Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Isiksus taju omistused jaotusmaterjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioon, omistus, seadumus, üksikisik, majanduskool, käsitlus, enesehinnang, enesetõhusus, konsensus, olukordades, allik, neurootilisus, olukordi, ekstravertsus, ajukoor, sotsiaalsus, leplik, tulema, introvert, hinnangud, tajub, eneseteostus, kontrollkese, tajuja, haloefekt, tahtlik, järjepidevus, omistusstiil, aspekte, persona, äratuntavkonstellatsioonid H.Eysenck, R. Catell Emotsionaalne stabiilsus melanhoolik Koleerik EKSTRAVERT INTROVERT Sangviinik Flegmaatik NEUROOTILISUS Emotsionaalne ebastabiilsus "Suur viisik" (Big Five) Mis on isiksuse seadumus? inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. · Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, kasutab inimene neid selliselt, nagu oleks tal vaid viis täiesti sõltumatut teemat või kategooriat. P.Costa, R.McCrae, "Suur viisik", P.Costa, R.McCrae Meelekindlus Sotsiaalsus Avatus kogemusele Ekstravertsus Neurootilisus NEASM "Suur viisik" (Big Five) Meelekindlus
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi
Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud
OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikeks meetoditeks on: 1. vaatlused- kõige lihtsam ja paindlikum OK uurimise meetod. On süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine. Objektiivsete vaatlustulemuste saamiseks on oluline eelneva uuritavate tegurite valik; 3. küsitlused- näiteks praktilises töös on
3 4 6. Isiksuse psühholoogia · mis on isiksus · kuidas omadusi liigitatakse · kultuur vs pärilikkus · analüütiline, humanistlik teooria, joone-teooria, sotsiaal-kognitiivne isiksuse mõõtmine ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Isiksuse mõistet kasutatakse kolmel viisil: 1.Omadused, mis inimesi eristavad. 2.Omadused, mis seletavad ära inimpsüühika stabiilsuse, mistõttu inimesed käituvad erinevates olukordades ja erinevatel aegadel küllaltki sarnaselt. 3.Nende iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus. Isiksus on inimene, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb
Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia?
poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad
2) Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - endomorfne (ülekaaluline: rahulik, heatahtlik), ektomorfne (sale: intellektuaalne, erk), mesomorfne (atleetlik: äkiline) - pükniline, asteeniline, atleetlik 3) G. Allport *uuris 1930ndatel iseloomustavaid sõnu, mida on palju, kuid sõnad hakkavad koonduma teatud tunnusteks ja tõi välja, et meil on teatud kesksed isiksuse tunnusjooned (lojaalne, rahulik jne), kuid sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck *BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus *EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire) KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne
kirjeldab: 1. Ekstravertsus 2. Sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus) 3. Meelekindlus (tahtejõud) 4. Neurotism 5. Avatus (intellekt) Funktsionaalne Inimesele ei omistata mingit essentsi (olemust), vaid püütakse välja selgitada isiksuse ülesanded. INIMENE---INDIVIID---INDIVIDUAALSUS---ISIKSUS Inimene a) bioloogiline olend Homo sapiens b) ühiskondlik olend Indiviid üksikisik, üks inimene Individuaalsus inimese omapära Isiksuse definitsioon teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab · Mina-teadvus · Käitumise suhteline püsivus · Suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid ühiskonnaga ISIKSUS- kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus
Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda
Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
- Mida silmatorkavama ja olulisema omadusega on tegemist seda suurem on tõenäosus et selle omaduse tähistamiseks on keeles omaette sõna - Isisksust kirjeldavaid sõnu inglise keeles ligi 18 000 - Seadumused – traits - Inimesed erinevad üksteisest suhteliselt stabiilsete situatsioonideüleste äitumismustrite poolest. Isiksuse seadumused kirjeldavad neid erinevusi mõtete, tunnete ja käitumise kaudu - Suur viisik - Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas - Avatus kogemusele – seadumus mis paneb inimese huvi tundma pmbritseva maailma ja oma siseelu vastu - Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olal omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik - Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimne
Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu.
organisatsioonisisese hierarhiaga. Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 7. Konfliktide olemus ja toimetulek organisatsioonis. Konflikt tähistab töötajatevahelistes suhetes esinavat vastuolu, mis takistab konfliktiosalistel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalsett traumeeriva olukorra. Organisatsioonikäitmises on konfliktide käsitlus väga oluline. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad partnerid arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Konfliktidega toimetulemine on oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast ning neid rakendada. Konfliktide lahendamine on tegevus, mille tulemusena jõutakse lahenduseni, mis rahuldab konflikti osapooli.
Stressiga toimetulek sõltub probleemide lahendamise ja emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. 3 S.S 2010-05-22 ISIKSUS JA TESTID Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga inimene. Isiksuse kohta loodud teooriaid on mitu. 1) Psühhoanalüütiline käsitlus (S.Freud) Rõhub lapsepõlve kogemustele ja alateadlikule motivatsioonile. 2) Tunnusjoonte teooria Peab tähtsaks kaasasündinud iseloomujooni, millest järeldub, et keskkondmõjutab isiksust vähesel määral. 3) Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Esiplaanile tõstetakse kogemused ja õppimised, mis kujundavad isiksust. 4) Humanistlik psühholoogia Rõhutatakse inimese ainukordust kui ka elu jooksul kogunenud kogemuste tähtsus.
psühholoogilise aparatuuri abil, Ki tegevus on määratud instrutksioonidega ja Ki teab, millega on tegemist. Eesmärk on modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge. - Loomulik eksperiment Ki ei tea, et toimub eksperiment, toimub Ki-le loomulikes tingimustes. - Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu
enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate hinnangute vahel. Tutvuse pikkus ja konsensus- isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid
piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes tegevusvaldkondades org jätkab oma põhitegevust. Vahepealse kestusega e taktikalised plaanid (1-2 aastat) lühiajalised e operatiivplaanid suunatud konkreetsele tegevusperioodile
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego)
(partnerid), konkurendid, ametkonnad) ning ettevõtte sisekeskond (org kultuur (sh org süsteemid) töötajad, omanikud-juhid). Wilsoni poolt on väljatoodud 3 põhilist viisi ärikeskkonna vaatlemiseks: objektiivne fakt selge, mõõdetav ja defineeritav tegelikkus subjektiivne fakt, mille iseloomulikud tunnused sõltuvad üksikisiku või rühma tõlgendusest ja ettekujutusest, keskkonnda kujundamine, kus organisatsioon ise loob ja defineerib keskkonda (organisatsiooni subjektiivse info põhjal tehtud otsused mõjutavad keskkonda). 8. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? · Vaatlus - Süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine · Juhtumite analüüsid- Põhjalik indiviidi, grupi või organisatsiooni analüüs · Küsitlused - Üldiste seoste ja parameetrite leidmiseks · Eriuurimused - Teatud kindla muutuja ja väljundi või tulemuse vaheline seos
· Tajumine muutub, on mõjutatud stereotüüpidest ja eelarvamustest. Mustvalge mõtlemine. · Probleem hägustub. Kaob selgus,mis on probleem, mis on probleemi põhjus ja kuidas seda lahendada. · Jäigad seisukohad. Klammerdutakse oma vaate külge. Ei kuulata teist poolt ära. · Suhtlemine väheneb. Suheldakse vaid nendega, kes minu poolt. Konfliktide kasulikkus · Teadvustatakse probleeme. · Saadakse teadlikuks enda ja teiste vajadustest. · Enesehinnang muutub realistlikumaks. · Õpitakse suhtlusoskusi ja teistega arvestamist. · Suhe muutub tugevamaks, usaldus suureneb. · Toob rutiini vaheldust, võimaldab muutusi. Enne konflikti lahendamist mõtle: · Kui oluline on konflikt ? · Kui tugev on partner (argumenteerimine)? · Kas minul on küllalt jõudu, oskusi? · Kas minul on konflikti lahendamiseks sobiv seisund (aeg, emotsioon)? · Kas temal on konflikti lahendamiseks sobiv seisund? Konfliktilahendustiilid
ja rakendada. Inimeste organisatsioonilise käitumise analüüsimisel on otstarbekas keskenduda viiele aspektile: individuaalsus, grupid, organisatsiooni ülesanded ja tehnoloogia ehk töö teostamise vahendid ja võtted, organisatsiooni ülesehitus ning organisatsiooni keskkond. Psühholoogia-alased teadmised ja uurimused võimaldavad täpsemalt analüüsida kahte esimest--individuaalsust ja gruppe organisatsioonis. Üksikisikule ja gruppidele annab organisatsioon raamistiku, mis võimaldab tegevust kooskõlastada. Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ja eesmärkide ühisosa, seda liht- sam on korrastust luua. Organisatsiooni saab muuta tegusamaks, kui inimesed saavad oma psüühilisi omadusi ja võimeid paremini kasutada (joonis 1.2.). Joonist 1.2 võib vaadelda kui raamistikku organisatsioonilise käitumise analüüsile. Juhtimise käsitlus makrotasandilt Baasteadused
arenemisvõimalusi (NB! Seda on võimalik tagada ka nn. lihttööde puhul) Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu, nii, et tulemuseks ei ole mitte numbrid ja tooted/teenused, vaid rõõm töö tegemisest. vaid tulemuseks on nauding ja rõõm tööl käimisest. 1 Motivatsioonist _ majanduskool Standfordi professori Chip Heath'i järgi ei ole juhid sugugi nii head inimeste motivatsiooni tundjad kui nad seda ise arvavad. Tegelikkuses tõlgendavad juhid pidevalt valesti, mis ikkagi motiveerib nende töötajaid. Tegu on nn. "välise motivatsiooni eelarvamus". See termin viitab meie kalduvusele oletada, et teised inimesed on rohkem välistest motivaatoritest mõjutatud kui meie (siin seletus,
õpikud sobivad heal juhul kliinilise psühholoogia teooriate sissejuhatamiseks Kuid nii võib jääda ekslik mulje, nagu ei olekski kliinilisel psühholoogil päris isiksusepsühholoogiaga midagi peale hakata. Kliinilise, korrelatiivse ja eksperimentaalse lähenemise eelised ja puudused (Pervin) Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis "....eripalgelised jutustused inimese olemusest, mida hakatigi nimetama isiksuseteooriateks" (Allik, 2003). 1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia
Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja majanduslikud eeldused organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmiseks.
See aste hõlmab 38% kogu uneajast. · 4. aste sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 1015% kogu uneajast. 5. aste- REM uni. Ajuvoolud kiirenevad ja hakkavad ilmnema unenäod. Lihased lõdvestuvad ja südame töö suureneb. Hingamine on kiire ja madal. Unenäod: Evolutsiooniline hüpotees- Unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks hirmutavates olukordades reageerima. Revonsuo 2000. Õppimise hüpotees- Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid. Uni kinnitab mälujälgi? Jouvet Unustamise hüpotees- Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu. Crick&Mitchison Kõrvalprodukti hüpotees- Unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni ja aktvivatsiooni kõrvalprodukt. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui püütakse
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused sotsiaalpsühholoogias ning väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Raamatut on kerge lugeda ka siis, kui psühholoogiaalased teadmised on nõrgad või puu
poolt- või vastureaktsioon, pos või neg hinnang, suhtumine, tajuvariant, liigutus jne. Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nähtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata
tasandiliikmete vahel. Nt: töötajad ei leia kompromissi kuidas tööd koos teha. 32. Konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused: Vältimine püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. 33. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: .
autonoomsele närvisüsteemile. Positiivsete e. meeldivate emotsioonide töötlus leiab aset eelkõige aju vasakus poolkeras. Negatiivsete emotsioonide töötlus aga aju paremas poolkeras. Emotsiooniteooriad: 1.Psühhofüsioloogilised käsitlused – James-Lange teooria kohaselt viivad kehalised muutused emotsiooni kogemiseni. Cannon-Bardi teooria rõhutab emotsioonide kujunemisel aju tähtsust. 2.Kognitiivne käsitlus – Schachter-Singeri teoorias eristatakse emotsioone füsioloogilise aktivatsiooni märgistuste põhjal. Vajadused panevad inimese aktiivselt tegutsema, mõjutavad inimese tundmusi, mõtlemist ja tahet. Bioloogilised vajadused – on põhimõtteliselt sünnipärased, arenevad elu jooksul) Sotsiaalsed vajadused – kujunevad inimese elu vältel ühiskonna mõjude tulemusena. (tunnetusvajadus) A.Maslovi vajaduste hierarhia: 1
1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti.
annaabi.ee 
