Ahven ehk harilik ahven Perca fluviatilis 2.Liigi kirjeldus Tumeroheline selg,rohekaskollased küljed,punased uimed. Silmad oranzid. Pikkus 5-25cm. Kehamass 20-180g. Vanus 20-25 a. 3.Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid. 1. Abiootilised: Veereziim, temperatuur, päikesevalgus,toitainete sisaldatus,vee PH. 2. Biootilised: Konkurents,kisklus 3. Antropogeensed: Keskkonna saastatus, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine 4.Ökoloogilise teguri täpsem kirjeldus. Temperatuurist oleneb ahvena kudemisperioodi saabumine. Mil vee soojus on 8 kraadi, on ahvenad võimelised kudema.Marjastaadium sõltub samuti temperatuurist,ulatudes 4...21 päevani. 5.Fotoperiodismi mõju Võivad moodustada suuri hõredaid parvi.Õhtueel hakkavad need v...
aastal hinnata 100 000200 000 isendile. http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits Praeguse lumerohkusega võiks arvata, et nende populatsioon kahaneb, kuid kuna kitsi on küllaltki palju, siis on nende populatsioon soodsas seisundis ja stabiilne. Metskits on uluk ning seega kehtivad talle ainult jahihooaja piirangud, kuna neid võib küttida. Kitsede jaht algab 1. juunist ja lõppeb 31. detsembril. Metskits kuulub metsa ökosüsteemi. Populatsiooni iseregulatsioon Negatiivne Positiivne Paljud metskitsed Kliima on küllaltki hukkuvad auto alla soodne, suudab jäädes. ilmale tuua järglasi. Metskitsede arvukust Sokud võitlevad ning määravad kiskjalised. võitja annab Lumerohke talv võib geneetiliselt saada saatuslikuks. tugevamaid järglasi. Jaht (salaküttimine) Jaht Toiduahel Oder - metskits hunt Lutsern metskits - ilves
Mõned riigid (nt USA) ei ole üldseadust aga üldse vastu võtnudki, vaid jätavad kogu privaatsuse kaitse üksikseaduste reguleerida. Selle mudeli põhiline puudus on see, et spetsiifilised reeglid muutuvad paratamatult seoses tehnoloogia kiire arenguga liiga jäikadeks. Teine probleem tekib seoses järelevalvega nimelt ei pruugi andmekaitse järelevalveinstitutsioonil olla pädevust, et kontrollida kõikides valdkondades toimuvat. 3. Iseregulatsioon Kolmas võimalus privaatsust kaitsta on tööstuse eneseregulatsiooni kaudu. Selle mudeli puhul kujundavad firmad ja tööstusettevõtted ise andmekaitse poliitika. Andmekaitsele aitab kaasa ka tööstusettevõtete tegevust reguleeriv hea tava. Mõjukad ettevõtted lepivad sel juhul omavahel kokku, et järgitakse teatud reegleid, mis pannakse paika läbirääkimistel. Olenevalt õigussüsteemist võivad sellised kokkulepped olla täitmiseks kohustuslikud või vabatahtlikud
valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed organismid valdavalt seened ja bakterid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4.Kuidas on ökotoop seotud biotsünoosiga? Biotsünoos ja ökotoop moodustavad koos ökosüsteemi. 5.Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton-koger-ahven-haug 6.Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Zooplanktonisse kuuluvad organismid reguleerivad fütoplanktoni populatsioonide arvukust. 7.Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal kujuneb välja tänu iseregulatsioonile. 8.Kuna hundid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud.
Toodavad FS-l org ainet 2. Tarbijad e. Konsumendid Tarbivad kellegi teise orgaanilist ainet Jagunevad omakorda 1. Astme tarbijad (söövad taimi) 2.Astme tarbijad (loomtoidulised) 3.Astme tarbijad -.. -.. (Tipptarbija) Tekib toiduahel toitumissuhtete põhjal järjestatud organismid Tekib toiduvõrk 3. Lagundajad e destruendid Langundavad surnud organismide orgaanilist ainet Selgrootud, seened, bakterid. Lagundamisel tekivad anorgaanilised ained. Toimub aineringe Ökosüsteemi iseregulatsioon ja ökoloogiline tasakaal Iseregulatsioon tekib, sest iga järgnev toiduahela lüli reguleerib eelneva lüli arvukust. Populatsiooni lained pop. Arvukuse perioodilised muutused ajas. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi seisund, ks sinnna kuuliuvate popultsioonide arv ja arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Töö kun lk 25 (kordamispunktid kuni 27) Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökosüsteemi iseregulatsiooni häirumise või suisa lakkamise korral. Selle tekitavad: 1
(nt.füto-ja zooplankton). Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Isereg. toimib kõigi järj. tasemete vahel, seet. püsib pop. arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim. stabiilseks pop. kasvav pop. - sündimus ületab suremuse. kahanev pop. - põhjuseks võib olla kliimateg. järsud muutused; teiste organismide(kiskjate ja parasiitide) arvukus. Kui iseregulatsioon enam ei toimi võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Koosluste vahetumist ajas nim. suktsessiooniks. pöörduv või pöördumatu.
Ökosüsteemid 1. Mis on ökosüsteemi ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi seisund, kus populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. 2. Selgita, kuidas toimub ökosüsteemi iseregulatsioon. Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise lüli arvukust. Sellepärast ei saa ühegi lüli arvukus kontrollimatult kasvada. 3. Nimeta abiootilisi ja biootilisi tegureid, mis põhjustavad ökosüsteemi ökoloogilise tasakaalu muutusi. a) Abiootilised tegurid: paduvihmad, liiga madal või kõrge temperatuur, maavärinad. b) Biootilised tegurid: parasitism, kisklus, konkurents.
ENESETÕHUSUS Affektiivsed Mõisted Enesetõhususe tunnetus protsessid Motivatsioon Kognitiivsed protsessid Iseregulatsioon Enesetõhususe Enesetõhuse areng Enesetõhusu tajumine ja tulemused elu se allikad (defineeritamine) vältel Tõhususe Optimistliku
on pikema aja jooksul stabiilne. Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides? Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Selle moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed), tarbijad(kasutavad toiduks teisi organimse) ja lagundajad (mikroorganismid ja seened). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Populatsioonilaine Populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Ökoloogiline tasakaal - Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär Maa pinnakohtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Kõige suurem ökosüsteem. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. 4. Ökosüsteemides toimuvad muutused
detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Nugiahel - Toiduahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid 11. Mis on toiduvõrgustik? Mis on troofilised tasandid? Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. 12. Kuidas on seotud ökosüsteemi iseregulatsioon ja ökoloogiline tasakaal? Selgita. Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. ökosüsteemi tasakaal on ökosüsteemi enam-vähem püsiv seisund, milles koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv ning aine- ja energiabilanss on nullilähedased. 13. Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Mis võib
loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond. 4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga? Ökotoobi all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton zooplankton konn - haug 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See võimaldab fütoplanktonil taas senisest edukamalt areneda. 7. Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal? Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel ja seetõttu püsib
Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. *Abiootilised tegurid: on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest) *Biootilised tegurid: on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid) *Ökosüsteemi tähtsaim omadus: iseregulatsioon *Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PRODUTSENDID DESRUENDID *Ökosüsteemi jagunemine elus ja eluta pooleks: elukooslus ja ökotoop *Liik: Igal liigil on oma leviala ehk areaal *Populatsioon: Ühisel terrotooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. *Populatsiooni arvukus: Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. *Populatsiooni tihedus: Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. *Dominantne liik: liik mile populatsioon on ökosüssteemis kõige arvukam.
aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad ilmekalt toitumissuhetes. Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli e. ringe: Tootjad Tarbijad Lagundajad Toitumissuhted Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toitumissuhted Toiduvõrgustikuks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgmine toiduahela lüli ehk toitumistase reguleerib eelmise arvukust. Kiskja ja saaklooma populatsiooni arvukus on teineteisest sõltuvuses. Populatsioon · Ühe liigi isendite rühm, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. · Omavahel ristuda võivate isendite kogum. Populatsiooni tunnused · Arvukus ulukite arv mingil territooriumil
' toiduahel - moodustub omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. ' tootja - roheline taim, toodab energiat. ' tarbija - loom sööb. ' lagundaja - seen või bakter. Iga järgneva toidulüli ehk torofiline tase reguleerib järgneva arvukust. ÖKOSÜSTEEMIS TOIMUVAD MUUTUSED Popullatsiooni muutused: 1) Stabiilne (ajas muutumatu). 2) Kasvav (sündimus suurem kui suremine). 3) Kahanev (sündimus väiksem kui suremus). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate popullatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Seda nim. SEKTSERSIOONIKS. See võib olla kahte liiki : 1) Pöörduv (N:kuusik-rajesmik-kaasik-kuusik). 2) Pöördumatu (saarte tekkel). Ökoloogilise püramiidi reegel : Iga järgmise troopilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. GLOBAALSED PROBLEEMID 1) Toidu puudus - 100 milj
keerukas toiduahelate võrgustik ökosüsteemis. Omavahel põimunud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. Toiduahelas võib eristada nn. troofilisi tasemeid (troofiline toitumine toitumistasemed). Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Selle tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Troofilised tasemed moodustavad troofilise püramiidi ehk toitumispüramiidi: I 1 Produtsendid Taimed, mõned bakterid,
Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnu organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum Troofiline tase- toiduahela lüli Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tudnra, tiga, kõrb..) Stabiilne populatsioon- sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiirestu kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Dominant- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Produktsioon- biomaasi juurdekasv aastas
on (1)bakterid ja (2)seened. Kui toiduahelad omavahel põimuvad, moodustuvad toiduvõrgu. (6p) Mida kujutab joonis 1? Mille järgi otsustad? Aineringet, kuna kogu protsess on ringluses. Mida kujutab joonis 2? Mille järgi otsustad? Toiduvõrgustik, 2 kuna mitu toiduahelat ristub Kas joonistelt leiab lahuahela? Mille järgi otsustad? Jah 1 3p) Kasutades joonist selgita lühidalt, milles seisneb ökosüsteemne iseregulatsioon! Kui langeb saagiarvukus siis langeb ka kiskjate arvukus, kuna neil pole piisavalt süüa. Kui saagi arvukus tõuseb siis tõusaeb ka kiskjate arvukus, kuna neil on piisavalt toitu. (1p) Mida väljendab/näitab ökoloogilise püramiidi seadud? Kvantitatiivseid toitumissuhteid (1p) Mida ütleb ökoloogilise püramiidi seadus? Aine ja energia kogus ökosüsteemis väheneb toidupüramiidi tipu suunas suhteliselt kiiresti. Troofiliste tasandite vahelise aine ja energia ülekande
mis võib olla ökoloogilise tasakaalu muutuse põhjuseks? tasakaalu muutumist põhjustab looduse enda areng, mitmesugused loodusnähtused, mõned loomaliigid ja inimene. kuidas liiguvad ökosüsteemis ained ja energia? Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt mis on ökosüsteem? ökotoop? Ökotoop- elukeskkond. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem , millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See võimaldab fütoplanktonil taas senisest edukamalt areneda. mis on suktsessioon? Too näide. suktsessioon ehk koosluste vahetus tähendab, et esmalt tekib rohutasand ehk domineerivateks taimedeks on rohttaimed ja põõsad
Gümnaasium ISIKSUS referaat Nimi Tartumaa 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................2 Isiksus.....................................................................3 Enesekasvatus...........................................................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, ...
Majanduslikule liberalismile pani aluse Adam Smith, kes arvas, et riik peaks turu toimimisse minimaalselt sekkuma. Smith väitis, et kui mitte lasta ettevõtlust kontrollida riigi poolt ja toimida oma majandusliku tahte järgi, siis tulemuseks on harmooniline ja võrdne ühiskond, mis toodab järjest rikkust juurde. See tähendab, et turg toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turul toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ega ebaefektiivsust. Liberaalid soovisid tollipiiride kaotamist, iga üksikisiku ettevõtlusvabadust, vaba konkurentsi, eraomandi ja omandiõiguse puutumatust. Klassikaline liberalism Klassikaline liberalism, nagu nimigi ütleb, on liberalismi varaseim suund. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks.
Näiteks: metsvindi pesad on teineteisest 100 – 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. 5. Ökosüsteemi koostis ja toitumissuhted ökosüsteemis 1.tase on taimed 2. taimtoidulised loomad 3. kõigesööja 4. lihasööja 5. ülikiskja 6. Toiduahelad Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – raudkull Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – rebane 7.Milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon? Ökosüsteemi iseregulatsiooni tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides 7.1 Kuidas tekib ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilise tasakaalu olukorras on ka liikidevaheline konkurents madal. Ökoloogiline tasakaal ehk ökotasakaal ehk ökosüsteemi tasakaal on ökosüsteemi enam-vähem püsiv seisund, milles kooslusteliigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv ning aine- ja energiabilanss on nullilähedased.
julgesid endist Eesti Vabariiki kiita ja samal ajal kritiseerida kehtivat korda, saadeti võimude poolt Siberisse asumisele või vanglasse. Kõige halvimal juhul võis süüdlast oodata ka mahalaskmine. Kuna inimestel oli pidev hirm, siis hoiti oma mõtteid endale. Sama reegel kehtis ka ajakirjanduses, kus ajalehereporterid õppisid oma tegelikke mõtteid edasi andma peidetud kujul ja rahvas omakorda õppis ridade vahelt lugema. Tegelikult oleks parimaks lahenduseks nn. iseregulatsioon. Juba praegu võime paljudel veebilehtedel näha üleskutseid ,,Teata laimust!", ,,Ära sõima!" või ,,Ära sigatse!", samuti on võimalik hinnata kommentaare. Need kõik on tugeva kodanikuühiskonna väljendusvormid ja aitavad meil paremini hakkama saada. Kõige paremini toimivad alati vabatahtlikud algatused, kus inimesed ise tõrjuvad eemale ühiskonnale ebasobiva käitumise. Antud juhul on need kommentaatorid, kes ise filtreerivad välja halvustavad ja muidu ebasobivad tekstid.
Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi seisund, kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena; näiteks kisja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses: kui ilves sööb kõik jänesed ära, siis vartsi jääb ta ise nälga Muutused: 1)kasvav populatsioon sündimus suurem kui suremus, 2)kahanev arvukus langeb, põhjuseks mingi välistegur: üleujutus, 3)stabiilne isendite arv püsib samal tasemel Muutuste tagajärg: kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus; üks ökosüsteem võib asenduda teisega Populatsioonilained populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum; näiteks tundra, kõrb jne Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperi...
Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus on stabiilne. Tippkiskjad on alati ökol. püramiidi tipus. Lindude ränded on tingitud toidupuudusest. Ökol. teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, isendid hukkuvad. Samal terr. kõigi liikide popul. mood. biotsönoosi. Herbivoodid on alati toiduahela esimese astme tarbijateks. Puuhalul kasvav seen on toiduahela lagundaja. Populatsiooni arvukus näitab ühe populatsiooni isendite arvu. Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt toitumissuhetest. Kahanevas popul.s on suremus suurem kui sündivus. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab org arengule kõige soodsamat toimet nim optimumiks. Ökosüsteem on iseregulaaruv süsteem, millesse kuuluvate popul arvukus ja koosseis säilivad pikema aja jooksul stabiilsetena. Org vastastikku kasulik kooselu nim sümbioosiks. Ökosüsteemi elusosa nim biotsönoos, eluta osa ökotoop Nii taimedest kui loomadest toituvaid org nim omnivoor.
aktiivsust. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatilinenärvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem.Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu (näit treening, emotsionaalsed seisundid viha, rõõm, valuseisund jne) .Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavarude taastumise perioodil.Nimetatud närvisüsteemi osade üheaegsel aktiveerumisel arvatakse toimivat organismi iseregulatsioon, vastvalt organite vajadustele ja võimalustele. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis. Retseptorid võivad olla paljurakulised, ühel rakul põhinevad, või rakumembraanis olevail retseptorvalkudel põhinevad. Retseptorid paiknevad:nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne).Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju
ja lagundajad. o Dominandid liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. o Taimede biomass kuivkaal pinnaühiku kohta. o Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. o Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. o Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? o Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. o Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. o Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. o Biosfäär on Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme.
Suletud ja avatud populatsioon sõltub, kuidas populatsiooni kuuluvad liigid paarituvad. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendie arv. Populatsiooni tihedus näitabpopulatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsiooni konkurents. Populatsiooni muutused on stabiilne (ajas muutumatu), kasvav (sündimussuurem kui suremine), kahanev (sündivusväiksem kui suremus). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. 6. hulkraksete tekkimine Hulkraksed tekkisid, kui rakukogumikus arenes rakkudevaheline tööjaotus nii kaugele, et rakud ei saanud enam üksteiseta hakkama. Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad. Esimeste hulkraksete loomarühmade puhul olitegemist kehavälise viljastumisega,hiljem arenes kehasisene viljastumine. Kambriumiajastul tekisid esimesed keelikloomad.Seejärel arenesid kiiresti selgrootud loomad
A) Tekkimise põhjus 1830. aastal kerkisid üha enam päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulis rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa. Suureks ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajad) liikumine. B) Põhiideoloogid Liberalismi eelkäijaks või rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid vabadustest ilma jätnud. Locke rõhutas inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil. Industrialiseerimine ja kapitalismi...
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
Omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad moodustavad toiduahela. Laguahel laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite, protistidega). Laguahela lõpp-produktiks on anorgaanilised ained, mis on tootjate poolt taaskasutavad. Toiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum, mille kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeriva terviku Ökosüsteemi iseregulatsioon iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust Troofiline tase iga järgmine toiduahela lüli Toiduahel ristikhein-rohutirts-rott-rästik-merikotkas Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökoloogilise tasakaalu tingimustes võib ökosüsteem pikemat aega muutumatult eksisteerida. Sellises ökosüsteemis on iga populatsiooni arvukus püsiv. Populatsiooni, milles sündimus ja
tarbijateks ehk konsumentideks. Jagatakse primaarseteks, sekundaarseteks, tertsiaarseteks jne. konsumentideks. Surnud produtsendid ja konsumendid lagundatakse destruentide poolt. (mikroorganismid, seened, selgrootud loomad) Fütoplankton vees olev taimne hõljum. Zooplankton vees olev loomne hõljum. Toiduvõrguks nim. omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. 18 Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Ökosüsteemides toimuvad muutused Kui populatsioonid on sündimus ja suremus ajalises tasakaalus, siis nim
Järvamaa Kutsehariduskeskus Majandus- ja teenindusõppe osakond AV III Mairo Hanninen NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid .................................................................................
TTÜ Kodune töö nr 3 GPS kasutuspraktikad ja saadud kasud transpordiettevõttes Aine: TMJ3710 Transpordiökonoomika. Õppejõud:Tarvo Niine Firmast: Eesti kapitalil põhinev transpordi- ja ekspedeerimisfirma, kes pakub oma teenuseid alates 1995 aastast. Firma on Eesti Tööstus ja Kaubanduskoja ja ELEA liige. Firma on viimased viis aastat kuulunud Eesti ekspedeerijate top 50 hulka. Firma töötajad omavad vastavat haridust ja kogemusi, et pakkuda kliendile logistilisi lahendusi ning kvaliteetset ja usaldusväärset transpordi- ja ekspedeerimisteenust. Ettevõtte palgal on 20 töötajat. Viis neist töötab kontoris ning 15 veavad vastavalt vahetustele ettevõtte 10 veoautoga kaupa. Põhilised sihtkohad on Euroopas, kuid aeg-ajalt vedavad ka Venemaale ja Ukrainasse. Ettevõtte teenustes on: · autotransport Skandinaaviast ja Euroopast Venema...
-) Kui ristikhein on toiduks jänesele, siis on ta toiduahela: produtsent. -) Kui tihane/pääsuke toitub sääsest, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Linnupesades elavad koid on: kommensiaalid. -) Metsas elavad kiskjad on: konkutendid. -) Ristämbliku ja toakärbse vaheline suhe on: karnivooria. -) Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: biotsönoosi. -) Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt: toitumissuhetest. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Fotoperiodism on organismide reageerimine öö ja päeva pikkusele. -) Hävimisohus on eelkõige väikse arvukuse ja väikse areaaliga liigid. -) Igal liigil on oma levila ehk areaal. -) Looduskaitseala üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. -) Osa nitraate ja nitriteid võib bakterite abil muundada õhulämmastikuks. Põhiliselt toimub see
organismid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4. Kuidas on ökotoop seotud biotsönoosiga? Mõlemad on elukooslused. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. FÜTOPLANKTON -> ZOOPLANKTON -> KOGER -> HAUG 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Seetõttu püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. 7. Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal kujuneb populatsiooni stabiilsuse püsimisel. Seega on
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
Sisekontroll ja auditeerimine Siseauditi funktsiooni olemus Eesti majanduse areng on olnud suhteliselt kiire, mis tõi kaasa mitmeid arenguprobleeme, sest peale taasiseseisvumist majanduskeskkonnas praktiliselt puudus igasugune kontroll. Esialgu oldi seisukohal, et majandussektoris mingeid erilisi kontrolle ei vajatagi, kuna toimud nn iseregulatsioon e kontrolli teostab tarbija (turg). Peale mõneaastast arengut aga selgub, et ettevõtted vajavad teatud kontrollisüsteeme, kuna 90. aastate algul hakkab ettevõtteid ridamisi pankrotti minema. Lisaks puudusid kogemised ka arvestuse ja aruandluse korraldamisel eraomandi tingimustes ning see omakorda jättis ettevõtete juhid ja omanikud sageli ilma adekvaatse infota. Sisekontrollifunktsioon rajati esmalt avalikus sektoris, kuna leiti, et seal puudus raha kasutamise üle piisav kontroll ning ettevõtted kasutasid võimalust küsida rohkem eelarvevahendeid kui nad tegelikult vajasid. Siseauditi vaja...
DNA replikatsiooni ei toimu 8. II metafaas - Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandil. 9. II anafaas - Kromatiidid lahknevad raku poolustele. 10. II telofaas - Toimub tsütokinees Ühest diploidsest rakust moodustus neli genetiliselt erinevat halpidset rakku. 2.Kasvav, kahanev, stabiilne populatsioon. Ökosüsteemi iseregulatsioon Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Ökosüsteemides toimuvad muutused Kui populatsioonid on sündimus ja suremus ajalises tasakaalus, siis nim
omadustega. On kõrgelt koherentseid maastike ja äärmiselt madala koherentsusega maastikke, näiteks kõrbed. Koherentsuse mõistet kasutatakse ka tehnogeensete maastike analüüsil. Võrreldes loodusmaastikuga mõnikord koherentsus kasvab järsult, kõrb on muudetud oaasiks, või hoopis väheneb järsult. Viimane on seotud keskkonna saastumisega, mis mõjub järsult destruktiivselt maastiku arengule. Selle näiteks on ka tugev erosioon, tolmutormid jm. Koherentsusega on seotud ka maastike iseregulatsioon, aatomite migratsiooni tagasisideme mehhanism, mis määrab ära maastike terviklikkuse ja kvalitatiivse omapära, iseregulatsiooni endagi. 2.Mis seob maastike komponente? Maastiku komponendid koosnevad omavahel seoses olevatest maastiku elementidest. Side maastike osade vahel toimub aine ja energia liikumisel ning info üleandmisega. Igas süsteemis uuritakse aine ja energia voogusid, uuritakse süsteeme ainelis-energeetilisel tasandil. 3. Kas maastik on tasakaalus süsteem?
optimaalsusest rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem. "KETI KÕIGE NÕRGEM LÜLI" Shelfordi tolerantsuseadus Organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur, mis hoolimata teiste tegurite optimaalsusest eemaldub kõige enam optimumist. "TÜNNI KÕIGE MADALAM LAUD" PLANEET MAA Liik- Areaal Sama liigi populatsiionid Eri liikide populatsioonid Biotsönoos Ökotoop Ökosüsteem iseregulatsioon tasakaal Ökoloogiline niss- liigi roll koosluses (suhtumuslik positsioon), mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja eluta keskkonna ga. Lihtsustatult vaadeldav kooslusliikide ökoloogiliste amplituudide summana. Nisse kirjeldadatkse dimensioonidena ka (graafiku telgedena)mis esindavad ökoloogiliste tegurite muutuvaid väärtusi: · organismi elu ajalugu · organismi kasvukoht · organismi troofiline tasand · organismi levila Konkurentsi välistamise reegel:
kiresvaablane eosloomad(protistid) 2. Bioproduktsioon on määratud biomassi juurdekasvuga ajaühikus mingi pindaalaühiku kohta a. Fotosünteesivad taimed b. Tsüanobakterid c. Vetikad d. Sõltub: i. fonosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest ja selle kättesaadavusest ii. Soodsast temperatuuri vahemikust iii. Niiskuses 3. Iseregulatsioon seadistab ökosüsteemi tasakaalu(liikuv) ja regulatsioon toimib: a. Populatsioonide tasandil pop.lained ja nende järelmõjud b. Liigilisel tasandil ökosüsteemis kattuvate ökoloogiliste nõudmistega liigid koos tegutseda ei saa; liigiline mitmekesisus tavaliselt suureneb, sest ühtede liikide elutegevus loob teistele elupaike juurde: mida ühekülgsem ja vaesem on eluta keskkond oma näitudelt, seda vähem on liike ökosüsteemis, nt.
EI OLE OLEMAS 2 SARNAST KINNISVARA. INFORMEERITUS INFORMATSIOONI ON ÜLDISELT EBAPIISAVALT VABA PÄÄS TURULE PÄÄS TURULE ON SEOTUD KINDLA MAATÜKIGA 7 HINNAD ON SUHTELISELT STABIILSED HINNAD ON SAGELI VÄGA ERINEVAD ISEREGULATSIOON ISEREGULATSIOON ON PIIRATUD TEHINGU SOORITAMINE VÕTAB VÄHE TEHINGU SOORITAMINE VÕTAB KAUA AEGA AEGA TEHINGU SOORITAMINE ON LIHTNE TEHINGU SOORITAMINE ON KEERULINE JA SELLEKS ON ABI VAJA 9. Missuguseid kinnisvaraturu liike teate? Tehingute iseloomu järgi võib kinnisvaraturu jagada tehingute iseloomu järgi:
kapillaare jõuab see veenidesse, mis ühinevad kaheks suureks veeniks ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks. Ülemine õõnesveen toob venoosse vere peast, kaelast ja kätest, ning alumine õõnesveen toob kõikjalt mujalt. Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes, sest veri voolab alati kõrgemarõhu alla olevatest veresoontest sinna, kus on madalam vererõhk. Vererõhu iseregulatsioon: Rõhu suurenemine mõjutab veresoonte seintes olevaid retseptoreid nii, et need laienevad ja rõhk langeb. Veesooned ahenevad vererõhu alanemisel. Vere voolu kiirus on erinevates piirkondades erinev sõltuvalt veresoonte läbimõõdust.(vere voolu kiirus õõnesveenides on 2 korda aeglasem, mistõttu voolab mõlemast õõnesveenist südamesse samapalju verd kui süda seda aorti paiskab. Vere liikumise eripära veenides
kaubandus). Majanduslikule liberalismile (mida majanduses on nimetatud klassikaliseks koolkonnaks) panid aluse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Adam Smith pidas majandust turuks. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Vaba turu ideede kõrgpunktiks on laissezfaire (eesti keeles "lase minna" või "lase olla") doktriin. Selle järgi ei tohi riigil olla mitte mingisugust majanduslikku rolli. Varaste liberaalide usk vabasse turgu ei olnud seotud ainult rahvuslike majandustega, vaid laienes ka riikidevahelisele suhtlusele. Põhimõtteks sai vabakaubandus -- idee, et kõik riigid peavad kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta.
6) EESMÄRGILISUS (OTSTARBELISUS): objekt, mille saavutamiseks v. mille nimel süsteem on olemas. 7) FUNKTSIOOON JA FUNKTSIONEERIMINE: ühesõnaga, mida süsteem on "kutsutud ja seatud" oma keskkonnas täitma. Süsteemi funktsioneerimist mõistetakse kui selle ülesande täitmist. 8) ORGANISEERITUS: organiseeritus- või korrastaatusaste, milleni jõudmine eeldab süsteemi teatavat arengut ja millelt järgmise, kõrgema tasemeni jõudmine eeldab taas teatavaid kvalitatiivseid muutusi. 9) ISEREGULATSIOON: süsteemi oleku ja struktuuri kohandumine väliskeskkonna tingimustele. Tunnuste põhjal on võimalik anda hinnang, mis tüüpi struktuuriga on tegemist - kas tsentraliseeritud, kõik seotud kõigiga, hierarhilise, lineaarse või ringstruktuuriga. 6. Selgitada 1-2 lausega täistekst-teenindussüteemi mõistet. Nimetada põhilised funktsioonid (umbes 5) ja lahendused nende täitmiseks. 7. Selgitada 1-2 lausega dokumendihaldussüsteemi mõistet. Nimetada põhilised liigid (vähemalt
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuu...
seened mükoviirused. · Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga. N: kõdunenud lehed . vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Pikemat aega tasakaalus püsinud populatsioonide arvukust nimetatakse ökoloogiliseks tasakaaluks. ÖKOSÜSTEEMIDES TOIMUVAD MUUTUSED lk 148-152 Ökosüsteemi iseregulatsioon hoiab süsteemi tasakaalus! Kui see lakkab, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukus. Stabiilne populatsioon suremus ja sündimus on enam-vähem võrdsed. Populatsiooni arvukus püsiv. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremuse. Populatsiooni arvukus suureneb. Kahanev populatsioon suremus on suurem kui sündivus. Populatsiooni arvukus langeb (joon lk 149). Populatsioonide arvukuse muutumise põhjused: 1. Kliimategurid maavärin, põud, temperatuuri suured
(70mmHg), vereplasma valkude osootsest rhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kõhuõõnes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk langeb madalamale kui 45mmHg, siis lakkab uriini teke ja sellel on eluohtlikud tagajärjed. Ultrafiltratsiooni iseregulatsioon: Neerude vereringe ja ultrafiltratsioon püsib peaaegu muutumatuna, kui arteriaalne vererõhk on 75-200 mmHg. Kui vererõhk päsmakeses langeb, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõused, siis vastupidi, toomasoon aheneb. 2. Resorptsioon e. tagasiimendumine. Esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99% veest.
(70mmHg), vereplasma valkude osootsest rhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kõhuõõnes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk langeb madalamale kui 45mmHg, siis lakkab uriini teke ja sellel on eluohtlikud tagajärjed. Ultrafiltratsiooni iseregulatsioon: Neerude vereringe ja ultrafiltratsioon püsib peaaegu muutumatuna, kui arteriaalne vererõhk on 75-200 mmHg. Kui vererõhk päsmakeses langeb, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõused, siis vastupidi, toomasoon aheneb. 2. Resorptsioon e. tagasiimendumine. Esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99% veest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
