Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Isiksuse psühhopatoloogia kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keskne, isiksuseomadused, cattell, skeemid, ebaedu, kaldub, veendumus, kardab, isiksusetüüp, aind, arvas, kirjeldavad, isiksuseteooria, psühhopatoloogia, ebanormaalsed, sätestavad, isiksushäired, kognitiivne, kesksel, stereotüüp, skeemide, vältimine, kompenseerimine, paranoiline, umbusklik, märke, ülitundlik, visalt, armukade, skisoidne, soojekompulsiivsest on saanud anankastne isiksushäire. Emotsionaalselt ebastabiilsed isiksused jaotab RHK kaheks alarühmaks piirialaseks ja impulsiivseks. Seega ametlikult kehtivad nende kahe süsteemi järgi praegu kaheksa isiksushäiret ning DSM-IV järgi ka nartsislik isiksusetüüp. (Allik etc 2003: 122). Paranoiline isiksus Paranoiline inimene umbusaldab, kahtlustab ja väärtõlgendab motiive. Ülimalt tundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes. Tal on kalduvus kaua viha pidada, ei pruugi andestada solvanguid. Isik moonutab kogemusi ja tõlgendab teiste neutraalseid või sõbralikke tegusid kui vaenulikke või põlglikke. Ajab visalt ja sõjakalt taga oma õigust olukordades, mis ei vasta tegelikule situatsioonile. Kahtlustab alusetult (näiteks abikaasat). Ta kaldub pidama ennast liialt tähtsaks, mis väljendub tema enesekeskses hoiakus. See, mis toimub tema ümber ja juhtub maailmas, on tema arvates kellegi vandenõu tulemus
Kohut uskus, et nartsissistlike inimeste vanemad olid tujukad, ebausaldusväärsed, tõrjusid last või kohtlesid teda kui iseenese pikendust. Laps kasvas üles, teadmata, mida tähendab olla armastatud. Kaitsmaks end tunde "mind ei armastata" eest, kujutlevad nartsissistid, et on täiuslikult armastusväärsed isikud. Nad soovivad, et neid imetletaks. Nende jaoks pole olemas vajadusi, mida nad ei suudaks endale pakkuda. Samas, kuna keegi neist pole eneses kindel, põhjustab see veendumus ainult haavatavust ja sellest tulenevat pettumust. Väärtusetuse- ja tühjusetunne sunnivad pidevalt otsima tunnustust ning tekkinud suhetes oodatakse kõigi oma alateadlike soovide rahuldamist. Neil ei arene ratsionaalne enesehinnang, vastutustunne ega kaastunne. (Kernbergi & Kohut, viidatud J.Tormi 2007 järgi) Nartsissistlik isiksusehäire 10 4. NARTSISSISTLIKU ISIKSUSEHÄIRE RAVI
TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM SILVIAN KARU 10. klass ISIKSUS JA ISIKSUSHÄIRED Referaat Juhendaja: Arma Eensalu Tartu 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad...........................................................................5 2. Isiksushäired.........
džungel) Põhiveendumustest tuletab inimene Tingimus-veendumused- kui ma ei kasuta teda ära, kasutab tema mind Instrumentaalsed veendumused- krahma kiiresti, peta esimesena Veendumuste põhjal saame konstrueerida inimese kognitiivse tegevuse mehhanismi- kuidas ta valib, töötleb ja väljastab infot. Paranoiline isiksus Umbusklikkus ja kalduvus kõike vaenulikuna tõlgendada. Kalduvus kaua viha pidada. Ülim tundlikkus tõrjumise ja ebaedu suhtes. Oma õiguse visa ja sõjakas tagaajamine. Sage ja alusetu armukadedus. Kalduvus pidada end liiga tähtsaks, püsiv enesekesksus. Umbuskliku isiksusetüübi kognitiivne profiil Keskne on kahtlustamine, kõikehõlmav ja ülemäärane kalduvus tõlgendada inimese tegusid alandavate või vaenulikena. Arvamus iseendast: ma olen õiglane inimene, kellele on liiga tehtud. arvamus teistest: petlikud, äraandlikud, ebaõiglased, salaja manipuleerivad
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore
arusaadav, täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos 3) sümbolistlik mõtlemine 4) resoneerne mõtlemine õõnes, sisutu mõttetegevus 5)autistlik mõtlemine mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele 6) dereistlik mõtlemine loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Sihipärasuse häired: 1) patoloogiline üksikasjalikkus mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks 2) laialivalguvus mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde 3) stereotüüpsus ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal. * verbigeratsioon teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine; *perseveratsioon üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, estlusteemaga)
4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus · Lapsepõlvekogemuste tähtsustamine · Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne) · Unenägude tõlgendamine · Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne) 2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus · Psüühika struktuur; arhetüübid (persona, vari, anima / animus) · Individuatsioon
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
seksuaaltungi erinevatele avaldumisviisidele. Erinev võib olla seksuaaltungi objekt (seda kirjeldab liibido kateksis e. hõivang e. paine), tungi eesmärk (kas seksuaalsuhe või sublimatsioon) kui ka seksuaalse erutuse allikas (erogeenne tsoon). Freud märkis, et mõnel inimesel on suurem osa liibidost paigutatud miskisse (erootiline tüüp), mõnel minasse (nartsislik tüüp), mõnel aga üliminasse (obsessiivne tüüp). Eriti suure ebaproportsionaalsuse korral pole see enam isiksusetüüp, vaid juba isiksusehäire. C. G. Jungi järgi tähistab liibido kogu psüühilise energia sfääri, kõiki ihasid ja kalduvusi millekski. S. Freudi. järgi on liibido seksuaaltungi energia. See lepitamatu erinevus katkestas psühhoanalüüsi isa S. F. ja kroonprintsi C. G. J. isiklikud suhted ja kulmineerus S. F. kirjas C. G. J.-le 1913. a. septembris sõnadega “...olen sunnitud oma hõivangu sinu pealt ära tõmbama.”
47(7):675-684. K: Olver JM, Mooradian TA. (2003). Personality traits and personal values: a conceptual and empirical integration. Personality and Individual Differences, 35(1):109-125. S: Schwartz SH (2011). Studying Values: Personal Adventure, Future Directions. Journal of Cross- Cultural Psychology, 42(2):307-319. S: Aavik, T., & Allik, J. (2002). The Structure of Estonian Personal Values: A Lexical Approach, European Journal of Personality, 16, 221-235. Esmapilgul tunduvad isiksuseomadused ja väärtused suhteliselt sarnased. Isiksuses on peamised 5 faktorit ja omadused on suhteliselt püsivad käitumised, mõtted ja emotsioonid. Väärtused on samuti suhteliselt püsivad elu eesmärgid, need mõjutavad seda, mida inimesed tunnevad, hindavad ja kuidas käituvad. Siiski on neil erinevusi. Kui isiksus on inimeste kirjeldav omadus, siis väärtused on inimesel motivatsiooniline omadus
juhtub siis ei saa arsti juurde minna. - Sotsiaalfoobia – kardetakse grupi kohest negatiivset tagasisidet nt ei julge esineda. 3) Ülekaalukad mõtted – teadvuses domineeriv mõte mis ei ole reaalse situatsiooniga seotud ja tõrjub mõtlemises tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Enamasti ei ole haiguslik. Ekslik veendumus mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte (alaväärsusmõtted) 4) Luulumõte – tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus mis üldjuhul ei allu korrektsioonile – usub seda päriselt - Depressiivne luul – alaväärsus, väiksus, vaesus, hüpohondriline, füüsilise puude, nihilistlik, huku ja katastroofi, enesesüüdistuse -luul - Suurusluul – võimekus, rikkus, missiooni, reformaatorlusluul - Paranoiline luul – tugevalt endaga seotud (uudised on ainult mulle) tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatus, tagakiusamis, kahjustus,
- Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb endal leida, - Elu on just säärane, milliseks me selle ise endale teeme. Humanistlik psühholoogia Tanapäeva humanistlikku psühholoogiat iseloomustavad järgmised jooned: - Rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega, - Inimese kasvu, enesemäärangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda peale võtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine, - Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu õppimine, töö, armastus ja looming, - Tunnete, soovide ja emotsioonide väärtustamine nende objektiviseerimise või pealiskaudse selgitamise asemel, - Veendumus selles, et inimene suudab eristada tõde valest, käituda kõrgema headuse nõuetele vastavalt; usk igavikulistesse väärtustesse, nagu tõde, õnn, armastus ning ilu. Inimkäitumise motivatsioon
Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus 8 1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel (4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76)
lapse tasemele ka lauseehituses. Kas ahvidele keele õpetamine on eetiline? Teevad seda vaid tasu (toit, jook) saamise eesmärgil. Lihtsalt matkivad koolitajaid, teadlikkusega pole seost. 2. INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus. Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades. Mitmese intelligentsuse teooria Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2
absoluutselt mitte miski”. Humanistlik psühholoogia Inimest tuleks sellest vaatepunktist mõista ennekõike oma loomust, võimeid ja võimalusi täiuslikult realiseerida püüdva olendina. Humanistlikku psühholoogiat iseliimustavad järgmised jooned: Rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega, Inimese kasvu, enesemäärangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda peale võtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine, Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu õppimine, töö, armastus ja looming, Tunnete, soovide ja emotsioonide vöörtustamine nende objektiviseerimise või pealiskaudse selgitamise asemel. Inimkäitumise motivatsioon Vajaduste hierarhia: Füsioloogilised vajadused – umbes 85% (toit, uni, kehakate, peavari, seks jt) Ohutustarve – umbes 70% (soov elada stabilises, turvalises etteaimatavas keskkonnas, olles
Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate toitmine ja nende eest hoolitsemine
(Totton, Jacobs 2007) Sotsioonika Teiseks oluliseks uurijaks Ausra Augustinaviciute, samuti arendades edasi Jungi teooriat, pani aluse sotsioonikale. Sotsioonika on teadus informatsiooni töötlemisest inimese intellekti poolt, psüühika aluseks on indiviidi infovahetus välise maaimaga. See on teadus teadus kuueteistkümnest isiksusetüübist ja kuueteistkümnest suhtetüübist nende vahel ning on ülesehitatud arvestusele, et iga isiksusetüüp tajub, töötleb ja väljastab informatsiooni erinevalt. Sotsioonika süsteemi aluseks on informatsioonivoog, mis tinglikult jaotub kaheksaks aspektiks. Selleks, et neid aspekte tähistada, kasutatakse nelja mõistet: eetika ja loogika, intuitsioon ja sensoorika. Lähtudes, et ühtede inimeste teadvust iseloomustab ekstravertne, teiste teadvust aga introvertne suunitlus, saavad ülalloetletud mõisted vastavalt ka laienduse
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt
Nooremal perioodil oli neli taktikat, kuidas sellest vabaneda. 1) Neurootiline püüd armastuse poole (armastus iga hinnaga) 2) Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu) 3) Püüe kaugeneda teistest 4) Omaenda abituse tunnistamine Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev 3) Liikumine teiste vastu agressiivne Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. Pilet 10. E. Erikson. Neofreudist, kelle põhimõisted on identiteet ja selle kriis
tingitud libiido blokeerimisest Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel: Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma määratlematuse tõttu · konfliktid surutakse alla · probleemid jäävad häguseks · indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult kardab Ravi tuumaks alateadvusse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine. Ravimetoodikate näiteid: 1. hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest 2. unenägude analüüs Väitis, et unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine. Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu
eesmärk. :) Ego mina arheatüüp, olles puhas teadvuse kese ehk kõik see, mida inimene ise on suuteline teadvustama. Selfini jõudmise käigus kasvavad self ja ego üheks, kuid algselt nad seda ei ole. Ego ülesanne on luua meie igapäevases elus järjepidavus, suundumus ning tänu temale saame me analüüsida oma elu, kogemusi. Egol on omadus alati püüda tekitada inimeses arvamust, et ta on meie isiksuse keskne osa ehk püüab vastu seista kõigele sellele, mis tuleb alateadvusest. Ego kujuneb ainult läbi meie teadlikutele tegevustele. Jung uskus, et ego on kui pisike saar suures ookeanis ning nagu ka Atlantis vajus merepõhja, kardab ka ego, et vastasel juhul ta vajub põhja, kui alateadvus valla lasta. Wilhelm Reich * Elas 1897 1957 (Ukrainas sündis ja suri USA's) * Wilhelm Reich oli klassikaline psühhoanalüütik, kes on jäänud unustuste hõlma, kuid
ka olemas. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned. See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. 2. Cattell - Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Catelli isiksusemudel, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test). 3
2) Jungi sarnasusõpetus. Mille poolest kõik inimesed on üksteisega sarnased. 1. Esiteks inimmõistuse erinevad kihid. (ühine kõigil) a. Pindmised kihid on seotud grupiga, perekond, rahvus, rassid. Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2. Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on ühteaegu nii sümbolilised arusaamise ja käitumise skeemid. (~psüühhika kristallvõre, mis paneb meie mõistuse korrapärasesse süsteemi) (Arhetüüp – justkui anum, mida inimene täidab enda mõtete ja omadustega. Pindmistes kihtides arhetüübid- persoona, vari, paar Anima ja Animus, self (mina ise arhetüüp) (on veel neid) Persoona- algne tähendus on mask. Tähendab inimeses seda, mida ta näitab teistele, käitub nii, nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab, mis
Kõik inimesed püüavad elada oma vajadustest lähtudes, inimesed ja nende vajadused on erinevad ja seetõttu on vastuolude tekkimine paratamatu. PSÜHHOLOOGIA PÕHIKURSUS Psühholoogia o Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. o Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. Psüühika o Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. o Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. o Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. o Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psühholoogias paremaks orienteerumiseks võime eristada kolme psühholoogia: 1
Tulemus väga oluline. o Intelligentsustest (nt. Welchsler Adult Intelligents Scale 6 verbaalset alltesti/ 5 tegevusel põhinevat testi) o Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad · Küsimustikud (Edwards'i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck'i test, Big Five küsimustik) III loeng Tunnetusprotsessid, aisting, taju · Aisting välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. · Sensoorne süsteem: o Nägemine o Kuulmine o Maitsmine o Haistmine o Kompamine o Temperatuur · Taju esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel
Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene *Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel! *BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene! *Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene! Bioloogilise psühholoogia arengusuunad: Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari;
tugevamini ja selgemini väljakujunenud, ja tihti on ka omavahel seotud. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned ja need võivad olla olemas, aga need ei ole piisavalt selged ja tugevad, et kasutada seda isiksuse iselooustamiseks. Need ei ole väga püsivad (tulevad, kaovad). See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. Seda laadi käsitlusi ongi hakatud nimetama isiksusejoonte teooriateks. 2) Raimond Cattell võttis järgmise etapi isiksusepsühholoogia arengus. Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Ta pani kõik sõnad ritta ja üritas katseliselt välja selgitada, milline tunnus on mingi teise asjaga seotud. Matemaatilise mudeli abil on võimalik tekitada sellist isiksusemudelit
Valetamine 10.oktoober 2011 Valetamine - tahtlik mittetõene väide, informatsioon. Tahtlik lausung eesmärgiga teist inimest petta või eksiteele viia. Erinevas eas olevad lapsed (Piaget): · Alla 3-4 aastane laps: fantaasiavale, vale on inetu sõna! Ta ei valeta tahtlikult. Fantaasiavale eest ei ole õige last karistada. Laps ei valeta sellel astmele, kuna ta kardab karistust. Ta arvab, et kui ei oleks karistust, siis oleks valetamine lubatud. Valed on keelatud, aga laps ei tea miks. · 5/6-10 aastane laps: vale on see, mis ei vasta tõele! Mõtlemistasemelt uus tase. Ta on sisemiseks omaksvõtnud täiskasvanu poolt kehtestatud reeglid. Kõige taunivam suhtumine valetamisse on vanuses 5-6-10aastased (operatsiooni mõtlemise tasemel). Keegi ei tohi valetada, ka täiskasvanu mitte.
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
tegevust pidevalt analüüsiva ja juhtiva mõtlemisviisi arenemine (refleksiooniprotsess). Hinnangu andmine on kvalitatiivne - hinnangu andmine õppeprotsessis on oluline ja põhineb enesehindamisel. Eesmärgiks on enesejuhtimine oma tegevuse pideva analüüsi kaudu. Humanistlik õppimiskäsitlus (Maslow, Rogers, Knowles, Mezirov, Freire) Lähenemisviisi aluseks on nägemus loovast ja vaimsele kasvule pürgivast inimesest. Humanistliku käsitluse järgi on inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali. Freire: Õpetaja on isik, keda ennast õpetatakse dialoogis õppijatega. Igaühel on teatud põhiõigused, ennekõike õigus individuaalsusele, isiklikule vabale kasvule ja arengule. Õppimine on õppija enda tegevuse tulem ehk tegevus lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline on õppima õppimine, pidev avatus oma kogemustele ja muutustele ning teadmine sünnib inimestevahelises suhtlemises ja inimlikus tegevuses
Nt põhjus: lapsel palav, nälg, väsimus. Lihtne kõrvaldada. Pikaajaline ühetaoline pikaajaline käitumine. Selle taga samuti täiskasvanu. Laps mõtleb- miski pole võimatu. Kõiki asju võib saada. Kui vanem on pidevalt lapsele kõike võimaldanud ning ühel hetkel, kui neid võimalusi pole ja laps seda ei saa, hakkab laps jonnima. Tuleb lapsega rääkida avameelselt. Küsimus on suhtlemisviisis, mis lapsega pole avatud. Sellises eas kardab vanem lapsega rääkida, sest kardab kaotada mõjuvõimu. Tuleb rääkida, miks kõike ei saa ja millepärast. Kui pikaajaline ilmnenud on, selle taga põhjus, mis last vaevab. Jonn annab võimaluse lapsega muuuta suhtlemisviisi, muutuda avatumaks. Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, katsu lapsega käituda samamoodi. Õpilaste distsiplineerimine. Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine, vastandamine.
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid......................................................................................12 8. Enesehinnangu paradoks........
annaabi.ee 
