Teadus ja religioon Teadus ja religioon on paljude meelest kokkusobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud diskursuse kohaselt ei tohiks korralikul ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva nihestunud maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste jumalavallatust targutamisest selliste Kuradi käsilaste tegelikuks eesmärgiks on külvata südamesse kahtlusi, mis viimaks lahutavad inimese Jumalast ja põhjustavad hinge hukkamineku. Vaatamata viimasel ajal sagenevatele koostööpüüdlustele nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil näib teaduse ja
Ta mainib oma teoses teisigi filosoofe ( nt Nietzchet ja Galieid) kuid peab nende mõtisklusi veidi teisejärgulisteks. Camus arvab, et inimse elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada Väidab, et enesetapul on palju põhjusi- see ka selge sest kui halvad asjad kogunevad võibki viia see enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed väited võivad viia tõsise solvumiseni.Inimene peaks vaatama loodus kui tervikut uurima.
vastandati rahvuslikkus, maailmakultus, maailmakirjandus, rahvuskultuur, rahvuskirjandus, religioosne elukäsitlus, Walter Scott: tekkis ajaloolise romaani zanr Inglismaa: leikistid- 1)William Wordsworth (1770-1850), näha ilu ka igapäevases, lihtsas ja triviaalses, hingelise valgustuse hetkedel avastada maailma uuesti ,,Lüürilistele ballaadidele" 2)Samuel Caleridge (1772-1834), soovitab hüljata kaine mõistlik suhtumine ja suunduda üleloomuliku, imelise ja irratsionaalse poole, ,,Lüürilistele ballaadidele", ,,Madoc", ,,Kehama needus" 3)Robert Southey (1774-1843), alguses kõige radikaalsem , hiljem konservatiivsem ja riigimeelsem Byron (1788-1824)- London, ema hoole all, isa jättis maha, 10-a lordi tiitel ja valdused, hea ujuja, lonkas, ratsutaja, Harrow` poistekool, Cambridge`i ülikool, kreeka ja ladina keel, looming: antiik- mütoloogiast tuletatud kujundid, loodus samastub vabadusega, sellele vastandub seltskond, ühiskond
prokrastineerimine Tegemist on kohustuste irratsionaalse edasilükkamisega, mida peetakse häirunud eneseregulatsiooniks. Selle otsese tagajärjena kaldume toimima ebaefektiivsemalt, kui võiksime ja suudaksime. Prokrastineerimiskäitumine võib ilmneda kõikvõimalikes elusfäärides: me lükkame edasi lõputöö kirjutamisega alustamist, regulaarset hambaarstivisiiti, tervisespordi regulaarse harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse edasilükkamisega kaasnevat positiivset kergendust viib pikemas perspektiivis kehvema toimetulekuni nii akadeemilises tegevuses kui ka töös ning negatiivsete enesekohaste mõtete, süütunde, stressi ja teatud juhul koguni stressist tingitud terviseprobleemideni Prokrastineerimist eristatakse ajaplaneerimisest või lihtsalt viivitamisest ja venitamisest, sest prokrast...
II. Perioodilised funktsioonid: Def. Niisugust funktsiooni f (x), mis rahuldab tingimust f( x+ t)= f( x)= (t ≠ 0) iga x ja x t + puhul määramispiirkonnas X, nimetatakse perioodiliseks funktsiooniks, vähimat arvu t aga funktsiooni f (x) perioodiks. Perioodilise funktsiooni graafik on määratud, kui on teada selle graafiku osa ühe perioodi pikkuses poollõigus. 9. Elementaarsed põhifunktsioonid. Elementaarfunktsioonid_ I. Astmefunktsioon: log y = α log x α irratsionaalse väärtuse korral arvutatakse see funktsioon logaritmimise ja potentseerimise teel:, (y=x astmel a) Eksponentfunktsioon: (y= a astmel x) Logaritmfunktsioon: (Y= log a X) Trigonomeetrilised funktsioonid: Nendes valemites väljendatakse sõltumatu muutuja x radiaanides. Kõik loetletud trigonomeetrilised funktsioonid on perioodilised Liitfunktsioon: Kui y on muutuja u funktsioon, u aga omakorda sõltub muutujast x, siis ka y sõltub muutujast x. Olgu y=f(u) ja u = ϕ (x )
areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi.
asjaoludele ja ajastutele, kõikjal, kus selleks eksisteerib objektiivne võimalus. Läänelik kapitalism on püüe kogumise suunas katkematult toimiva ratsionaalselt organiseeritud ettevõtluse raames, vahetpidamatult tekkivale kasumile, rentaablusele. Niisugune viis on tuttav vaid uuele lääne maailmale, kuna antud nähtus on hiline. Kapitalism on orienteeritud kaubaturule, mitte poliitilisele lahingule või irratsionaalse spekulatsioonile. Ratsionaalne organisatsioon ei oleks võimalik ilma kahe komponendita: ettevõtluse eraldamine kodu majandusest (juriidiliselt vormistatud ettevõtluse kapitali lahutus ettevõtja isiklikust omandist) ja raamatupidaja aruandlusest. Lääne kodanliku kapitalismi põhjusteks võisid olla ka tehnika areng ja tema loodud võimalused, teaduse tõus haarates endaga eksperimentide elluviimist, õiguse ja juhtimise ratsionaalse struktuur.
64 4 (8) 3 Irratsionaalarvuline astendaja. Irratsionaalarvulise astendajaga aste defineeritakse seosega a s lim a rn , n kus (rn) on suvaline ratsionaalarvude jada, mille piirväärtuseks on irratsionaalarv s (näiteks, (rn) on arvu s puuduga lähismurdude jada). Alus a peab olema irratsionaalse astendaja korral olema mittenegatiivne. Näited 3 2 lim 3rn , kus rn (1,4; 1,41; 1,414; ...) n 10 lim 10 rn , kus rn (3,1; 3,14; 3,141; 3,1415 ...) n Astme omadusi. 1. Kui a > 0, siis ar > 0 igasuguse reaalarvulise astendaja r puhul. 2. ( a ) 2n a 2n ja ( a ) 2 n 1 a 2 n 1. 3
Inglise romantik, varane romantismi geenius ?_ Mida Blake kirjutas? ,,Kogemuste laulud" _ Milline on tema tuntuim luuletus?tiiger 3. Järvekoolkond _ Keda kutsutakse järvepoeetideks?Wordsworth, Coleridge, southey _ Mis järvepoeete mõjutas? Elasid ühes kohas, Prantsuse revulutsioon, ja hilisem Napoleoni poliitika ?_ Kes ja kus avaldasid inglise romantismi manifesti? Mille vastu manifestis välja astuti?Wordsworth ja Coleridge, nõuti lihtsa elu väärtustamist, igapäevasest ilu otsimist, irratsionaalse poole püüdlemist. Parim keskkond luuletajale on maa, loodus 4. F. Hölderlin _ Mis maa kirjanik Hölderlin oli? Saksa _ Mis oli tema luuleloomingu eeskujuks? Antiik kreeka kirjandus _ Mida kujutas hümnides? Täiuslikkust, vabadust, harmooniat, ilu, sõprust, noorust, siirast armastust. 5. P. B. Shelley _ Mis on Shelley eluloos huvitavat? Ta põgenes 13 aastase tüdrukuga ja abiellus temaga, oli väga protestiv _ Mis on Shelley poliitiliste luuletuste teema? Türannia on vale, vabadus,
Max Weber · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Mõistva sotsioloogia rajaja · Majandussotsioloogiale aluse panija. Pareto Itaalia insener, majandusteadlane, sotsioloog, filosoof. Matemaatilise majandusteaduse rajaja. Tunnetas vastuolu majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel. · Mis on paradigma teaduses? Th. Kuhn teadusrevolutsioonidest. T. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu, 2003 (1962) Lükkas ümber tavaarusaama teaduse kumulatiivsest arengust ja tõestas, et teadus areneb läbi teadusrevolutsioonide. Iga revolutsiooni tulemusena võetakse teaduses kasutusele uus paradigma. Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel
2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon) - Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslikule tunnetusele sisekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. - Näit: A.Schopenhauer, F.Nietzsche, H.Bergson) 3. Mis on sümbolism? (Lemmikteemad, sisu ja vormi suhe, 3 kunstnikku, nenede teosed ja analüüs) - Arvasid, et elu on müsteerium. - Lemmikteemad: surm, sünd, elu kulgemine, armastus, kirg, erootika, üksindus. - Literatuurne kunst st. teose pearõhk on süžeel. - Vormilt mitmekesine: Sobis nii akademistlik, realistlik kui ka modernistlik (juugendlik) vormikäsitlus.
Enesetapp e. suitsiid on kompleksne fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Et vastata filosoofia põhiküsimusele tuleks otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei. Sellele küsimusele on üritanud vastata teiste seas ka üldtuntud filosoofid. Näiteks: Camus arvab, et inimese elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada: „See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane. Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." ning Camuse arvates on enesetapp absurdi lõpetamine. Nagu ka filosoofid tunnen ka mina huvi suitsiidi põhimõtete ja eriti ajaloo vastu. Selle töö kirjutamise käigus soovin saada ülevaadet suitsiidi viisidest ja ühiskonnategurite mõjust suitsiidi staatusele. 3 1. Mis on suitsiid 1.1
· 1931 USA, näitus New Yorgis. Dalí ja Gala külastasid ka üht kostüümiballi, kus kehastusid Lindbergh'i lapseks ning tema röövijaks. Sellele järgnenud pahameeletormi tõttu oli Dalí sunnitud vabandama · kuigi suurem osa sürrealistidest toetas vasakpoolset poliitikat, ei olnud Dalí kunsti ja poliitika vahelistes seostes väga kindel. Sürrealistide juhtfiguur Andre Breton süüdistas Dalíd "uue ja irratsionaalse Hotleri fenomeni" toetamises, kuid Dalí lükkas süüdistused ümber. Dalí oli veendunud, et sürrealism saab eksisteerida ka apoliitilises kontekstis ning keeldus selgesõnaliselt fasismi hukka mõistmast. 1934. aastal visati Dalí sürrealistide rühmitusest välja. Selle peale vastas Dalí: "Mina olengi sürrealism" · Edward James peamisi patroone; ,,Lobster Telephone", ,,Mae West Lips Sofa". 1939 kasutas Breton
aastal. Samal aastal külastas Dalí esmakordselt USA-d. Tema näitust New Yorgis saatis suur edu. Hiljem külastasid Dalí ja Gala New Yorgis ka üht kostüümiballi, kus kehastusid Lindbergh’i lapseks ning tema röövijaks. Sellele järgnenud pahameeletormi tõttu oli Dalí sunnitud vabandama. Kuigi suurem osa sürrealistidest toetas vasakpoolset poliitikat, ei olnud Dalí kunsti ja poliitika vahelistes seostes väga kindel. Sürrealistide juhtfiguur Andre Breton süüdistas Dalíd "uue ja irratsionaalse Hitleri fenomeni" toetamises, kuid Dalí lükkas süüdistused ümber. Dalí oli veendunud, et sürrealism saab eksisteerida ka apoliitilises kontekstis ning keeldus selgesõnaliselt fašismi hukka mõistmast. 1934. aastal visati Dalí sürrealistide rühmitusest välja. Selle peale vastas Dalí: "Mina olengi sürrealism" Dalí üks peamistest patroonidest oli Edward James. James aitas Dalíl kunstimaailmas läbi lüüa, sest
4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest.
pärast seda, kui suri ta vend, kes ei jõudnud kolme aastasekski saada. Kuna vendadel oli sama eesnimi, tundis Dali end sageli vaid surnud venna asendajana. Kodus käitus väike Dali türannina ja kamandas kogu maja. Ta õppis kiiresti kasutama võimu, mis tal oma vanemate üle oli. Poisi kasvatamise eest kandsid hoolt maja naised: ema, vanaema, tädi ja lapsehoidja. Juba siis algasid Dali tülid isaga. Isa püüetele poega distsiplineerida vastas Dali juba varakult ekstravagantse ja irratsionaalse käitumisega, nagu näiteks lavastatud, lõputult pikad köhahood söögilauas. Joonistamine kuulus Dali igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitukutelt väga kiitva hinnangu. Sel perioodil tundis Dali lisaks impressionismile huvi ka kubismi vastu. Dali tulemused koolis olid vaid keskpärased, kuid lõpueksamid sooritas ta üllatavalt headele hinnetele, mis võimaldasid tal
pelgalt taandatav sõnadele "religioon" ja "loodusteadus", vaid hõlmab kõike seda ampluaad, mis nende sõnadega kaasas käib. Teadus ja religioon on paljude inimeste meelest ühtesobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud arusaama kohaselt ei tohiks ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste hoiakutest või tõestustest, sest need võivad viia Jumalast kaugemale. Sellisest arusaamast lähtudes võib tõdeda, et religiooni ja teaduse vahel laiub kuristik. Hulk erinevaid ajaloolisi, filosoofilisi ja teaduslikke argumente on toodud idee kasuks, et religioon ja teadus on omavahel konfliktis. Ajaloolisteks näideteks,kus
4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest.
1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti ,,La Figura", milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse. Manifestis tunnistasid sümbolistid ühelt poolt tegelikkust ja teiselt poolt ideaalide maailma. Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad. Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid alateadvusliku, irratsionaalse poole, nägid sümbolismis kunstilise mõtlemise uut tasandit. Oma teostes loobusid nad konkreetsetest süzeedest. Nad pöörasid suurt tähelepanu sõnavarale, tõid kasutusele vabavärsi ja metafoorid. Luuleloomingut mõtestati sageli keelemaagilise ja müstilise toiminguna, kus kõlade ja tähenduste ,,täpse nihestatuse" tulemusena vabaneb sõna sisenduslik, kuid ka transtsendentne jõud. Sõnasugestiooni taotlusi teenis rütmi esiletõus nii luules kui ka
lähestikku järverikkas piirkonnas. Järvepoeete mõjutas Prantsuse revolutsioon, kuid revolutsioonijärgne terror ja Napoleoni vallutuspoliitika tekitas pettumust. Inglise romantismi manifesti avaldasid Wordsworth ja Coleridge ühise kogumiku ,,Lüürilised ballaadid" eessõnas. Nõudsid lihtsa elu kujutamist, ilu otsimist ka igapäevases, suundumist üleloomuliku ja irratsionaalse poole. Parim keskkond luuletajale on maa ja külaelu, loodus. Pooldavad igapäevase keele, sh lihtinimeste kõne toomist luulesse. Luuleks sobib ka proosavorm. F. Hölderlin Hölderlin on saksa kirjanik. Luuleloomingu eeskujuks oli antiikkreeka kirjandus. Hümnides kujutas kõrgeid ideaale: täiuslikkust, vabadust, harmooniat, ilu, sõprust, noorust, siirast omakasupüüdmatut armastust. P. B. Shelley Sündis põlises aadlisoos. Oli juba varases nooruses mässu ja revolutsioonimeelne
initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel tutvub Dali Elena Djakonovaga (Galaga), kelles leiab materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Enda sõnul on ta selleks ajaks juba hullumeelsuse äärel. Seisund mõjutas ka loomingut, pildid muutusid järjest kommertslikumaks ja olid täis igasuguseid jaburdusi. 1930. aastal hakkab Dali välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit: ,,See irratsionaalse taju spontaanne meetod põhineb mõttetute nägemuste ahela kriitilisel interpretatsioonil." Sünteesiks pakub ta visionaarset, nägemuslikku maalimist, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis. Galast saab Dali jaoks omamoodi impressaario. Ta käib päevade kaupa galeriist galeriisse, pakkudes Dali töid ja tehes kõik võimaliku, et kunstnikku märgataks. Just Gala saavutas selle, et
Nii publik kui kriitikud olid lisaks mõnele portreele enim vaimustatud Cadaquési ümbruse maastikest, mille sageli lüürilist meeleolu ja ilu on Dalí oma maalidel meisterlikult kujutatud. (Weyers, 2006) 2.2. Minu isa portree Ühest küljest oli Dalí isa konservatiivsete vaadetega autoritaarne inimene, teisalt aga vabamõtleja, kes pooldas Kataloonia iseseisvumist ja Hispaania eraldumist. Isa püüetele poega distsiplineerida vastas poeg juba varakult ekstravagantse ja irratsionaalse käitumisega, nagu näiteks lavastatud, lõputult pikad köhahood söögilauas. Oma isa on kunstnik kujutanud maalil "Minu isa portree". Salvador Dalí Cusí impostantne figuur seisab uhkelt Cadaquési ees künkal, just nagu kuuluks talle kogu sealne ümbrus. Profiilis näib Salvadori isa range, peaaegu käskiv. Must ülikond, uhke uurikett ja ka piip vasakus käes iseloomustavad teda kui kõrgelt tunnustatud ühiskonna liiget. See portree väljendab ka seda kaugust, mis valitses
Turner impressionistide eelkäijaks. Nt ,,Orjalaev" F. GOYA Hispaania kunstnik, tema kaunivärvilistel paraadportreedel oli tihti pilkav alltekst, aga ka lihtrahvast näitab ta mingi irratsionaalse, sõgeda jõuna. Satiiriline graafiline sari ,,Kapriisid" nt ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi". Goya kajastas ka Hispaanlaste ja Prantslaste vastuolusid, nt graafiliste lehtede sari ,,Sõjakoledused" ja õlimaal ,,Ülestõusnute mahalaskmine". Saksamaal oli romantism mõnikord seotud rahvusliku ärkamisega või ühiskondlikust elust põgenemise püüetega. Romantismi pooldas vaid osa kunstnikest ja publikust, teised jäid toetama klassitsismi
Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loogiline mõtlemine, nt puuduliku ja väärinfo tingimustes või n-ö kiirkorras otsuste langetamisel. Loogika algkursuses puututakse irratsionaalse mõtlemisega kokku siis, kui käsitletakse sellest põhjustatud loogikavigu. Loogikavigu saab teha ka ratsionaalsetel kaalutlustel. MÕISTELINE MÕTLEMINE on väljendatav peamiselt KÕNE(sõnade)abil. LOOGIKA UURIB, milliseid mõtlemise vorme kõne väljendab. LOOGIKA ON teadus(õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise(järeldamise) eristamiseks. TRADITSIOONILINE LOOGIKA ei tegele suvaliste mõtteväljendustega, vaid
Sinu ma-ei-ela-seda-üle-hoiak võimendab peab-kujul esitatud nõuet ja teeb sind väga vihaseks, kuna sellest järeldub, et sind ebaõiglaselt koheldakse · Must-valge mõtlemine. "Kas kõik või mitte midagi" 6 Tingimusteta peab viib · alaväärsuseni, · teiste süüdistamiseni, · õuduste kujutlemiseni · ebaõigete liialdusteni ma-ei-ela-seda-üle-stiilis Irratsionaalse uskumuste vaidlustamine Kui hakkad oma soove tungivateks käskudeks muuta, on aeg peatuda, selliste käskude laostuva mõju üle aru pidada ja taandada need endisteks soovideks ja tahtmisteks. Pane enda irratsionaalne usk kahtluse alla. · Realistlikul e empiirilisel meetodil. Vaidluste see kõigepealt realistlikult e. faktidele toetudes. Küsi endalt: "Miks peab ta seda tingimata tegema? "Mis seda tõendab? "Kas on realistlik eeldada, et ta peab....
areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopa-välised usundid (Idamaadest, aga ka Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja
Investeeringud, raha liikumine ehitusele Buumi algus Raha toob raha juurde mull Investorite lahkumine mull lõhkeb Minksy kriitika Kriiside unikaalsus o This time is different! Ratsionaalsus o Friedman ratsionaalsus ei lase spekuleerida o Kindleberger Individuaalne vs kollektiivne individuaalne ratsionaalsus võib kaasa tuua irratsionaalse kollektiivsuse Siseriiklik vs rahvusvaheline Minksy poolt o Psühholoogia Globaalsed kriisid Ida-Aasia 1998 Raha juurdevool Taisse, Indoneesiasse ja Malaisiasse Poliitilised otsused tahtsid kõike kolmnurgast, kuid kaotasid kontrolli lõpuks Tai bahti kukkumine 1997 tahtis kõike, kaotas kursid Kandumine Venemaale 1998 ei suutnud välisvõlga ära maksta Brasiilia 1999 USA 2007 Kinnisvarabuum
on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiinist ning rahutust, mis ongi absurditunde aluseks. Absurd tekib irratsionaalse ja meeletu selguseiha vastandumisest, mis sõtlub nii inimesest kui ka maailmast. 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimede suhtes). Selgitage! Blaise Pascal ütleb, et inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. See tähenda, et inimene asub täpselt kahe äärmuse vahel olematuse ja kõiksuse vahel.
Ta on kohustatud olema noor, Tema kehal ei tohi olla karvu, Tema liha peab olema elav, ja Tal ei tohi olla seksuaalorganit. Ükski lihas ei tohi häirida Tema kehajoonte sujuvust, ehkki Ta võib olla valutegevalt peenike või soe kiisukese-tüüp. Tema ilme ei tohi vihjata mingilegi huumorimeelele, uudishimule või intellektile, kuigi see võib avaldada absurdsel määral kõrkust või hõõguvat iha - kergelt langetatud laugude ja paokil suuga (stereotüübi jaoks võrdub iha irratsionaalse alistumisega) või, enamasti elavust ja idiootset õnnelikkust. Nähes, et maailm riisub end selle olevuse kasuks paljaks, peab Ta olema õnnelik - terve struktuur lendaks uperkuuti, kui Ta ei oleks õnnelik. Nii et naise lõputult naeratava imidz on kleebitud igale mõeldavale pinnale. Õunakook kutsub esile õndsalikkuse voolu, pesumasin põhjustab kärarikast lõbusust, odav shokolaadikarp toob kaasa sulavrõõmsa tänulikkuse, kokapudel on sõnulseletamatu
2002 a ilmunud jutukogumik „Unetute ralli“, mida iseloomustab samuti unenäoline element, kuid muutub juba tõsisemaks, absurdi poeetika muutunud mõttestatumaks. Absurdihuumorist tuleb läbi vaadata, et mõista asja aluspõhja. 2010 ilmunud romaan/ jutukatkenditest koosnev „Kirjad tädi Annele“ – puudub läbiv narratiiv, ent erinevad novellid ühendatakse kirjade kaudu, mis lähevad kõik tädi Annele (kirjutab talle oma raskustest romaani kirjutamisel). Jutustamise stiil on mingi irratsionaalse elemendi sisse toomine tavapärasesse. Parim novell nendest on „Tartu surm“, mis on poolbiograafiline lugu Jüri Ehlvestist, ta on selles jutus imetlusväärne eeskuju, kellega suhted on ambivalentsed. Selle looga leiab Vadi hilisemates raamatutes kasutava strateegia: elulugu moondub teksti vältel väljamõeldiseks. Klassikalise romaani kirjutab 2012 „Tagasi Eestisse“ – teksti võtted lähtuvad küll sarnasest strateegiast kui talle omane, kuid siin on sisse toonud ka iseenda loo ja
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia
Samas ka kunstilises töötluses. Leidis,et kõik on halvasti. Olulised vabadus ja sõltumatus. Ikka alati opositsioonilisus. Lähedus talupojakultuuri, kandub eriti edasi Saksamaale. Loodusliku inimese tees. Mida alamrahvas, seda rohkem lähedale looduslikule olekule. Räägib kasvatusteooriast inimestel on omadusi, mis tulenevad loodusest, aga ka neid, mis tulevad keskkonnast. On olemad dominant ja tulevad juurde täiendavad omadused. R näeb inimest keeruliselt. Arvestab oma vaadetes ka irratsionaalse teguriga inimese elus. Inimkarakteri tuum on välismaailmast võrdeliselt sõltuamatu. Välismaailm kujundab dünaamilisi omadusi. Ütleb välja, et tema taotluseks on kirjutada hinge lugu. Romantism hakkas väga palju subjektiivset inimest kujutama. ,,Üksildase uitaja mõtistklused" (1772-1778). Võõrandumise moment, kangelane tunneb end maa peal võõrana. Võõrandumine hakkab muutuma kosmiliseks. Väärtustab üksildust. Eemaletõmbumine maailmast on vajalik,
suuna-analüütilise psühholoogia. Psühhoanalüüs tervikuna, eriti freudeismil on psühholoogia ajaloos omapärane positsioon. Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad 9 tema väärtuse vaieldavaks, näiteks ülim spekulatiivsus, irratsionaalse elukäsitluse süvendamine ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine. Humanistlik psühholoogia Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese
Üks Freudi lemmikõpilasi Carl Gustav Jung arendas peale lahkhelide tekkimist õpetajaga välja iseseisva suuna-analüütilise psühholoogia. Psühhoanalüüs tervikuna, eriti freudeismil on psühholoogia ajaloos omapärane positsioon. Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad tema väärtuse vaieldavaks, näiteks ülim spekulatiivsus, irratsionaalse elukäsitluse süvendamine ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine. Humanistlik psühholoogia Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese
kujutamiseks. Tihti on pildil lausa uskumatu vihma, lume, udu ja vahutava vee möll, mida valgustavad veretav päike, salapärane kuu või vikerkaar. Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse esindajana sai Turner impressionistide eelkäijaks. Hispaania kunstnik Goya oli üks neid, kes hindas valgustajate ideid ja keda tema kodumaa olukord seetõttu masendas. Goya kaunivärvilistel paraadportreedel on tihti pilkav alltekst; aga ka lihtrahvast näeb ta mingi irratsionaalse, sõgeda jõuna. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu, sest valgustuse ideaalid ja uuenduste lootus suunasid neid toetama prantslasi, keda nad aga patriootidena vihkasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism (õlimaal ,,Ülestõusnute mahalaskmine...", graafiliste lehtede sari ,,Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus
viisil lasevad vanemad lapsel kogeda mõõdukat pinget, aitavad on tegu hirmuga, millisel foobiaga. Seda erinevust võiks valida toimetulekuviise ja kiidavad neid nende saavutuste ja illustreerida lihtsa näitega: tegu on normaalse hirmuga, kui laps püüete eest (Goodman & Gurian, 2001). kardab, kõhtudes tänaval võõra haukuva koeraga; aga irratsionaalse ja häiriva foobiaga, kui laps väldib kõdust väljumist, sest kardab võimalust tänaval mõnd koera köhata. 3 3 4 5
toita ja katta oma lapsi nii kokkuhoidlikult ja efektiivselt kui võimalik, ei suuda enam teaduse edusammudega kaasas joosta. Uute tarbekaupade hulk on sedavõrd jalustvõttev. Spetsialist poest tuleb teile appi, ta teab kõikidest asjadest kõike, oskab tarbijat pettuse eest kaitsta, kuidas õigesti kasutada asju ja kuidas saada täit rahuldust oma kaupadest. Koolitus on talle sama oluline kui arstidele või juristidele" Sellega kinnitati naise kui irratsionaalse, peata ostleja kuvandit. Meestele õpetati rauakaupade, masinate või spordikaupade poodides, kuidas olla moodne, kuidas valida kõige kasulikum, uuem masin või vahend. Naiste tööd aga - koristamine, pesupesemine, laste eest hoolitsemine, toiduvalmistamine - seoti läbi näidisköökide jms tarbekaupadega. Seega samal ajal kui tarbimiskultuur kinnitas konventsionaalset mehelikkust ja naiselikkust pikendas see ka soorollidele kodus. Winship (1982) uuris ajakirja Options
regulatsiooniks kui sotsiaalsele kohandumisele tunnuslikuks mehhanismiks. Vanimaks, kui mitte esmaseks, regulatsiooni vormiks peetakse tava. Siiski ei ulatu tava juured kaugemale sugukondliku korra ajastust. Seega peaks tava käsitlema üsna arenenud regulatsiooni vormina. Mis võis olla varem? Tuvastatud on, et regulatsioon kuulub ka kõige primitiivsemate kultuurivormide juurde. Regulatsioonide muutumist iseloomustab ajas suhteliselt ühtlane areng mitteformaliseeritud irratsionaalse regulatsiooni tüübilt formaliseeritud ratsionaalsele regulatsioonile. Muutumise pöördepunktide tüüpilised näited on regulatsiooni järgmised vormid: hirmu- põhine, uskumuse- põhine, kogemuse-põhine ja ratsionaalse väärtustamise põhine regulatsioon. Hirmu-põhised on eeldatavalt ürgseimad. Inimene oli alles eraldunud ning teda varitsesid kõikjal ohud, olgu siis loodusjõududena kuid ka liigikaaslaste vaenuaktidena. Suutmastus
kurjategijad aga lihtinimesed. Lihtinimeste suhtumine aadlikesse oli tõrjuv, halvustav. Kui tõid ohvriks oma karjääri ja üritasid nii ühiskonda parandada, pahandati. Lihtinimesed olid säilitanud usu kristlusesse. Nägi palju kannatust. Asumisel olles ka abiellub, naisel oli poeg ja põdes tuberkuloosi ehk tiisikust. 10a möödudes pöördus tagasi Peterburgi. „Märkmeid surnud majast“ Kõneleb sunnitöö oludest. Kujuneb välja irratsionaalse inimese tüüp, kelle tegevust mõjutavad instinktid ja ihad. „Alandatud ja solvatud“. 1866 „Kuritöö ja karistus“ Esmane plaan oli kirjutada joodikuperest, aga sellest kasvas uus idee. 1868 „Idioot“ Eesmärk oli kujutseda täiuslikku, positiivset inimest, Kristuse sarnast tegelaskuju. Esimene naine sureb, aga leiab uue noore nägusa stenografisti. Alguses on neil majanduslikult raske, pidi hoolitsema surnud venna pere võlgade eest. Uus naine oli hea majandaja ja ostsid maja
· Kui uurimine tuvastab, et olukord on ohtlik või ähvardav, reageerime sellele hirmu või ärevusega · Kui tajume olukorda aga väljakutsena, reageerime positiivsete emotsioonidega, mis seostuvad meisterlikkuse ja pühendumusega · Autonoomne emotsionaalne reaktsioon (aktivatsioon) on väga difuusne ja pole iseenesest ei hea ega halb. Alles meie hinnang muudab selle kas ärevuseks või eduootuseks · Kognitiivste teooriate kohaselt on ärevus isiksuse omadus, ent nad ei suuda seletada irratsionaalse ärevuse põhjusi. Sageli inimesed teavad, et nende hirm või ärevus on põhjendamatud, ent ei suuda neid kontrollida · Vaatamata nimetatud puudusele osutavad tunnetusprotsessid sellele olulisele, mida tippsooorituseks vaja on · Uute väljakutsete või läbikukkumisega toimetulekuks tuleb leida olukorra nägemise viise, mis kahekordistaksid meie jõupingutusi õppimiseks ja toimetulekuks
Wilfredo Pareto · Majandusteadus tegeleb ainult ratsionaalse või loogilise käitumisega. Pareto oli veendunud, et inimkäitumine on suures osas mitte-ratsionaalne, mitte-loogiline. Sotsioloogia tegeleb mitte-loogilise käitumisega. · Loogiline käitumine kui kasutatakse sobivaid vahendeid eesmärgi saavutamiseks. Wilfredo Pareto · Pareto põhiprobleemiks oligi vastuolu tunnetamine majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel. Inimeste käitumine on irratsionaalne teaduse, mitte sotsiaalse praktika mõttes Wilfredo Pareto · Mitte-loogiline käitumine kõik see, mis jääb loogilisest käitumisest välja. · Ehkki inimesed käituvad tihtipeale mitte-loogiliselt, püüavad nad oma käitumist selgitada selliselt, et see näiks loogilisena. · Inimkäitumise aluseks on meeleseisund, tunded. Tunded on peamine allikas mitte-loogilisele käitumisele. Isalõvid ja emarebased
vajab inimene siinkohal kaitset. ,,Oma elukutsega seoses olen kohanud palju inimesi, kel on olnud vahetu kogemus ja kes ei tahtnud ega saanud alluda kirikliku autoriteedi otsusele. Olen pidanud nendega läbima kirglike konfliktide kriise, hulluse paanikat, meeleheitlikku segadust ning depressiooni. Need olid samaaegselt grotesksed ja hirmsad, nii et ma olen täiel määral teadlik dogma ja rituaali tähtsusest, vähemalt vaimse hügieeni meetoditena." (JUNG 1977:43-44) Dogma on seega irratsionaalse iseloomuga vaste irratsionaalsele maailmale. Jung selgitab, et dogma on nagu unenägu, peegeldades teadvustamatuse spontaanset ning autonoomset aktiivsust. Taolise teadvustamatuse pinnal moodustatud sümbol on palju efektiivsem kaitse edasiste numinoossete kogemuste vastu, kui ratsionaalsel põhinev teaduslik teooria. Teadus peab kogemuse emotsionaalse aspekti kõrvale jätma ning asendab ühe kogemuse peagi teisega. Dogma võtab arvesse nähtust igakülgselt ning kehtib pikki sajandeid
Vanimaks, kui mitte esmaseks, regulatsiooni vormiks peetakse tava. Siiski ei ulatu tava juured kaugemale sugukondliku korra ajastust. Seega peaks tava käsitlema üsna arenenud regulatsiooni vormina. Mis võis olla varem? Tuvastatud on, et regulatsioon kuulub ka kõige primitiivsemate kultuurivormide juurde. Regulatsioonide muutumist iseloomustab ajas suhteliselt ühtlane areng mitteformaliseeritud irratsionaalse regulatsiooni tüübilt formaliseeritud ratsionaalsele regulatsioonile. Muutumise pöördepunktide tüüpilised näited on regulatsiooni järgmised vormid: hirmu- põhine, uskumuse- põhine, kogemuse-põhine ja ratsionaalse väärtustamise põhine regulatsioon. Hirmu-põhised on eeldatavalt ürgseimad. Inimene oli alles eraldunud ning teda varitsesid kõikjal ohud, olgu siis loodusjõududena kuid ka liigikaaslaste vaenuaktidena. Suutmatus ohte mõista, neid
annaabi.ee 
