· Iraak on riik LähisIdas, EesAasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Ta asub Mesopotaamias. Pindala on 435 053 või 437 072 km². Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m) · Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas: jõed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit kuupmeetrit muda. Türgist voolab Iraaki Zb alKabri jõgi, mis 48 kilmoeetrit Mosulist kagu pool suubub Tigrisesse. · Enamiku Iraagist moodustab kõrb. Lõunas ja edelas on poolkõrbet piirialadel Kuveidi, Saudi Araabia ja Jordaaniaga. Loodes ulatub Iraaki Süüria kõrb.
RV julgeoleku problemaatika: rv organiseeritud kuritegevus (narkootikumide korporatsioonid kokaiin ja heroiin: Kolumbia, Boliivia; Afganistan ja Pakistan); illegaalne ja legaalne relvade eksport; RV terrorism; narkootikumid; rahapesu; inimkaubandus (lapsed orjadeks naised prostituutideks, vaestelt rikastele; detsentraliseeritud organisatsioonid) Massihävitusrelvad: USA ,Venemaa, UK, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan, Põhja-Korea, / Iisrael/ Tuumarelvade eksport: Põhja-Korea on tahtnud müüa Iraanile tuumarelva osasid. Paljudes riikides on teoreetiline teadmine ja kui vajalik, siis mitmed riigid saavad hakata tegema tuumarelvi. (nt Iraan. Ukraina suursaadik: peale NL kokkukukkumist olid Venemaa tuumarelvad mitmes riigis- Ukrainas, Valge-Venes, ka Eestis- allveelaevade peal). Tegelikkuses tuumarelvi omavad riigid tahavad “klubi” hoida väikese ja ei ekspordi neid. Tuumapommi tegemine nõuab selle alaseid eksperte ja materjale
Oktoobris 2001 tungis USA Afganistani, et kukutada Taliban ja Al-Queda, tulemusi pole siiski olnud. 2003. aastal tungis USA ilma ÜRO toetuseta Iraaki ja kukutas Husseini, järgnesid pikad kurnavad sisside rünnakud, praeguseks on olukord Iraagis rahunenud. 2005. a. tabas New Orleansi orkaan Katrina põhjustades suuri purustusi ja kaost. 4. Novembril 2008 valiti keset majandusliku kriisi esimene mustanahaline president Barack Obama. 2010 aastal viidi läbi suuri majandus- ja tervishoiu reforme. Samal aastal toimus Mehhiko lahes Deepwater Horizoni plahvatus ja naftareostus, mis sai rahuaja suurimaks õlireostuseks. George H.W. Bushi administratsioon Koos NSVL-i kokkuvarisemisega lõppes ka Külm sõda aga samal ajal polnud maailm
..........................................14 Kasutatud kirjanduse loetelu................................................15-16 2 Sissejuhatus Töö eesmärk on anda ülevaade praeguse hetke suurimatest kriisikolletest erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning tagajärgedest. Sealhulgas Iisraelis, Kongos, Sri Lankas, Afganistanis, Kolumbias, Mehhikos Sudaanis, Iraagis. Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni.
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maakohtades ning nende levik oli tugevalt seotud põllumajandusega. Seega on teada, et riigi sise- ning äärealadel oli asustus väga erineva tihedusega. Türgi Euroopa osa ning läänerannikud olid tihedaimalt asustatud alad. Anatoolia sisemaa ning idaosa hõlmavad küll 2/3 kogu maa pindalast, kuid seal elab vähem kui pool riigi elanikest. 2005. aasta seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta. Türgi rahvastik on suhteliselt noor- 25,5% inimestest on 0-15 aastased. Üle 1 miljoni inimese on mitte-türklased ning 1 miljon on Türgisse elama asunud välismaalt. Keskmine eluiga meestel: 70 a Keskmine eluiga naistel: 75 a Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) Elanikkond: Põhiliselt türklased.
Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini
terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. Septembril. Al-Q`idah on rahvusvaheline sunniidi islamistlik 1988. aastal rajatud liikumine. Al-Qaida võrgustiku poolt 2001. aastal 11. septembril New Yorgis korraldatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamise järel käivitati maailmas Ameerika Ühendriikide algatatud programm "Terrorismivastane sõda".Alates 2007. aastast räägib Iraagis sõdiva USA valitsus peamise vastasena sõjas organisatsioonist "al-Q`idah Iraagis". Selle organisatsiooni suuruse, organiseerituse ja tegeliku tähtsuse kohta on vähe usaldusväärset teavet. Sel hommikul kaaperdasid 19 relvastatud al-Q`idah' terroristi USA idarannikult startinud neli reisilennukit. Kaks lennukit, American Airlines'i lend 11 ja American Airlines'i lend 175, rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne. Tornid varisesid vähem kui kaks tundi hiljem
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel
Riigis ei ole tõsiseid probleeme AIDS-iga ,sest riiki on teiste riikide seas 160-dal kohal. Rahvaarv muutub loodusõnnetuste,liiklusõnnetuste,sõjad,haiguste (AIDS,HIV,malaaria jms) tõttu Riigi energiamajandus Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Puusöe varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni, Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni.Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit. Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni. Energia tarbimine Türgi energiatarbimine on dramaatiliselt tõusnud viimase 20 aasta jooksul. Ühelt kvardmiljonilt Btu-d(energiaühik)1980. aastal on Türgi siseriiklik energiatarbimine kolmekordistunud- 2000. aastaks oli see 3,2 kvardmiljonit Btu-d
Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on
lähistel vastandina Punase mere ranniku soojale ja päikesepaistelisele lähistroopilisele kliimale. (Ibid) Regioonis domineerivad kõrb ja poolkõrb, vahemerelist taimestikku kohtab Vahemere rannikualadel. Suvised temperatuurid ulatuvad keskmiselt üle 30 kraadi. Sealsed loomad on kohandunud Araabia ja Süüria kõrbe kliimaga, kohata võib gaselle, kõrberebaseid, sisalikke, kaameleid ja kitsi. Nomaadi hõimud karjatavad kõrbes kaameleid, kitsi ja veiseid. (Kase, Juust 2011: 137) Regiooni rahvastik koondub aladele, kus on veevarusid ehk jõeorgudesse ning mõnele kõrgemale alale, kus sajab rohkem. Niiluse jõe org on tihedalt asustatud ning seal elab 5 hinnanguliselt 60 miljonit inimest. Kõikides riikides räägitakse araabia keelt ning see on olnud ajalooliselt osa Osmanite impeeriumist. Lisaks kõneldakse regioonis palju inglise keelt. (Kase, Juust 2011: 138) Keel on peamine element Lähis-Ida kultuurilises identiteedis
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................................................................6 Ahhemeniidid (648-330 eKr)..........................................................................7 Pärslased aastani 559 eKr.....................................................................7 Nelja suure kuninga aeg (559-465 eKr).................................................8
Kreeka majandust hoiavad üleval suured ettevõtted, mis pole tähtsaks saanud ainult riigi siseselt, vadi ka Euroopas. Enamik neist on seotud toiduainetööstusega. Mõned kuulsamatest ettevõtetest on Coca-Cola HBC, Aegan Airlines, Alpha Bank, Ellaktor S.A. Rahvastik Kreekas elab 2013 aasta seisuga 11,115,778 inimest. Rahvastiku tihedus on 85,3 elanikku /km². Linnades elab 61% kogu rahvastikust (2008. aasta põhjal). Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinnas (3,8 miljonit inimest) ning Ateena ümbruses ja suuremates linnades nagu Thessaloniki ja Larissas. Riigi territooriumist on umbes 80% mägine, see tõttu on paljud alad elamiskõlbmatud. Naaberriikidega võrreldes ei tõuse Kreeka tihedus teiste seast esile. Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvu faasis. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus toimus intensiivne immigratsioon. Kui 1990. aastal oli
lääneranniku merelises kliimas umbes kolm korda kiiremini kui mujal Kanadas. 3 LOODUSVARAD: Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas, vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi. Koguni 41% kaevandatavast söest eksporditakse. Väga suure osa söest ekspordib Kanada Jaapanisse (47%), järgmistena tulevad Lõuna-Korea (25%), Brasiilia (6%), Mehhiko (4%), Hiina (3%) ja 15% moodustab eksport muudesse riikidesse. Kanada on ka juhtiv uraani kaevandaja (30% kogu maakeral kaevandatavast uraanist) ning koguni 85% sellest eksporditi teistesse riikidesse. 1993. aastal hõlmas USA koguni 70% kogu Kanada uraani väljaveost.
See tegi referaadi koostamise üpris raskeks, kuna väga palju tuli tõlkida ja laused selle tõttu mõningas osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks.
Õhutemperatuuri amplitud on 12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Põhja-Argentinale on iseloomulikud väga kuumad, niisked suved ning leebed, pehmed talved. Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega. Lõuna aladel on soojad suved ja külmad talved koos tiheda lumesajuga, eriti mägede piirkonnas. Loodusvarad : Pliimaak, tsingimaak, vasemaak, tinamaak, rauamaak, volframimaak, mangaan, nafta, uraanimaak, kips, väävel, boraat, abest. Argentina arengutaseme üldiseloomustus Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel 2006-2050 on 38% ning linnarahvastik moodustab kogu riigist 86%. Sündimus on küllaltki suur ehk 18% , samas suremus on selle kohta väikene ehk 8%, kuid imikute suremus on väga suur 16.8%. Lapsi naise kohta on 2,4 , alla 15 aastaseid on 27% ja üle 65 aastaseid on 10% Keskmine eluiga naistel on 78 aastat ning meestel 71 aastat
Brasiilia naaberriigid, kellest brasiilia rahvastikutihedus on väiksem : Colombia rahvastiku tihedus on 36,6 in./km² Venezuela rahvastiku tihedus on 27 in/km² Brasiilia soolis-vanuseline koosseis : Aasta 2010 andmete põhjal on- Lapsi (alla 15 aastased) 44 000 000, mis moodustab 22% rahvastikust Tööealisi (15-65 aastased) 137 000 000, mis moodustab 70% rahvastikust Vanemaealisi (üle 65 aastased) 16 000 000, mis moodustab 8% rahvastikust Brasiilia rahvastik vananeb. Kui 2005 aastal oli vanemaealisi 16 000 000, siis juba aastal 2009 oli vanemaealisi 21 000 000. Meeste keskmine eluiga on 27, 1 ja naiste keskmine eluiga on 28,9. Järgnev graafik näitab, mida on ennustatud Brasiilia rahvastiku kohta aastal 2050. Brasiilia iive on 1,1-2. See on positiivne, kuna sündimus on 21 ja suremus on 6. Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb.
.....................................................................................13 ENERGIAMAJANDUS.................................................................................................... 15 Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad:............................................................15 Tuumaelektrijaamad:..................................................................................................... 16 Taastuvad ja muul moel töötavad ja elektrit tootavad elektrijaamad:........................... 17 RIIGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS............................................................ 19 Looduslikud eeldused:................................................................................................... 19 Majanduslikud eeldused:............................................................................................... 23 Keskkonnaprobleemid soses põllumajandusega:...........................................................24
Ameerika, koostööd Hiina, Vahemeremaad, Mehhiko Ida- ja Kagu- Aasia tavalised kõikjal lõunas kuni 5000 teevad, aga India, Egiptus, arengumaad USD vähe Maroko naftariigid Pärsia lahe kuni 10 000 nafta ümber Iraak, Saudi piirkond USD Araabia istandusriigid Kariibi mere üle 1000 USD peremees Kuuba, regioon riikidega Jamaica vähim arenenud Must Aafrika, alla 200 USD ei Afganistan, Hommikumaad Jeemen,
riigid Loodusolud, Peamiselt asub parasvöötmes. Tänu mitmekesistele loodusvaradele oli võimalik varajane tööstuse Loodusvarad areng. See on aga viinud selleni, et praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on kulukas. Ülemaailmselt tähtsad loodusvarad on rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, nafta ja väävel. Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas. Valitsevad usundid Peamiseks usundiks on kristlus. Samas ka erinevad loodususundid. Ida-Euroopas ka Vene õigeusk. Rahvastik ja Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100- asustus 200in/km² kohta. Suuremates linnades isegi rohkem kui 200in/km² kohta. Väga palju erinevaid rahvusi, kes on segunenud eurooplastega
säilitada suuri varusid. Euroopa riigid on suhteliselt tihedalt asustatud, enamus inimestest elavad linnas. Maavarad on mitmekesised ehhki enamus on hetkeseisuga otsakorral. Rohkem leidub neid vaid ääremaadel, kus kaevandamis- ja transporditingimused on raskemad ja kulutused suuremad. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. Samuti saab välja tuua nullilähedase loomuliku iibe. 4 Arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1
Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbia. Venezuelas eristub neli põhilist piirkonda. Maracaibo madalikku loodes piirab kolmest küljest mäed, neljandat meri. Ala on lame ja Maracaibo järve poole kaldu. Järv katab suure osa sellest madalast maast. Järvest lõuna pool on maa-ala soine. Vaatamata rikkale põllumajanduslikule maale ja olulisele nafta leiukohtadele oli ala 1990. a asustatud hõredalt. Põhjas kaarena idast läände ulatuvad Andid. Mäed on liigendatud paljude gurudega, mäetipud ulatuvad üle 4 500 meetri. Seal on viljakad orud, kuhu on koondunud suurem osa Venezuela rahvastikust, tööstustest ja põllumajandusest. Kõige läänepoolseim vahemik kulgeb mööda Kolumbia piiri ja on kõige hõredamalt asustatud. Marabaibost kagusse jäävate mägede tipud on aastaringlest lumised. Mäestiku ja merepiiri vahele jääb lai ala
võivad seda kasutada. See on samm edasi ennetavast enesekaitsest ning sellega on mindud täiesti välja ÜRO statuudi regulatsioonist. Kuigi ,,Caroline" kaasus pole kooskõlas, siis see on samm kaugemale. 12 Art 42. kollektiivse julgeoleku teostamine. Tegemist on väga harvalt kasutatavate artiklitega. Üheks juhtumiks oli Korea sõda. 1991. a toimus Lahesõda, kui Iraak okupeeris ja annekteeris Kuveidi. USA never violates the international law, he makes it. Rahvusvaheline on loodud riikidevaheliste konfliktide lahendamiseks. Kuidas suhtuda siis kodusõtta? Humanitaarne intervensioon. Juhul kui üks riik hakkab oma kodanike suhtes kasutama genotsiidi, siis ÜRO harta järgi käib see kollektiivse julgeoleku erandi alla. Sellisel juhul peaks ÜRO julgeoleku nõukogu tegutsema. Külm sõda tõestas seda, et ÜRO
NATO loodi kui sõjalis-poliitiline liit, ent nüüd on tema tegevuse eesmärgid kujunenud märksa laiemaks. NATO rahastab muuhulgas kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid. Viimastel aastatel on NATO tegevuses tähtsaks muutunud kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikmesmaade territooriumi. Näiteks on NATO jõud osalenud konfliktide reguleerimises Kosovos ja Bosnia-Hertsegoviinas, samuti Iraagis ning Afganistanis. Kuigi tegu on sõjalise organisatsiooniga, hoidub NATO rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest. NATO-l ei ole oma sõjaväge, tema väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest. Liikmesriikide relvajõud lähevad NATO väejuhatuse operatiivalluvusse alles tõelise sõjaohu korral. Samas kehtib organisatsioonis kollektiivse enesekaitse põhimõte. See tähendab, et relvastatud kallaletungi ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele
· Lindt&Sprüngli (sokolaad) · Glencore (tarbekaup ja tooraine) · Logitech (erinevad arvutikaubad) · Sandoz (ravimid) · Novartis (ravimid) Logitech Victorinox Sandoz Nestlé Rolex Swatch Group Novartis Omega SA Lindt&Sprüngli Rahvastik 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Sveitsis elab 7,6 miljonit inimest. Selle põhjal võib Sveitsi liigitada keskmiste, kuid pindalalt pigem väikeste riikide hulka. 2. Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. 1960-2003 suurenes rahvaarv 2 007 900 inimese võrra, valdavalt sisserände tõttu.
....................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20 8.Tööstuse areng........................................................................................21 9
Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 20003000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 8001500 mm. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune ja torme esineb saartel septembrist detsembrini. LOODUSVARAD Maavarade hulka kuuluvad tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Kaevandamise tööstusharu moodustab riigi SPK-st 12%. Kõige olulisem tööstusharu. TAIMESTIK Tänu Indoneesia suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne looduslik mitmekesisus maailmas teisel kohal Brasiilia järel. Indoneesias on väga palju erinevaid taimkatte vorme: troopilised vihmametsad, põhja ja lõuna madalikud, mägise piirkonna taimestik ja põõsa alad, sood ja rannikud. Seal on umbes
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
............................................................................................................10 Talv .........................................................................................................................11 Suvi...........................................................................................................................11 Loodusvarad.............................................................................................................11 Rahvastik..................................................................................................................13 Rahvastiku paiknemine .....................................................................................16 Inimesed...................................................................................................................18 Linnad.....................................................................................................................
Valuutafond, mis püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid 5 valuutakursside kõikumist. See asutati 1944. aastal. UNIDO(United Nations Industrial Development Organization) tegeleb halva ekspordi, reostuse kontrolli, rahvusvaheliste kvaliteedistandardite, vananenud tehnoloogia ning muude majandusprobleemidega. (allikas 1) Rahvastik ja asustus Dominikaani Vabariigis elab 9,183 milj inimest (July 2006). Dominikaani Vabariik on küllaltki väike riik, pindalaga 48 730 km2, kuid rahvaarvu poolest on keskmise suurusega. Umbes sama palju inimesi elab ka Kreekas, Portugalis ja Rootsis. Tihedamini on asustatud pealinna Santo Domingo ümbrus ja riigi keskosa. Selline rahvastiku paiknemine tuleneb sellest, et seal (kas keskosas või pealinna ümber?) kasvatatakse palju kohvi, banaane ja suhkruroogu
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
