narmasjuurestik (kuni Ei vaja väga palju sooja Ei sobi: kartul, tomat, või õlgedega (kõik või osaliselt). Aga (tavaliselt ikkagi 25cm) Ei talu väga talviseid kurk, kõrvits Peale istutamist antakse seda teha suht varakult, kevadel) Mari ehk maasikas on külmakraade (-8 kraadi Kohev, umbrohu vaba ja 1l vett ühe taime kohta et jõuaks uued lehed Taime vahekaugus 30-
Kasvusubstraadina kasutatakse istikute ettekasvatamisel neutraliseeritud ja väetistega segatud turvast. Kasvukoha temperatuur peaks päevasel ajal olema 20…25º C , öösel 17…18º C. Esimese pärislehe ilmumisel alustatakse taimede pealtväetamisega. Pealtväetisena kasutatakse vees kergesti lahustuvaid mineraalväetisi 0,1-0,2 % lahusena(vt. pakendi pealt). Optimaalseks taimede kasvuajaks loetakse 12-16 päeva, selleks ajaks on arenenud 1-2 pärislehte. Suuremad taimed ei talu hästi istutamist. Enne istutamist on taimi vajalik karastada. Selleks õhustatakse kasvuhoonet ja kastetakse vähem. Istutamine ja kasvuaegne hooldamine- avamaale soovitatakse istutada taimed peale öökülmade möödumist. Taimed istutatakse kuni idulehtedeni mulda, selline istutamine soodustab külgjuurte teket. Taimede vahekauguseks jäetakse 20-30-40 cm ja reavaheks 90- 150 -180 cm. Kilemultši(must, pruun, läbipaistev kile või pabermultš) kasutamisel istutatakse
kõrgeks ja 40cm-80cm laiaks. Mis on rajatud ümber terve krundi ühe realisena. Terve hekki istutamiseks läheb vaja 443 Thumbergi kukerpuu `Bagatelle´. Hekki pügatakse kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, et soovitatav geomeetrilist vormi säilitada. Hekki istutamisel jäetakse taimede istutusvahe pöetud hekil 0,4-0,5m. Hekki istutamisel tuleb kaevata kraav mille sügavus on 0-40 cm ja laius 40-50cm. Kraav kaevatakse vähemalt paar nädalat enne istutamist, et tagasi asetatav muld tiheneks. Tagamaks põõsastelekohanemise uute oludega, tuleks luua optimaalne kasvutingimuse. Mida nooremaid taimi me istutame, seda vähem kahjustavad nad istutamise tagajärjel, hakkavad paremini kasvama ja nende eluiga on pikem. Peale istutamist tuleks põõsad tagasi lõigata 1 /2-2/3 istiku pikkusest, et põõsas hakkaks võimalikult madalalt hargnema ja paremini võrsuma - ühe mahalõigatud haru asemel kasvab 3-5 uut
Kahjustatud sibulad muutuvad rabedaks ja lagunevad. kahjur muneb ühte sibulasse kuni 800 muna. Lestad arenevad intensiivselt, kui hoidla õhuniiskus on üle 70% ja temperatuur üle 13°C. Kuivas hoidlas juurelesta areng peatub. Kahjustad tulpi ka ajatamisel. Ta on polüfaag: esineb kõikidel sibullilledel ning kahjustab hoidlas ka söögisibulat,kartulit ja katmikalal kurgijuuri. Tõrje: 1. Kahjustatud taimed koos mullapalliga kõrvaldada 2. hoida sibulaid kuivas ruumis 3. Enne istutamist leotada juurealgmetega tulbisibulaid 10-15 minutit keltaani või karbofossi 0,3...0,4%-lises emulsioonis. 6 Varreingerjas Kahjustatud tulpide noored võsud kõverduvad ja keerduvad. lehepind muutub laineliseks, tekivad sõlmetaolised puhetised, mille ümber lehekude kolletub. Õiepungad on äbarikud, ühekülgsed ja kuivavad. Kahjustavad palja silmaga nähtamatud niitjad nematoodid. Kahjur
60...100 kg/ha N, 35...50 kg/ha P2O5 ja 100...140 kg/ha K2O • Esimene väetamine enne istutust võib olla YaraMila Cropcare 11:11:21 normiga 400...700 kg/ha (40...70 g/m2).Taimi pealtväetatakse suve jooksul tavaliselt 2-3 korda -esimene kord 2 nädalat peale istutust, 2. kord massilisel õitsemisel ja viljaalgmete tekkimisel ning 3. kord viljade aktiivse kasvu ajal. Taimede tugeva kasvu korral võib 2. ja 3. väetamiskorra ära jätta. Väetiste kogused enne istutamist lämmastikuvajadus: N-i 190 kg/ha • fosforivajadus: P2O5: 65 kg/ha • kaaliumivajadus K2O: 220 kg/ha • kaltsiumivajadus CaO: 220 kg/ha • magneesiumivajadus MgO: 40 kg/ha Väetamine • Enne esimest maaharimist (aprilli lõpus) manustan põllule dolomiidijahu 1100 kg/ha • Enne istutamist (mai keskel, pärast öökülmasid) manustan põllule NPK 11-9-20 väetist 722 kg/ha ja Patenkali väetist 253 kg/ha • Kasvuperioodil väetada Monterra 13-0-0 väetisega 111 kg/ha
(9) Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 6 Avalikule alale puude istutamise kord (10) Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante. § 7. Istutusaeg Istutustööd võib teha terve aasta v. a ajal, millal kasvupinnas on külmunud. § 8. Istiku transport ja hoiustamine enne istutamist (1) Enne istiku vedu tuleb võra kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga. (2) Mullapalliga ja nõuistikut tohib tõsta vaid juurepallist. (3) Veol ja hoiustamisel tuleb istiku võra kaitsta tuule ja juurepalli kuivamise eest. (4) Kui hangitud taime ei saa maha istutada kohe, võib seda säilitada püstiasendis, võra lahti pakituna, päikese ja tuule eest varjatud kohas kuni kaks nädalat. § 9. Istutuse tegija ja järelevalve
maapinnale asendusvõrsed. Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit. Maasikas on rohtne maa-aluste vartega ja risoomiga [
Selleks lasta kraaniveel enne taimede kastmist paar-kolm päeva toas seista või läbi keeta ja settida lasta. Kareda vee kaktustele sobivaks muutmiseks võib ämbritäie vee kohta lisada näpuotsatäie sidrunhapet. Kahjurid Kahjurputukate tõrjumiseks võetakse taim kilekoti või paberi abil potist välja, kahvli abil kammitakse ettevaatlikult juurte vahelt muld ära, lastakse juurtel veidi kuivada ning pritsitakse need üle süsteemse mürgiga (Nt Actara 25WG). Peale tagasi istutamist kaktust ei kasteta vaid piserdatakse, kuna kuivade juurte kaudu imendub mürk kõige paremini.
2)toiduainete tootmises 3)Inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises; Geenitehnoloogial on hulgaliselt kasutusalasid: · Geeniteraapia- tegeleb haiguste ravimisega · Transgeensete organismide loomine · GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid · Kloonimine 4 Probleemid kloonimisel · Ebaõnnestunud eksperimendid tapavad või kahjustavad organisme; · Looted surevad kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt; · Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehäirete käes. 5 PROBLEEMID GMO-DEL · Eetikaprobleemid- igal organismil on oma genoom. · Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid). · Võib mõjuda keskkonnale negatiivselt (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes). · Muundatud geenid võivad ülekanduda nt umbrohule, muutes ka selle elujõulisemaks
Paljud teadlased väidavad et see on täiesti ohutu ja naturaalne tegevus, aga paljud inimesed on selle vastu, nii ateistid kui ka usklikud. Kloonimise protsessi jooksul eraldatakse suvalisest keharakust mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Kloonimisel on kaks suuremat probleemi. Esimene probleem on see, et looted surevad kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt. Teine suur probleem on see, et looma sündides kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes.
Läbimõtlematu või oskamatu lõige tekitab aga vigastuse, mis mõjutab puud või põõsast kogu tema edasist elukäiku. Ilupuud Puud on aia keskkonda kujundavas taimestikus olulise tähtsusega. Liikide suurus võib olla väga erinev. Juba taimede valikul tuleb kaaluda, kui suureks puud kasvavad ja kui suure ruumi nad aias hõivavad. Ilupuude istutamine nõuab erilist hoolt. Muuhulgas tuleb tüvi siduda toe külge, et puu seisaksistutamisaugus stabiilselt. Enne puu istutamist lüüakse auku vai. Pärast istutamist seotakse tüvi nööriga mõnest kohast vaia külge, kõigepealt juure lähedalt, seejärel üsna võra alt. Vai ei tohi olla pikk, see peaks ulatuma vaid võra alumiste oksteni. Kui vai on pikem, tuleb see õige pikkuseni lühemaks saagida. Et puu hästi areneks, tuleb seda lõigata. Seda tehakse talvel. Lõikamist on kolme sorti: kujunduslõikus, hoolduslõikus ja noorenduslõikus.
Meristeemi opereerimine Meristeemtaimed toitesegul Meristeemtaime esialgne paljudamine mikropistikutega Taime regeneerumine mikropistikust Ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemikloon Pistikute panek kilerulli Paljundatud taimed kilerullis Kilerullis juurdunud taimed Taimede istutamine põllule käsitsi ja masinaga Põllule istutatud kartulitaim Taimed 3 nädalat peale istutamist Viirushaigest (vasakul) ja tervendatud seemnekartulist kasvatatud taimed Viirushaigete (vasakul) ja tervete taimede saak Aedmaasika pungakogumid paljundamise toitesegul Nelgid Õunapuu juurdumiskõlblikud regerandid Kasutatud kirjandus http://978-9985-830-87-1.blogspot.com/ http://powerhead.planet.ee/studie/baka/KLON.p df http://www.slideshare.net/mariliispani/meristee mpaljundus Bioloogia õpik 2
8 nädalat ·agaragariga tahkestatud sööde sisaldab vajalikke toitaineid ja kasvufaktoreid meristeemtaime algne · paljundamine mikropistikutega 22.12.12 pistikute panemine kilerulli · 22.12.12 In vitro paljundatud taimed · kilerullis kilerullis juurdunud taimed · 22.12.12 põllule istutatud kartulitaim · ·taimed 3 nädalat pärast istutamist 22.12.12 istikutest kasvanud esimese mugulpõlvkonna seemnepõld · 22.12.12 ·viirushaigest (vasakul) ja tervendatud seemnekartulist kasvanud taimed ·viirushaigete (vasakul) ja tervete taimede saak 22.12.12 aedmaasika pungakogumid · paljundamise toitesegul pohla juurdumiskõlblikud · regenerandid
EMBRÜONAALKLOONIMINE varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks TUUMKLOONIMINE somaatilise keharaku tuuma viimisel munarakku saadakse uue organism Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). 1996. aastal saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Elas 6 aastaseks. Probleemid: looted surevad enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnitusjärgselt. Sündinud loomad kannatavad tervisehäirete all. Milliseid loomi on veel kloonitud peale lammas Dolly? Hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida? * Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. *Kloonida pole õnnestunud: ahvi, konna. *Enamus
ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju. Linnas on parem aga see, et kõik vajalik on käe ulatuses. Poed on lähedal, haiglad on olemas ja ka erinevad asutused , kus on pidevalt vaja käia. Kõige tähtsam on see, et abi on läheduses ka siis , kui on väga halvad ilmastikuolud. Maal on siiski suurem võimalus, et elekter või levi võib kaduda. Kus
orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla. Säilitatakse ka pudelis. Kasvunõuded Mustikas eelistab happelisi muldi. Kultuurmustikad eelistavad päikesepaistelist, tuulte eest varjatud kasvukohta. Sobivamad on kerge lõimisega, hea õhustatusega, vett hästi läbilaskvad mullad. Pinnalähedase juurestiku tõttu vajavad taimed head niiskusrežiimi. Mustikad ei talu seisvat pinnavett, seepärast tasandage põld enne istutamist korralikult. Mustikataimed eelistavad happelisi (pH 4,5-5,5) muldi. Mulla happesust tõstab freesturba lisamine kasvupinnasesse. Samuti saab mulla happesust tõsta väävli lisamisega mulda. Sobiv istutusaeg on varakevad. Taimed istutatakse ridadena. Liigid Ahtalehine mustikas – Vaccinium angustifolium. Kuni 0,6 m kõrgune mais valgete kuni punakate õite ja augustis maitsvate sinimustade, suurtes kobarates asuvate marjadega
Peatudes maalide juures oli korraldatud mäng nende piltidega seoses. Grupp jaotati pooleks ja anti paberid, kuhu peale pidi kirjutama, mida võisid härra ning daam üksteisele öelda. Hiljem loeti ette ütlused ning ikka kirjutatakse kohati naljakaid ja totraid asju paberile, oli üpris naljakas. Edasi liikusime videosaali, kus sai näha üsna veidrat eestlaste poolt valmistatud videot, kus näidati taime istutamist inimese suhu. Inimesele istutati taim suhu, mis ei olnud just eriti hea vaatepilt, kuid kunsti nimel tehakse igasuguseid asju. Mulle jäi meelde giidineiu ütlus, et lilled saadavad meid kogu elu ja neid kingitakse nii sünni kui surma puhul. Isiklikult ei ole ma küll eriline kunstisõber, aga nägin nii mõndagi ilusat näitusel, meelde jäi näiteks üks suur suur punane roos millel oli piisk peal, mille kohta pidime ka
Roosipeenra kujundamine Roosipeenar kujundatakse tavaliselt mitmerealisena (2-3). Soovitatav istutustihedus madalakasvulistele peenraroosidele ja kääbusroosidele on 20-35 cm vahega. Dekoratiivsed paljuõielised kobarroosid ning väärisroosid istutatakse taimede vahega 40 kuni 50 cm. Kõrged põõsasroosid 1m vahedega. Väänroosid istutatakse katuseräästast väljapoole, vundamendist 70 cm kaugemale ja üksteisest soovitavalt 1-2m. Tüviroosid istutatakse enamasti üksikult. Enne istutamist tuleb istik korralikult läbi kasta. parim võimalus selleks on panna taim vähemalt tunniks vette seisma. Pärast istutamist tuleb muld istutatud taime ümber korralikult kasta ja võimalusel varjutada taime ereda päikese eest paari nädala jooksul. Väetamine Rooside väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui mineraalsed kloorivabad täisväetised. Roosid vajavad heaks arenguks ja rikkalikuks õitsemiseks kõrget, tasakaalus olevat väetustaset
kohene kaitsmine. Tavapärane vahend haavade kaitsmiseks on aiavaha. Uuesti võib puude lõikamise peale mõelda suvel (juunis-juulis). Siis on hästi äratuntavad kuivanud oksad, lisaks võib sae või kääridega eemaldada väiksemaid elus oksi. Kõikidele liikidele on eriti sobimatu lõikuseaeg pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni. Sel ajal kasutavad taimed kogu energia lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks.[12] 2.2 Hooldus isekülvil või levimisel Aiamaa peab enne viljapuude istutamist olema tasandatud ning kividest ja kändudest puhastatud, Väheviljakale mullale antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi või veetakse peale viljakat mulda. [13] Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja
see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud.Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. Kloonimise ajalugu sai laguse konna kloonimisest 1952 aastal.Kloonijaks olid Thomas J.King ja Robert W.Briggs.1984. Aastal üritasid Mcgrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt, kuid see ebaõnnestus.Ebaõnnestumisi oli palju, ligi kolmsada. Probleem kloonimisel on see et looted võivad surra kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt.Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes. Inimese kloonimine toimub selliselt et, munarakku doonori tuum eemaldatakse ja ühildatakse kloonitava keharakuga, neid mõjutatakse elektriga, siis on munarakk keharaku tuumaga, embrüo, siis munarakk viiakse doonoremasse ja sünnib kloonitud laps. Kloonitud lamba Dolly loonud Ian Wilmut ja tema teadlaste meeskond on saanud
Väänduvat kuslapuud on aedades ammustest aegadest kasutatud. Pinnase suhtes on vähenõudlik. Taime punased viljad on nõrgalt mürgised. Väänduva kuslapuu osiseid on kasutatud ka rahvameditsiinis.Meie kliimas talvitub hästi. Hooldus Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata – kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevaltpoolt. Istutuslõikus tehakse alati kevadel. Kui taim istutatakse maha sügisel, siis lõigatakse teda alles kevadel. Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. Põõsast lõigatakse välja kuivanud, nõrgad ja mõned kõige vanemad oksad. Lõige tehakse oksa aluselt või mullapinna kohalt risti oksaga või mõnedel liikidel ka tugeva külgoksa kohalt. Kärpimiseks nimetatakse noore võrse
4) Metsauuendamise valik Mänd uueneb hästi seemneliselt, seemnekandvus algab männil 20 aastaselt, seemneaastate sagedus on 3-5 aasta tagant. Tihti jäetakse lankidele männi seemnepuid, sest seemned levivad kaugele ja mänd on tormikindel puuliik. Mändi ka külvatakse. Et seemned hästi idanema hakkaks, valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt. Männi istikuid istutatakse, põhiliselt kasutatakse potitaimede istutamist toruga ja kiilistutust. 5) Maapinna ettevalmistus Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Maapinda valmistatakse ette suvel või eelneval sügisel. Maapinda valmistatakse ette ketaskobestiga.
välja lõigata. Hooldamata, vanu põõsaid tuleb tugevasti harvendada ja tagasi lõigata (Calmia istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Vaasa 2003). Istutusjärgne hooldus Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist. Istutusauk peaks olema suurusega 0,5*0,5 meetrit, kuhu pannakse segu liivast, kõdusõnnikust ja mättamullast, lisatakse ka 20-30 grammi kompleksväetisi. Peale istutamist kastetakse rikkalikult ning multsitakse. Järgmise aasta varakevadel tuleks külvata juba lumele 100-150 grammi täisväetist, mis koos lumesulaveega imbub pinnasesse (Seemnemaailm). Talvine hooldus Kasvukoha valimisel peaks vaatama, et koht oleks päikesepaisteline ja külmade põhjatuulte eest varjatud (Laansoo 2010). Põhjatuulte eest varjatud koht on soovitatav, kuna kuigi öeldakse, et varjane veigela on külmakindlam, kui kaunis veigela, ei ole siiski külmumisoht välistatud.
3x3m 1110 tk/ha 1) Go, GI Sellele mullale sobiksid eelkõige aru- ja sookask, sanglepp ning saar ning nad jäävad metsastuma looduslikult. 2) Go1 Antud mullale ei leidnud sobivat liiki 4)M' Sellele mullale sobiks eelkõige sanglepp, kui see muld oleks kuivendatud. Sanglepp vajab parasniiskeid, kuid talub märgi ja niiskeid muldi, kuid ei taha seisvat põhjavett, samuti ei taha paksu turbakihiga muldasid ega saviseid muldi. Tahab istutamist. 5)LkIg Sellele mullale sobib eelkõige kuusk, arukask, hübriidhaab, maarjakask ning tamm. Eelistab istutamist Kui suur on analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis? Antud põllul domineerib leostunud gleimuld ,,Go" ning tema osakaal on 49%. Antud mulla rühma levik kogu maafondil on 519,6ha, protsendina on see 13,1. Haritaval maal on see pindala 101,2ha ning protsendina on see 9,4
Eestis on sobivaks istikute vahekauguseks osutunud masinkorjel 0,6-0,8 m ja käsitsi korjel 0,8-1,0 m. Musta sõstra masinkorjeistandikes istutatakse põõsad veelgi tihedamalt. Tugevakasvuliste sortide põõsaste vahekaugus jäetakse suurem kui nõrgakasvulistel sortidel. Istutamine Septembri teine pool ja oktoober, sest siis on mulla niiskusvarud suuremad, ilmad jahedamad, istikute kuivamise oht on väiksem ja niiske mulla korral ei ole istikuid pärast istutamist tarvis kasta. Sügisel istutatud põõsad juurduvad enamasti juba sügisel ja alustavad juba kevadel kasvamist. Kevadine istutus on eelistatud ainult raskema mullastikuga niiskematel aladel. Suured istandikud rajatakse istutusmasinatega. 6. Hooldustööd Niisutussüsteem Vajalik põuakartlikel pindadel. Sprinkler- ja tilkkastmissüsteem. Sprinklersüsteemi plussid: Odav rajada Kerge ja odav üleval pidada
EMBRÜONAALKLOONIMINE varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks TUUMKLOONIMINE somaatilise keharaku tuuma viimisel munarakku saadakse uue organism Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). 1996. aastal saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Elas 6 aastaseks. Probleemid: looted surevad enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnitusjärgselt. Sündinud loomad kannatavad tervisehäirete all. Milliseid loomi on veel kloonitud peale lammas Dolly? Hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida? * Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. *Kloonida pole õnnestunud: ahvi, konna. *Enamus
kivid kindlalt paigal ning taimedele jätkub kasvamiseks toitaineid. Kõige parem mullasegu, mis sobib kõikidele taimedele, on: üks osa kergemat savimulda, üks osa kõdunenud mättamulda, üks osa lehe- või turbamulda, üks osa jämedat liiva. Üldiselt pole alpitaimed mullastiku suhtes nõudlikud. Paljudele sobib ka tavaline aiamuld, kui aga on võimalik juurde lisada natuke kruusa ja huumusmulda, siis kasvavad taimed paremini. Enne kevadist istutamist kaevatakse maa läbi ja puhastatakse umbrohujuurtest. Siis võib kivid kohale asetada, et need vajuksid. Korrapärane kiviktaimla kujuneb elamute lähedusse tänu madalatele müüridele, terrassidele ja treppidele. Põhielement peale mulla on siin vahetäidisega laotud kuivmüürid, erineva kõrgusega horisontaalsed terrassid ja astangud, mis ühendatakse kiviplaatidest teede ja treppidega. Taimed istutatakse müürikivide vahele või terrassimulda.
Puu õitseb ja viljub regulaarselt. Ta on ligi 20 m kõrge, puu rinnasümbermõõt oli juba aastaid tagasi 120 cm. Praeguseks on puu arvatavasti tublisti kosunud. (Maakodu). 3.2 Istutamine Magnooliate juurestik on väga habras ja õrn, mistõttu hukkuvad maapeal pottides kasvavad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad magnooliad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puutuda. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant, 2011). Magnooliate juured on
Uinuvad pungad kaelal. Niiskuse suhtes nõudlikum, Neutraalne või kergelt puhitud (ere värv)) Hoolikalt kastma Valmivad umbes 45-50 Peale peaõisiku eemaldamist vajab tugevat kastmist õisiku happeline Istikud mai algus Ammoniumnitraat (10g 10l päeva peale istutamist, ja hakkavad uued kasvama moodustumise ajal Eelviljad: ei sobi ristõielised Väldi liiga tihedat istutamist vett) kõrvalvõrsed 15-20 päeva Tuleb koristada kiirest, Õisikut varjutada ei ole vaja Väldi liiga sügavale Ei vaja varjutamist Lõigatakse umbes 10cm
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur.
Külmatöötlus 5º juures 14nädalat Põhiliselt ajatatakse sorti Tete a’ Tete Substraadina kasutatakse freesturba ja liiva segu Vältida liigniiskust – haiguste esinemise oht Potid saavad müügikõlblikuks 15-18º juures 1-2 nädalaga Kasvuhoone krundis ajatamine: Kasutatakse nii eeljahutatud kui jahutamata sibulaid. Istutatakse 10-15 cm süvendisse, mille põhi on kobestatud 20 cm sügavuselt, ühele m²-le kulub 25 kg sibulaid. Peale istutamist hoida mulla temperatuur nelja nädala vältel 9º. Katteks võime kasutada freesturvast 6-8 cm või põhku 3-4 kg m² kohta. Haigused ja väärarengud: Fusarioos (Fusarium oxysporum f. Narcissi), progresseerub väga kiiresti 18-24º substraadis Hahkhallitus (Botrytis narcissicola), enim kahjustatud on potinartsissid Õite kuivamine- põhjuseks liiga väikeste sibulate kasutamine, liiga kõrge kasvuhoone temperatuur, kuiv õhk ja substraat
graanulis. Floramix N% Kogu Vastavalt PÕHI- Intermag Sisaldab Sibullillede P2O5 % vegetatsiooni vajadusele VÄETAMINE lilledele le K2O % perioodi (enne kasvuks ja jooksul. istutamist) õitsemiseks TÄIEND- kõiki vajalikke VÄETAMINE: makro ja Enne õitsemist mikroelemente. SUBSTRAL® N 10% märtsist- 1 kuni 2 korda ettenähtud Substral Tagab
3.1 Juurestik Joonis 1 Maasikas on rohtne maa-aluse varrega risoomiga püsik. Noor juurdunud maasikataim koosneb hästi harunenud narmasjuurestikust, juurekaelast ja sellel asetsevast lehekodarikust lühivõsust.(Joonis 1). Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved. Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu. Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga. 7 Iga risoomiharu lõpeb ladva ehk terminaalpungaga, millest areneb õisikuvars õisikuga, mis pärast saagiaega sureb. Risoomi kasvu jätkavad üha uued külgharud. Seejuures risoom ülemisest osast kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest pungadest vanadel risoomidel.
Orhideed vajavad ümberistutamist kevadeti kui kasvusubstraat on peaaegu mullaks lagunenud või taim ei seisa enam püsti. Lihtsam on osta kauplusest spetsiaalset orhidee 7 mulda, kuid selle võib ka ise kokku segada, võttes 5 osa männikoort : 2 freesturvast : 2 tammelehti : 1 kruusa + puusöetükid. Maas kasvavate orhideede istutamisel tuleks lisada jämeda struktuurilisele mullale pisut lillemulda või mättamulda + kõdusõnnikut + savi. Enne istutamist on oluline, et istutussegu oleks märg, sest pärast istutamist taimi ei kasteta pea nädalaega, ainult piserdatakse, et vigastatud juured jõuaksid kosuda. (Substral soovitusi... 2011) Orhideede kärpimine: (Kuidas kasvatada... 2011) a) ära kärbi või lõika orhideejuuri ega topi neid potti tagasi, kui nad on üle potiääre kasvanud, b) kuukingadel ära lõika pärast õitsemist õievart maha, tavaliselt moodustab see uusi õitsvaid harusid,
kalajäätmete väärtused. Eksperimendi tulemused · Rohumaadel kasutamisel ei ilmnenud probleeme, kuid kuna lämmastikutase kalajäänustes oli 75% , siis rohu kasvu kiirus oli aeglane . · Katse tomatitega näitab et kalajäänused ei avaldanud negatiivset mõju ,samuti ei olnud märgatavat mõju tomatikasvule, kui see võib olla ka hilise istutamise ja kuiva ilma põhjus. · Kasvuhoonetomatite katse näitab , et neli nädalat peal istutamist oli taime pikkus kammelja jäänustega vaid 61% ja forelli jäänustega 81 % , kuid lehma sõnnikuga kasvatatud taimede kõrgus oli 119%. · Kammelja kalajäätmete mõju suhkru peedi kasvule oli ,et vaid 50 % seemnetest idanesid ja kasvasid taimedeks. · Need mis kasvasid olid alaarenenud ja neil oli kaks lehte vähem kui tavaliselt. · Paistis et suhkrupeet ei kannatanud kammelja jäänuseid, kui seda pandi koheselt peale istutamist, kuid hilisemalt ei avaldanud
rammusat savisegust mullamaad, sest ta juured tundivad vähemalt 3-3,5 jalga sügavale maa sisse Puude hea kasvujõu ja saagi saamise eeltingimusteks on väetamine. Puude vahekaugus 3,5-6 m. istutusauk kaevatakse 1m läbimõõduga ja 0,6-0,8m sügavune Istutamine kevadel, enne istutust kärpida juuri. Istutusaugu põhja panna väetisi. Istutamise käigus ohtralt kasta. Pärast istutamist üle vaadata võraoksad, neid kärpida või lõigata. Kandeealisi pirnipuid on soovitav lõigata igal aastal kevadtalvel, mil puidukoed on juba sulanud, kuid mahlade liikumine pole veel alanud. Lõigata tuleb nii, et ei jääks tüükaid ja et lõikehaavad oleksid võimalikult väikesed. Vilju koristatakse käsitsi. Iga vili võetakse puult maha üksikult. Viljade maharaputamisel saavad nad vigastada, mistõttu see tuleb kõne alla ainult mahla-,
eur /L, 22 kuni loomise eur ha lõpuni. 2015 Eesti Maaülikool Nisu- Baytan 16,08 eur/l 1 kord Enne istutamist triiprooste Universal 3 32.16 - 4 l/t (2 t- eur/ha ha-le) 32 eur/l Ooteag teravilja Sphere 42 p/ 2 võrsumisest kuni 32 eur/ha 267.5 Ec korda õitsemiseni
emapuhma ümber hulgaliselt uusi noori taimi. Vajadusel saab need tütaristikud oksa küljest lahti lõigata, välja kaevata ja uude kohta istutada. (Kodu & Aed, nov. 2007) Paljundamiseks on soovitatav lõigata ka pistik kevadel, millelt eemaldada õied ja alumised lehed ning torgata seejärel turba ja liiva segusse juurduma. Kontpuu istutatakse kevadel kobestatud ning kompostiga rikastatud pinnasesse. Neid tuleb kasta regulaarselt, eriti esimesel aastal pärast istutamist. Suvisel ajal põuase ilma korral tuleb kasta rohkesti. Pinnas tuleb vooderdada lehekomposti või puukoorega ning enne külmade tulekut tuleb taimede ümbrus samuti vooderdada komposti või langenud lehtedega. (Unelmate aed) Crataegus monogyna Üheemakane viirpuu Hooldus Tihe võra nõuab iga-aastast lõikamist, et okste vahele pääseks piisavalt päikesevalgust ja õhku. Puu on reeglina poogitud. Sellepärast tuleb jälgida juurevõsusid ja vesivõsusid. Need lõigatakse kohe
Paljasjuurseid taimi on samuti sobilik istutada mai lõpus või juuni alguses, siis jõuavad nad korralikult juurduda ja kasvada. Lk 7 "Taimede istutamisel tuleks jälgida, et juurte ümber ei jääks tühimikke, ja istutada taim enam-vähem samale sügavusele, nagu ta varem oli," õpetas Uurman. "Maitsetaimede istutamiseks tuleks valida kas hommikupoolik või pilvine päev. Kindlasti ei tohiks taimi mulda panna keskpäeval, kui päike paistab, sest see halvendab nende juurdumist. Pärast istutamist tuleb kindlasti kasta. Külvid võiks seemnete idanemise kiirendamiseks katta kattelooriga," lisas ta. Kasvamiseks vajavad maitsetaimed päikesepaistelist ja tuulte eest varjatud kohta. Varjulises kasvukohas kipuvad taimed pikaks venima ning nende lõhna- ja maitseomadused ei ole nii intensiivsed kui peaksid. Värviliste lehtedega taimed vajavad valgust ka selleks, et lehevärvid kirgastuks. Mullastik maitsetaimede kasvukohas peaks olema kergem, huumus- ja toitainerikas,
peab olema vähemalt 15%. Lisaks on oluline ka see, et sõnnik viidaks mulda võimalikult kiiresti (vähemalt 12 h jooksul), et ammoniaak ei lenduks ja taimetoiteelemendid ei väheneks. Peamised nõuded, mille täitmist jälgitakse sõnniku laotamisel: 1. sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Aedmaasikaid väetatakse paar kuud enne taimede istutamist ehk sügisel enne maa külmumist. Teraviljakasvatuses antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise.
Millal klooniti Dolly, mis tast saanud on? 1997.Elas 6 aastaseks, suri kopsuhaigusesse. Kui suur on kloonimise edukus? Dollyle eelnes ligi 300 ebaõnnestunud eksperimenti. Ka teiste kloonitud imetajate puhul on edukus olnud vaid mõned %. Probleemid kloonimisel? Kulukas, ebaloomulik, õnnestumise % väike, kloonidel võib olla lühem eluiga. Eetilised probleemid kloonimisel? Looted surevad kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt. Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes. Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid? + suur saak, vastupidavam, vähem kemikaale tänu millele keskkonna saastatus väheneb, meditsiinilised uuringud. võib osutuda in org kahjulikult, eetikaprobleemid, looduslik mitmekesisus, maitseomaduste halvenemine Selgita, mis on eugeenika. ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist
Alumine kaldus lõige tehakse kuni 0,5 cm pungast allpool, ülemine lõige aga kuni 1 cm ülemisest pungast kõrgemalt. Haljaspistikute pikkus on (5) 7-8 cm ning neile jäetakse 2-3 lehte. Juurduma pannakse need istutuskasti või kilerulli. PISTIKUTE JUURDUMINE Pistikud istutatakse poolkaldu 1,5-2 cm sügavusele ning vahekaugusega 2×4 cm. Abivahendina saab kasutada pikeerpulka, millega tehakse augud ette, vältimaks poolpuitunud pistikute murdumist mulda pistmisel. Pärast istutamist kastetakse, et vesi uhuks substraadi tihedalt ümber pistiku. Haljaslistikutega paljundamise juures on oluline kõrge õhuniiskuse tagamine kasvuruumis: kasvuhoones, kiletunnelis või lavas (95% ja rohkem). Vastavate seadmete puudumisel piserdatakse pistikuid peenesõelalisest kastekannust või käsipritsist 4…5 korda päevas. Niiskust aitab säilitada ka pistikutele laotatud niiske marli. Lavad hoitakse suletuna kuni
maitseomadused. Seetõttu ongi kress-salat kõige hädapärasemate maitsetaimede hulgas. (Aps, R. 2012). 5. Katse kirjeldus Vaatlen kress-salati kasvu kahes istutuspostis päevavalguse käes aknalaual. Istutasin taimed 23.04.13 kasvuturbasse ja kastsin ühte 40 grammi kraaniveega ja teist 40 grammi väetiselahusega üle päeva. Väetiselahuse kontsentratsioon oli 4 grammi väetist 1 liitri vee kohta. Vahetult peale istutamist katsin istutuspotid toidukilega, et säilitada niiskust ja soodustada seemne idanemist. Katse kestvus oli 7 päeva. Esimesed kaks päeva kasvasid mõlemad taimeistikud võrdse kiirusega (vt. lisa 1), kuid kolmandal päeval oli veega kastetud taime pikkus silmnähtavalt pikem kui väetiselahusega kastetud taime pikkus. Seitsmenda päeva lõpuks oli tugeva väetiselahusega kastetud taime pikkus 2 sentimeetrit ja veega kastetud kress-salati pikkus 5.5 sentimeetrit (vt. lisa 2). 6
kasvuhoonesse istutamiseni. Kasvuruumiks hulka), ravimtaimena, jäetakse u. 30 cm ilutaimena istikud tuleb ette kasvatada. Avamaale istutamisel peab istikul olema 2 - 3 pärislehte, tugev madal vars ja tihe juurestik. Avamaale istutatakse taim alles juunis, kui muld on juba üsna soe. Et noore kõrvitsa taime juurestik on õrn, siis ei tohi juuri tugevasti mulda suruda, vaid ainult kergelt kinni toidu valmistamiseks, vajutada. Pärast istutamist koheselt kasta. hoidiste tegemiseks jne Maa ette valmistada. Külvisügavus 3 - 4 cm, ridade vahekaugus 25 - 30 c. Seemet võib ka leotada - kiirendab idanemist. Kui tõusmetele ilmuvad pärislehe algmed, tuleb taimi harvendada, lämmastikuga väetada ja mulda kobestada. Lõplik taimede vahekaugus ridades peaks olema 10 - 20 cm, siis ei kasva peedid liiga suureks. toidu valmistamiseks Seemneid eelnevalt leotada ja eelidanda. Tärkab 2 nädala jooksul
Kõik kaktused asetatakse valgusrikkale aknale. Võimaluste piires võib anda lisavalgust taimelampidega 23 tundi ööpäevas. Väetamine lõpetatakse ja kastmist vähendatakse märgatavalt. Algab puhkeaeg. [4. Internet] 4. KAKTUSELISTE PALJUNDAMINE Suurimaks veaks kaktuste paljundamisel on kaktusepistiku kohene muldapanek, kastmine ja päikese kätte tõstmine. Selline tegevus võib kaasa tuua kaktuse põdemise või hukkumise. Kaktusepistikud peavad enne istutamist kuivama 48 tundi, et lõikekohale tekiks kallus. Vastasel korral võib kaktus hakata juurdumise asemel mädanema. Kaktusi ei tohiks pärast istutamist nädal aega kasta. Päikese kätte tohib taime tõsta alles pärast juurdumist. Talve jooksul välja veninud kaktusi on võimalik uuendada. Lülidena kasvavaid kaktusi, nagu viigikaktused, on lihtne paljundada või uuendada, lõigates ära ühe lüli. Sammasjalt
juunis. Kindlasti ei tohiks seda teha aga sügisel ega talvel (november- aprill), kuna sellisel juhul on oht lõigata ära kevadel moodustuvad õied (Bakker 2013). 2.2.3. Elujõulisuse suurendamine, hooldus Magnooliate juurestik on väga habras ja õrn, mistõttu maapeal pottides kasvades hukkuvad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad nad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puudutada. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore- haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Magnooliad on nõudlikud ka mullastiku suhtes. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid ning õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab kogu aeg olema parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavadki liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on
• Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istutamist • Kultivaatori sektsoonidele paigalatatakse kaitseorganid või ühepoolsed lõikekäpad maasikareapoolsesse külge Maasikastandus kilemultšiga • Eestis on levinumad musta kilemultš ja põhumultš • Kilega multšimine aitab hoida mullaniiskust, tõrjub umbrohte, vähendab kulusid herbitsiididele ja parandab viljade kvaliteeti • Kilemultšil kasvatades valmib saak umbes nädal varem • Musta kile miinuseks on liigne kuumenemine suvel palavate ilmadega
Rahaline hüvitis. Nõudis hüvitist kogu kahju eest. Kannatanule maksti hüvitist. Koondamishüvitis, vanemahüvitis, ravimihüvitis hüvitus - kahju tasumine, heakstegemine. Sai hüvituseks natuke raha. Hüvitussumma järgmiselt - järgmisel viisil. Tulud jaotati järgmiselt: … Paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: … Defekti ilmnemisel talitage järgmiselt … järgnevalt - (järjekorras) edasi. Järgnevalt käsitletakse marjapõõsaste istutamist. Järgnevalt õpime ära polkasammu. Alljärgnevalt kaasnema - (millega?) kaasas käima või olema, koos esinema. Troopikatsüklonitega kaasnevad paduvihmad. Õigusega kaasnevad kohustused kaasuma - (millele?) juurde tulema, liituma. Bronhiidile võivad kaasuda teised hingamisteede haigused. Uuendusele kaasusid soovimatud nähtused kohanema - kohaseks v sobivaks muutuma, harjuma. Meie keha peab olema võimeline kohanema nii kuuma kui ka külma, nii kuiva kui ka niiske ilmastikuga
külmumise vältimiseks turbaga. c) Jaanuaris viiakse taimed pottidega kasvuhoonetele ning pannakse lavatsitele Esimesel nädalal hoitakse neid temperatuuril 6-8 kraadi. Teisel nädalal tõstetakse temp. 16-18 kraadini. Kui pungad on paisunud võib alustada pookimist. Poogendi kinnikasvamise järel alandatakse temp. kuni 12- 14 kraadini. d) Kasvuhoones hoitakse potte külmade möödumiseni, vajadusel neid aeg-ajalt kastes. e) Potid taimedega viiakse enne istutamist välja ja harjutatakse nädala jooksul välistingimustega. f) Istutatakse maikuu lõpus või juuni alguses.Kui taimed on kasvama hakanud, antakse lisaväetist, kobestatakse ja kõrvaldatakse umbrohi. Eripärad sireli paljundamisel pookimisega · Seepärast paljundatakse pookealuseid seemnetega. · Pookealust hinnatakse juurekaela läbimõõdu jargi (vähemalt 6-10mm). · Poogitud puud on kindlasti õrnemad kui nende maapinnal kasvavad sõbrad.
panna kindlasti drenaas. Enne ümberistutamist teha pungade ja juurte tagasilõikus, et saaks taime samasse potti tagasi istutada, ainult värskesse mulda. Ümberistutamiseks võetakse vähemalt 5cm võrra suurema diameetriga pott, kuhu lisatakse toitaineterikast umbrohuvaba mulda. Kui taimejuured on vanast potist läbi kasvanud, lõigatakse pott juuri vigastamata katki. · Läbikasvanud ja viltjaks muutunud juurepall harutatakse enne istutamist ettevaatlikult lahti. · Suurte pottide kasutamisel mõelge asukoht hoolikalt läbi hiljem on mullaga täidetud potte raske liigutada · Kui potil puuduvad põhjas augud, puurige (plastik- ja keraamilised potid) või toksige suure naelaga (plekist istutusnõud) need sinna ise. Eriti oluline on vee äravool pottidest, mis asuvad lageda taeva all ja kuhu satub ka vihmavesi.
annaabi.ee 
