansaraama), arhidektid (AutoCAD) jne. o integreeritud paketid - programmidest luuakse ühtne tervik,
käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). · Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Riistvara · Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: · sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); · töötlusseadmed (keskseade, välismälud);
vms. Sellistes kogumikutes on tavaliselt olemas tekstitöötlus-, tabelarvutus-, esitlus- ja andmebaaside haldamise programmid. Kuid sõltuvalt kontoritarkvarapaketist võib seal ka olla lihtsamad pildi- ja helitöötlusprogrammid, elektroonilise märkmiku pidamisvahendid, e-posti haldamistarkvara jne. Levinumad paketid on tasuline MS Office, tasuta OpenOffice.org, veebipõhised tasuta Google Docs ja Zoho. Tekstitoimetid - teksti kirjutamiseks, kujundamiseks, vormistamiseks, välja printimiseks, salvestamiseks jne mõeldud programmid. Tabelarvutusprogrammid - arvutuste läbiviimiseks, andmete sorteerimiseks, filtreerimiseks ja tingimuslikuks vorminguks, diagrammide koostamiseks jne mõeldud tarkvara. Esitlustarkvara - programmid, mis lubavad edastastada infot (tekst, pilt, video, heli jne) kuulajatele projektori kaudu. Andmebaaside haldamise programmid - tarkvara, mille abil saab luua, täiendada, muuta loodud
system). Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud
Tarkvara võib jaotada kahte rühma süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Rakendustarkvara ehk lõppkasutajaprogrammid nagu andmebaasiprogrammid, tekstitöötlusprogrammid, tabelarvutusprogrammid jne suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ja süsteemiutiliitide. 49. Nimeta rakendusprogramme! MS Excel MS Word MS Access 50. Mida sisaldab graafiline kasutajaliides? Kursor, osutusseade, ikoonid, aknad ja menüüd. 51. Nimeta mõned tekstitoimetid! Wordpad, Notepad, MS Office Word, Open Office Writer. 52. Nimeta mõned veebilehe loomise programmid! Notepad, Macromedia Dreamweaver. 53. Nimeta mõned veebibrauserid! Firefox, Internet Explorer, Google Chrome, Safari, Opera. 54. Mida tähendab graafiline kasutajaliides (GUI)? Arvuti Graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis teeb programmide kasutamise lihtsamaks. Täiuslik graafiline kasutajaliides
Kuuluvad seadmed: draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jne. Rakendustarkvara – Rakendustarkvara ligiid: 1. Laiatarbeprogrammid – paljudele kasutajatele ja plajude rakenduste jaoks. 2. Erialaprogrammid – paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine, meditsiin, jne.) 3. Individuaalprogrammid – üksikkasutajatele spetsiifilise ülesannete lahendamiseks. Laiatarbeprogrammide kolm vaala: 1) Tekstitöötlusprogrammid ehk tekstitoimetid – dokumentide koostamiseks, töötluseks ja väljastamiseks. 2) Tabelarvutusprogrammid – arvutustabelite ehk töölehtede koostamiseks ja töötlemiseks 3) Andmebaasiprogrammid – suuremahuliste andmepankade loomiseks ja haldamiseks. Esitlusprogrammid: MS Powerpoint, OpenOffice Impress. Joonistamisprogrammid: Paint, Gimp. Pakkimisprogrammid: WinZip, PowerArchiver. Viirusetõrjeprogrammid: F-Secure, Norton. Sotsiaaltarkvara: msn, blogid, skype.
mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Riistvara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon);
annaabi.ee 
