teemaintervjuu) Esineb mitmeid vahevorme ja -astmeid: - Fokusseeritud intervjuu - ... Ühine tunnus teatud intervjuu osa (teema vm.) on kindlalt struktureeritud ja standardne, kuid mitte kogu intervjuu. Avatud e. struktureerimata intervjuu Ka: süvaintervjuu, kliendikeskne intervjuu, kliiniline intervjuu jt. Kasutatakse avatud küsimusi Toetutakse antud vastustele ning ehitatakse intervjuu üles nendele toetudes Meenutab vestlust Keda intervjueerida? Otsusta, keda tuleks intervjueerida Otsusta, kui mitut inimest oleks vaja intervjueerida Otsusta, kas intervjueerima peaks inimesi rühma(de)na või eraldi Vaata veelkord kriitiliselt, kas kavatsed intervjueerida vajalikke inimesi ja kas intervjueeritavate valik on optimaalne Rühmaintervjuu Lähtekohaks osalejate rühmas toimimine ja teineteise mõjutamine (eri arvamused, ka vaidlused, ühisele seisukohale jõudmine või ka mitte)
Kas selle väljastamine meedias on siis privaatsuse lõhkumine ja inimese enda teadaolevalt kahju mainele või perele? Kõik see oleneb infost, mida inimese kohta tahetakse avaldada kõmuajakirjanduses. Kuulsustel on nagu tava kodanikul, kes ei kuulu ajakirjanudse huviorbiiti, samasugused ühised eraelu sätestavad seadused. Sellised kohad on poolavalikud ruumid, kus peab juhatuselt või omanikult nõu küsima et seal intervjueerida, pilte teha või filmida. Räägimata privaatsest ruumist mis kuulub eraomandile, kuhu ei tohi ilma nõusolekuta siseneda, kas see on elumaja, valdus või töökoht. Ainuke erand on avalikus ruumides nagu näiteks tänaval, kaubanduskesuses pildistada ja filmida, veel enam intervjueerida. Nagu näiteks presidenti proua Evelin Ilvese suudluse skandaal. Delfi toimetusel oli nii palju teada, et presidendi abikaasat
Banksy Banksy on väga salapärane meister. Vaid väga vähestel inimestel on olnud võimalus näha teda näost näkku, ning teda intervjueerida. Mõni inimene on suutnud välja uurida, et Banksy päris nimi võib olla Robert või Robin Banks. Kuid mitte keegi ei ole selles kindel ja seda pole ka kindlalt tõestatud. Samuti on räägitud, et Banksy on valgenahaline, ning üsna lohaka väljanägemisega mees. Banksy ütles,et isegi tema vanemad ei tea,et ta tegeleb graffitiga. Banksy teosed satuvad ka tihtipeale oksjonile, ning need ostetakse ruttu ja kiire raha eest ära. Muidugi on märgistanud Banksy ka väga palju müüre ja seinu
nõudmised. Üheks tähtsaimaks avastuseks oli see, et andekad töötajad vajavad väga häid juhte. Andeka töötaja põhjused tööle minemiseks on nt soodustused, kõrge palk ja reisimisvõimalused, aga see kui kauaks ta tööle jääb ja kui tulemuslik ta on, sõltub tema suhetest otsese ülemusega. Sellest avastusest tekkis uus küsimus: ,,Kuidas edukad juhid leiavad andekaid alluvaid ja suudavad neid lahkumast hoida?". Selleks tuli külastada palju erinevaid ettevõtteid ja intervjueerida nende ülemusi. Neilt küsiti informatsiooni, mille alusel erinevaid ettevõtteid hinnata, nt. läbimüük, kasum ja klientide hinnang. Uskumatuna tundus fakt, et Gallup lindistas ja kirjutas üles pooleteisetunnised intervjuud rohkem kui kaheksakümne tuhande juhiga. Nagu on öeldud ka raamatu sissejuhatuses: ,,Raamat annab sõna miljonile töötajaile ja kaheksakümne tuhandele juhile. Raamat viitas sellele, et juhtide edu tuleneb asjaolust, et nende jaoks on tavatarkus
avaliku elu tegelane piiratud ulatuses- on see, kes sekkub avalikku vaidlusesse või inimene, kes on tähelepanu alla sattunud seoses mõne ebahariliku sündmusega avalik arvamus- on massiteadvuse avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed tegelikkusesse suhtuvad ning mis hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit. Nt ajakirjandus avalik ruum- täiesti avalik koht, kus võivad kõik olla. Seal viibivaid inimesi võib pildistada ja intervjueerida (nt: park, tänav, rand) demagoogia- hämamine, pettelubaduste tegemine, tõe moonutamine (nt: poliitikas) diskussioon- arutelu, vaidlus, väitlus, arutlus ekspert- oma ala proffesionaal, asjatundja fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri- arvamusloo avaliik. Väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohta ja on seetõttu allkirjastamata
avalikkusele tähelepanu alla seadnud avaliku elu tegelane piiratud ulatuses – tavalised inimesed, kes sekkuvad avalikku vaidlusesse avalik arvamus - rahvaküsitlustel, valimistel, meeleavaldustel jm. ilmnev suurema inimühenduse hinnang ühiskondlike nähtuste kohta. Eksperdi, spetsialisti, asutuse, komisjoni kirjalik arvamus. avalik ruum – on mõeldud kasutamiseks kõigile ja seal viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata demagoogia – hämamine, eskiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine ekspert – oma ala asjatundja, oodatakse arvamuse avaldamist fakt - tõsiasi infoagentuur – ajakirjanduse uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri – arvamusloo alaliik, väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohavõttu ja on seetõttu enamasti allkirjastamata;
Avalik ja privaatne ala meediaga suhtlemine Avalik ruum Ajakirjanikega suheldes on oluline teada, et on olemas avalik ja privaatne ala ehk avalik ruum ja eravaldus. Avalik ruum on mõeldud kõigile kasutamiseks, privaatne kuulub üksikisikule ja ta pereliikmetele (eraomand.) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, eraomandi ja kodu puutumatusele. Avalikus ruumis (tänav, park, rand jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased Need inimesed, kes üldsuse tähelepanu all endale leiba teenivad: popstaarid, modellid, sportlased, näitlejad, teleinimesed
Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb
lubaks tulevikus IndoHiina iseseisvust. Selle köietriki kogu koorem langes lõpuks tervenisti välisministeeriumi õlule, kes täiesti tunnistas asja keerukust, pannes oma IndoHiina programmile nimeks operatsioon"Munakoor". Robert Kaplan kirjutab on raamatus ,,Tulekul on anarhia"järgmist:" Vietnam oli tuleproov, kus Kissingeri realism jõudis armutu äärmuseni ja mille põhjal teda tulevik hindab. Minu ainuke kokkupuude Kissingeriga jääb 1991 aastasse, mil ma soovisin teda intervjueerida, kui kirjutasin raamatut Riigidepatemangu LähisIda spetsialistidest. Kissinger oli nende sadade inimeste seas, keda ma kavatsesin intervjueerida, üks väheseid, kes keeldus minuga isegi rääkimast. Paljud inimesed, keda ma ajakirjanike seas tunnen ja asutan, põlgavad Kissingeri. Teadlased ja ajakirjanikud usuvad, et Nixon ja Kissinger oleks võinud lõpetada sõja 1969 aastal samasuguste tinginustel, mida nad saavutasid 1973 aastal, ja vältida sel moel 22 000 USA sõduri surma
intervjuud ettevõtte põhiprotsesside osakondade juhtidega. Intervjuus kasutati kindlatest küsimustest koosnevat Niel Glassi (1998, lk 259) SWOT-analüüsi näidisküsimustikku ja vabas vormis vestlust. Antud küsimustik sobis ka uuritava ettevõtte hindamiseks. Tulemuste esitamiseks ja järelduste tegemiseks kasutatakse teksti ja tabeleid. 1.1 Uuringu läbiviimise protsess Kuna lõputöö teema on seotud konkurentsistrateegia valikuga, oli vajalik intervjueerida strateegiliste otsuste tegijaid ehk juhte. Ettevõtte situatsiooni hinnangu andmisel ja võimalike strateegiliste sammude valiku analüüsis peaksid osalema ettevõtte võtmetöötajad (Leimann, et al., 2003, lk 163). Lähtudes eelnevast valiti valimiks ettevõtte põhiprotsesside juhid, kes tegelevad igapäevaselt klientidega ja langetavad otsuseid. Uuringu õnnestumine eeldas koostöövalmidust, avatust ja usaldust.
Kruusma, E. Kautsi ja R. Kulliga ning endiste töötajatega kelle valikul arvestatti läbilõike saamist erinevatest floora ajaperioodidest. Töö uurimusküsimusteks püstitas autor endale kolm põhilist punkti milleks olid. 1. Anda tsehhi ajaloo paremaks mõistmiseks olemasolevate kirjandusallikate põhjal ülevaade tarbekeemia tootmiskoondise Flora üldisest arenguloost. 2. Tutvuda Kadrina tsehhi ning tema eelkäija artelli Mineraal ajalooga. 3. Intervjueerida Kadrina tsehhi endiseid töötajaid (parema ülevaate saamiseks lähtuda intervjueeritavate valikul erinevatest ametikohtadest ning ajaperioodidest). Töö autor ei püstitanud endale ühtegi teada olevat hüpoteesi töö kohta ning ei viinud läbi ühtegi katset. Ta üritas saada võimalikult täpseid vasteid enda jaoks tõstatatud punktide kohta läbi erinevate ajalooallikate ja allikmaterjalide. Töös kasutas autor kolme sorti ajalooallikaid
Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis
Suulised allikad: · esmaallikas ajakirjanik ise · teine allikas osaleja, tunnistaja, pealtnägija · kolmas allikas teise allika info vahendaja Kirjalikud allikad: · mitteuudisena kirjutatud tekstid · teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid · uudisena kirjutatud tekstid 9. Avalik ruum Avalikus ruumis (nt tänav, park, supelrand, kaubanduskeskus jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) Eesti ajakirjanduseetika koodeks: ,,Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Eetika normida kogum, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna ja üksteise suhtes.
ning selle mõju tulemuse kvaliteedile. Hindaja toetub tavaliselt projekti teostamise jooksul koostatud tegevus- ja finantsaruannetele. Tegevused Analüüsitakse lahknevusi tegelike ja planeeritud tegevuste vahel, et leida, milline mõju neil oli projektile ja selle tulemustele. Kui esines viivitusi, siis uuritakse nende põhjendatust ning tagajärgi. Ka selles protsessis kasutatakse aruandeid. Samuti võib osutuda vajalikuks intervjueerida seotud osapooli. Väljundid Uuritakse projekti tegevuste tulemusi ja nende vastavust saavutamise indikaatoritele. Väljundite indikaatorid võivad olla kvalitatiivsed, näiteks teatud aine õppekava väljaarendamine. Tulemus võib olla ka loendatav, näiteks koolitatud koolitajate arv. Projekti väljundite efektiivsuse hindamiseks kasutatakse suhtarve. Sisendeid võrreldakse väljunditega suhtarvuna teineteisesse, näiteks keskmine koolituse kulu ühe koolitatu kohta. Kui koolitus on projekti
õppima, mis võtab neilt aga ära aja, mis muidu kuluks tööl käimisele, muutes üliõpilase ikkagi kokkuvõttes vaesemaks tööl saamata jäänud raha võrra. Kas toetuste kahekordistamine kaotaks ära vajaduse tööl käia? Kindlasti mitte. Toetustest ei ela niikuinii ära, nad on küll teretulnud lisa, aga põhisissetulek on ikkagi vanemate tugi või siis tõepoolest, tööle minek. Kokkuvõte, järeldused Kui me valisime neid inimesi, keda intervjueerida, oli meil mõttes, et kindla peale tulevad siit väga vastakad arvamused ja seisukohad. Meie kõigi üllatuseks ei erinenudki vastajate vaatevinklid nii drastiliselt kui oleks võinud oodata. Vastused sellistele küsimustele, mis puudutasid põhjuseid, miks tudengid tööl käivad, jäid mõlema vastaja puhul üsnagi pragmaatiliseks ja just sel põhjusel ei saanudki need väga palju erineda. Mõlemad vastajad
lõi laulu "kafka mererannas" Kafka kolib oma tuppa raamatukogus. Seinal on maaling noorest poisist rannas. Oshima näitab Kafkale artiklit tema isa mõrvast Tokyos. Seal mainib, et politsei otsib isa kadunud poega. Kafka ärkab ühel ööl, avastades et proua Saeki 15-aastane kummitus on ta ees. Tema ilust lummatud olles, armub kafka temasse. Kafka arutleb Oshimaga, et proua Saeki võib olla tema ema. Minevikus, Saeki kirjutas raamatu inimestest, keda on välk tabanud ning Saeki võis intervjueerida kafka isa, keda on välk löönud, kui viimane oli ülikoolis. (töödates kotitassijana) Kafka veedab rohem aega raamatukogus, mõeldes pingsalt proua Saekist. Kafka ärkab öösel üless, avastades, et tõeline proua Saeki on traansis. Saeki riietub aeglaselt lahti, seksib temaga ning pärast lahkub. Kafka esitleb oma teooriat proua Saekile: 25 aasta jooksul, mis viimane on kadunud olnud, ta magas kafka isaga ning sünnitas kafka ning kafka õe ning pärast neid lahkus. Saeki ei olevat
ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Korduvküsitluste mõju laste tunnistustele seksuaalse väärkohtlemise juhtumite puhul Referaat Tallinn SISSEJUHATUS Ei ole ebatavaline, et lapsi, keda väidetavalt on seksuaalselt ära kasutatud, intervjueeritakse mitmeid kordi. Ohvreid võidakse kohtuekspertiisi käigus ametlikult intervjueerida rohkem kui kümme korda, rääkimata küsitlemistest vanemate või sõprade poolt. Laboriuuringud on keskendunud korduvküsitluste kognitiivsele mõjule, et mõista kui suurt mõju avaldub selline korduv uurimine lapstunnistajale, näiteks seksuaalkuriteo ohvrile. Antud referaat põhineb Irit Herskowitzi ja Anat Terneri uurimusel, kus osales 40 väidetavalt seksuaalselt kuritarvitatud last ning kus uuriti korduvintervjuude mõju nende tunnistusele. Uuringud näitasid, et
Kolmas peatükk tutvustab kavandatava uurimuse metoodikat, andmete kogumise ja analüüsimise viise ning valimi moodustamise põhimõtteid. Metoodika kirjeldus ja põhjendus Kavandavata uurimuse eesmärgiks on uurida inimesi ja süsteeme ning ollakse huvitatud erinevate käitumismustrite põhjustest ja tagamaadest, seega on kavandatav uuring kvalitatiivne (Laherand, lk 15). Andmete kogumisel kasutatakse intervjuud, kus plaanitakse intervjueerida välismaal töötavaid mehi ja nende naisi eraldi, kui ka koos, paarisintervjuuna. Intervjuu puhul planeeritakse küll kindlad teemad ja konkreetsed küsimused, millele kohta kõigilt intervjuueeritavatelt andmeid saada soovitakse, kuid lähtuvalt konkreetsetest uuritavatest ja juhtumistest esitatakse lisaks täpsustavaid küsimusi olenevalt teemaaengust. Andmed kogutakse helisalvestistena, mis hiljem transkribreeritakse, püüdes anda rääkija kõne edasi võimalikult täpselt.
Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi. • Ajakirjanik peab rangelt kinni infoallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita. • Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta salajast infoallikat. • Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, info tõestust ja allikate usaldusväärsust. Alati. • Lapsi tuleb intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse eest vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha erandeid, kui intervjuu kaitseb lapse huve või kui on riigi avalikkuse tähelepanu all. • Ajakirjanik kasutab heli-ja pildiõlesvõtete ning info hankimisel ausaid võtteid, välja arvatud juhtudel, kui avalikkuse huvid nõuavad sellise info avaldamist, mida pole võimalik ausal viisil hankida. Avaldamisreeglid
Kerged rasked küsimused läbisegi. Kui vassib- mine edasi, tule hiljem tagasi. Materjali küllastumine. Süvaintervjuu ettevalmistus on omaette protsess (otsi õige inimene, planeeri, lepi kokku, tutvu, vestle, anonüümsuse tagamine, tagasiside tähtsustamine). Psühhoanalüüsi võte süvaintervjuus on OK. Teemaintervjuu keskendub ühele valdkonnale. Mis on vastaja motiiv? - arvamuse avaldamine - kogemuse jagamine - soodne mälestus eelnevast uuringust Kus intervjueerida? Kuidas rääkida? (släng jms, ära üle paku) Fookusgrupi intervjuu (7- 10 inimest) Kui hoiakud erinevad, võiks staatus olla sarnane. Kui hoiaksid sarnanevad, võiks taust erineda. Hoiab kokku aega, valik sõltub eesmärgist. Informaatori roll. NB. Süvaintervjuu - raske analüüsida - kerge juhtida - uurija mõjutab - privaatne - jutt omas tempos - paindlik - saab süveneda Grupi- intervjuud - kerge analüüsida - raske juhtida
küsimusest valesti aru saanud ning siis muuta küsimust. • Piinlikud järeldused. Kui ei taha kommenteerida, siis küsida miks. Võib hakata piinlik kui ei vastata küsimustele. • Kauplemine. Anda infot vastu. • Lõpetamine. Kui reporter on märkmiku ära pannud, siis allikas lõdvestub ja võib midagi öelda. Hiljem saab selle kirja panna. Isiklikud küsimused - Võivad olla kellegi surmast jne. • Nõuavad tugevat kodutööd. • Intervjueerida silmast silma ja turvalises ümbruskkonnas. • Alustada üldiste küsimustega. • Lasta allikal rääkida ja hiljem täpsemaid küsimusi esitada. • Juhtida küsimused sisse. • Valu jagamise taktika. Reporter räägib sarnasest sündmusest. • Allikal on kergem rääkida kui reporter kuulab ja vaatab teda ning ei tee märkmeid koguaeg. Tagantjärele palve Allikas võib avastada, et ta ei tahtnud siiski midagi öelda ja palub seda mitte kasutada
Kogutakse infot väikese hulga (fookustatud) küsimuste kohta. Uurija, kes viib vestlust läbi, hoiab vestlust fookuses siit ka meetodi nimetus. Lihtsaim meetod andmete kogumiseks rühma käest, kuid siiski tuleb arutelu hoolikalt ette valmistada ja läbiviimist soovitavalt pilootarutelu käigus katsetada. Fookusgrupi puhul oluline, et analüüsi ühikuks on rühm, mitte indiviidid, kes diskussioonist osa võtavad. Nii ei ole see viis intervjueerida mitmeid inimesi samaaegselt, vaid uuritakse seisukohtade moodustumist grupi kontekstis, sotsiaalse suhtlemise kaudu, kommunikatiivses protsessis. Saadakse teavet mitte ainult selle kohta, mida inimesed mõtlevad, vaid ka kuidas nad mõtlevad ja miks. Fookusgrupi puhul saab välja selgitada ka selliseid suhtumisi, mis ei pruugi otsestele küsimustele vastates sõnaselgelt välja tulla. Ka saab haarata neid, kes ei soovi
juuresolekuta, otsides infot (a) mis sündmused tõid patsiendi vältimatu abi üksusse, (b) kes juhib patsiendi majapidamist ja mis vanuses ja tervis ning sotsiaalses seisus on pereliikmed (c), kas pereliikmetel esineb vaimse tervise probleeme (d), mida sisaldab patsiendi haiguslugu minevikus -kas tal on olnud sarnased vigastusi minevikus, ja (e) kuidas patsiendi hooldaja väljendab viha (2) intervjueerida lapse ravile toonud isikut, et näha kas on olemas mingi konflikt tema ja lapse jutu vahel. 3. Patsient on stabiliseeritud ja üleviidud haigla lasteosakonda või lastehaiglasse edasiseks raviks vajadusel. 4. Kui kuritarvitamise kahtlus on leidnud kinnitust, anda teada kohaliku lastekaitse spetsialistidele kui ka politseiteenistusele. 5. Küsitleda privaatselt lapse ema, kui tema on lapse ravile toonud, kas tema suhtes on rakendatud vägivalda. 1.2
KOOSTÖÖPARTNERIT? "Kullafirma valikul on oluline silmas pidada, et looksid suhted firmaga, mis on spetsialiseerunud väärismetallidele ning millel on sellel turul kauplemise ajalugu. ... algajal investoril tuleb kullafirma valikul olla eriti ettevaatlik, sest see, kuidas sa alustad, mõjutab suures osas ka lõpptulemust. Üheks peamiseks eesmärgiks on kindla turvatsooni loomine, mille raames saad enesekindlalt ja turvaliselt kulda osta ja müüa. Väga mõistlik oleks intervjueerida mitut tuntud kullafirmat ja välja selgitada, milline sobib kõige paremini just sinu vajadustega." (Kosares 2007, 32) Üks levinud viga investeerimisel on laenukapitali eest kokku osta suures koguses eksootilisi või haruldasi kuldmünte, mille hind on tihti üüratu. Probleem kerkib kui esialgseks ideeks oli end kindlustada ettenägematute olukordade vastu, kuid selle asemel on nüüd tegemist hoopis riskiinvesteeringuga. See juhtub, kuna investor kaotab
kätte. Kui allikas teadlikult hoiab eemale, siis tuleb märkida, et allikas oli kättesaamatu. Teisel juhul otsuatada vastavalt olukorrale. • Miski pole enesestmõistetav. Reporter kaldub pooldama fakti, mis on temaga kooskõlas. Vältida seda. • Kasulik on alustada tööd kirjalikest allikatest. Need annavad teada taustaloo ja juhivad kindlate inimeste poole. Siis intervjueerida parimaid allikaid või minna ise kohale. Infoleke Aktiivne pool on reporter. Vahel annab allikas infot ise. Siis on tegemist info lekkimisega. Info lekitamine on võimulolijate vahend. Antakse info anonüümselt ja teenib lekitaja huve. Kui info osutub tõeseks ja piisavalt uudisväärtuslikult, siis pole ajakirjanikul muud teha, kui see käiku lasta. Tuleb esitada ka siis, kui on teada, et sellel infol on eesmärk. Info varjamine
Julgus tähendab selliste asjade tegemist, mida laps kardab teha. Julgus ei tähenda hirmu puudumist. Julgus tähendab, et ta teeb seda ikkagi. Julgus tähendab tuttavast lahti laskmist, see tähendab uute asjade proovimist. Väga inimlik on valida riski asemel mugavustsoon.Lapsed peavad toime tulema läbikukkumisega. Julguse arendamiseks: 1.Paluge iga nädal teha midagi sellist, mis nõuab julgust. 2.Laske intervjueerida julget inimest. Mis talle julgust annab. 3. Rääkige sellest, mida laps kõige rohkem kardab. Mis saaks siis, kui ta seda hirmu ründaks. 4. Vaadake filmi kus nõni tegelane julgelt käitus, arutlege, miks ta nii tegi. Soosing Enne kui meie lapsed õpivad teisi juhtima, peavad nad õppima inimesi armastama. Suhtlemisoskused on olulised sellises järjekorras: algatusvõime,järelpärimine, huvi ja mõju.Suhtlemisoskus on juhi kõige olulisem vara.
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2. Millised on telefoniintervjuu puudused? -kerge on toru ära visata; vastuseid on keeruline kirja panna intervjuu käigus;
pakutavale tootele/teenusele 6.Konkurentide analüüs. Konkurentsianalüüsi vajalikkus ja põhiprintsiibid. Erinevad strateegiad Seminar erinevate konkurentsistrateegiate kohta. 7. Integreeritud turunduskommunikatsioon (ITK). ITK vahendid ja nende vahendite omavaheline integreerimine. Alternatiivturundus. Grupitöö: konkreetse firma turunduskommunikatsiooniplaani koostamine ja analüüsimine. Kodutöö analüüs, näiteks: Intervjueerida mingit valdkonna ettevõtjat ja kaardistada tema turunduskommunikatsiooniplaan. 8.Turustus – mõiste ja funktsioonid, tüübid ja valikuprintsiibid 9.Müügiprotsess. Klientideni jõudmine, müügiesitluse planeerimine, sõnumi edastamine, müügiintervjuu, küsitlemine, hüvede müümine, vastuväidete tüübid ja nende ületamine, müügi lõpetamine, müügijärgne tegevus. Isikliku müügi protsess. Juhtumianalüüsid 10.Hinnavõitlus müügis
Värbamisallikateks on organisatsioonisisesed ja välised alikad ning alternatiivid. Kandidaatide arvu määramisel kasutatakse suhtarvu, mis väljendavad suhet igasse värbamisprotsessi etappi sisenevate ja sealt järgmisse pääsevate kandidaatide arvu vahel. Kui plaanis on tööle võtta kolm inimest, tuleb vastavalt eespool toodud suhtarvudele näidata firmat kuuele (3x2) inimesele ja intervjueerida 36 (6x6) inimest. (Alas 2001: 61) Järgnevalt tuleb määratleda värbamise aeg ja koht ning uue töötaja sisenemispositsioon organisatsiooni. Ühe võimalusena alustab uus juhtivtöötaja asutuse kõige madalamast juhtimistasandist ning liigub vastavalt töö tulemustele edasi juba värbamise käigus koostatud karjääriredelit mööda
Näiteks, kui värbamise protsessis on ette nähtud kandidaatide intervjueerimine, firma tutvustamine kandidaatidele ja tööpakkumiste tegemine, võib ettevõte otsustada, et firmat näidatakse ühele kuuest intervjueeritavast ja tööpakkumine tehakse ühele kahest, kellele firmat näidati. Kui plaanis on tööle võtta kolm inimest, tuleb vastavalt eespool toodud suhtarvudele näidata firmat kuuele (3 x 2) inimesele ja intervjueerida 36 (6 x 6) inimest. (Alas, 2005:57) Järgmiseks tuleb määratleda värbamise aeg ja koht ning uue töötaja sisenemispositsioon organisatsiooni. Ühe võimalusena alustab uus juhtivtöötaja firma kõige madalamalt juhtimistasandilt. See võimaldab tal organisatsiooni sisse elada ja liikuda vastavalt töö tulemustele mööda karjääriredelit üles poole. Teise võimalusena alustab uus juht kohe kõrgelt positsioonilt, saades infot firmas toimuvast madalamal juhtimistasandil olijatelt
rohkem kui võõramaid allikaid Üldistus: 50:50 arvamused läksid pooleks, erinevusteks oli see, et tema eelistas vanakoolimeediat st. ajalehti jms. kuid suhtumine allikate usaldusväärsusse oli sama. Pigem kasutati tema tutvusringkonnas raadiot. Arvamused oli Eesti meedia koha pealt samad, infot leidub külluses. Järeldus: arvamused 50-50 lahku, oli nii sarnasusi kui erinevusi temaga. 3. Intervjueerimine Võiks intervjueerida inimesi erinevatest vanusegruppidest, inimesi kellel on erinevad huvid ja tõekspidamised(usk), ka linnas vs. maal. Kategoriseerimine annaks meile infot, milliseid meediakanaleid kasutavad erinevatest vanusegruppidest inimesed, oleks selge pilt kuidas nendeni jõuda. Erialane erinevus, rahvuslik erinevus. 4. Uurimistöö Saaks teemaks panna meedia kasutamine erinevates vanusegruppides ja nende eelistused (meediakanalite suhtes)
Teemablokid ja näidisküsimused on ettevalmistatud, kuid uurijal on rohkesti paindlikkust valimaks, kas, millal ja millises sõnastuses küsimusi esitada. Kõige tavapärasem. · Struktureeritud intervjuud Intervjuukava jälgitakse detailselt. Kasutusel nt erinevate intervjueerijate ja uurimisgruppide ühistöös, ka hilisema eesmärgiga kvantifitseerida. Risk: intervjueeritava individuaalset kogemust ei avata piisavalt ning intervjuu kulg ei soodusta vabas õhkkonnas vestlust. Keda intervjueerida? · Vahetu kogemusega isik · Nn ekspertintervjuu: teatava (ameti)positsiooniga isik, kel on laiem kogemus ja informeeritus teemast Intervjuu on dialoog vastus on ajendatud küsimusest. Kvalitatiivne meetod kui paindlik protsess: · Kohandamine intervjueerimise käigus intervjueeritava järgimine teemade valikus ja küsimuste sõnastamisel, tähelepanelikkus uute asjaolude osas, mis intervjuu käigus jutuks tulevad;
Selleks osutus küsimus,,Kuidas suhtuvad inimesed Riigikogu Valimistesse?" Leiti, et sellele on võimalik vastata intervjuu meetodiga. Järgmiseks tuli panna paika kava, mis sisaldas sissejuhatavaid , põhi- ning kokkuvõtvaid küsimusi. Inimesed, kes valiti intervjueeritavateks, olid Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vähemalt eelmistel valimistel täisealised . Tehti vanuselised klassid 18-30, 30-40, 40-50, 50-60, 60-70 ja 70- ... Igast vanusegrupist otsiti üks inimeme , keda intervjueerida. Inimestega võeti ühendust erinevatel viisidel: kas kohalike huviringidega või siis tutvusringkonnast sobivas eas intervjueeritavaga, ka naabritega. Vastajad olid kas võhivõõrad või kaugemad tuttavad. Kuna küsitlusele pidid vastama inimesed, kes on vähemalt täisealised ja saavad Riigikogu valimistel hääletada ,siis ei tekkinud erilist probleemi, et leida inimesi ,kellega intervjuu teha. Iga intervjueerija teostas oma intervjuu iseseisvalt. Kõik
Õpilaste igapäeva elu see suurel määral ei sega, kui siis natuke. Foobia ravimiseks pakuti kõige rohkem foobiaga silmitsiseismist ja spetsialisti poole pöördumist, paljud aga ei teadnud kuidas foobiat ravida. Pooled õpilased arvasid, et foobia on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks, teised pooled aga seda arvamust ei jaganud. 23 4. Intervjuu psühhoterapeudiga Et tööd veidi huvitamaks teha, otsustasin intervjueerida psühhoterapeuti. Kuna arstidel on kiired ja pikad tööpäevad, leppisin intervjuu kokku telefoni teel ja edasi suhtlesime e-kirjavahetuse kaudu. Küsitlesin psühhoterapeuti, kelle nimi on Helar Peterson. Tal on Pärnus oma kabinet (vt Lisa 5), kus ta patsiente vastu võtab. 1. Millisel erialal töötate? Psühhoterapeut 2. Kuidas selgitaksite Teie mõistet foobia? Samamoodi nagu seda defineeritakse vikipeedias, see on haiguslik kartus /ärevustunne, mis tekib
mitmed olulised erandid, näiteks ei pea tervisekontrolli läbima isikud, kellel on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba. Samuti ei pea tervisekontrolli läbi abipolitseiniku kandidaat, kes soovib osaleda politsei tegevuses ainult politsei abistamisel süüteoennetuses korrakaitseseaduse §-s 18 sätestatud alustel. 7. Viimase etapina viiakse kandidaatide hulgas läbi usaldusväärsuse ja sobivuse test, mille käigus võidakse intervjueerida isiku kolleege, tuttavaid ja lähedasi inimesi, külastatakse inimese kodu ning uuritakse põhjalikult isiku tausta suhetes õiguskaitseorganitega. Samuti analüüsitakse isiku kohta leiduvat informatsiooni internetis ja sotsiaalmeedias. Siinkohal võiks võrdlusena välja tuua, et Eestis teostab Politsei-ja Piirivalveamet kõikide abipolitseinike kandidaatide osas juba kandideerimise protsessi alguses
7. loeng 27.03.12 Andmekogumismeetodid: intervjuu Intervjuude vormid osalejate arvust ja läbiviimise viisist lähtuvalt · Individuaalintervjuu · Paariintervjuu või väikerühma kaks vastajat Hea läbi viia siis, kui fenomen, mida uurime / sihtgrupp, mille kaudu uurime on meile suhteliselt kauge, teame selle kohta suhteliselt vähe. Näiteks mingi eksootiline subkultuur, pagulased, jne.. Ka näiteks prostituute hea intervjueerida nii, et vastavad kahekesi täiendavad, parandavad teineteist. · Rühmaintervjuu (eristus võimalik ka fookus- ja lihtsalt rühmaintervjuu vahel) Hea meetod, kui meid huvitab mingi nähtus ja soovime uurida nende kaudu, kel on mingi kompetents või kogemus selle suhtes. · Näost-näkku, telefoni-, internetiintervjuu. Võimalusi tekib aina juurde, nüüd ka Skype jne.. PS, kaob transkribeerimise vajadus. Näost-näkku on aga olulised emotsioonid
Inimestele võidakse esitada ka konkreetne ajakirjasõnum ning uurida nende reageeringut sellele. 9. Vahetu reageeringu jälgimine Potentsiaalsed ostjad juhitakse reklaamitahvli juurde, mis on paigutatud kaupluse vaateaknale, asutuse fuajeesse või näitusepaviljoni. Varjatud uurija saab pildi erinevate reklaamisõnumite pilkupüüdvusest: ta fikseerib reklaami jälgivad isikud, vaatlemise kestuse ja märgatavad reageeringud. Hiljem võib samu inimesi intervjueerida ja paluda neil kommenteerida oma reageeringuid, et selgitada käitumise funktsionaalseid ja kausaalseid seoseid. 10. Eksperthinnangud Eksperthinnangutega saadakse arvamused eriteadmisi nõudvate küsimuste lahendamiseks. Asjatundjate hinnangud on oma olemuselt küll subjektiivsed, kuid tuginevad nende suurtele kogemustele ja heale intuitsioonile. See meetod annab teistega võrreldes kiiremaid tulemusi. Ekspertide kaasamiseks tuleb koostada tööprogramm, mis peaks sisaldama järgmist:
2) Töölevõtu intervjuu - põhjalik vestlus, mille käigus juhid ja pers.spetsialistid selgit. lõplikult välja kandidaadi sobivuse. Kõige olulisem, aeganõudvam, olemuselt laiahaardeline. Intervjuude tüübid: vaba vestlus, ülekuulamine, ajakirjanduslik, stressi. Üheks liigituse aluseks on intervjuu kavandatuse aste: - struktureeritud intervjuu kasut. küs. on eelnevalt välja töötatud, kuigi nende esitamise jär- jekord ja tehnika on üldjuhul vaba. Võimald. intervjueerida kandidaati vestluse vormis, jär- gides samas eelnevalt väljatööt. põhiküs.; - struktureerimata intervjuu eelnevalt mõeld. välja vaid põhiteemad, mida kindlasti tahe- takse käsitl. Sobib eelkõige tippjuhtide ja spetsialistide valikul. Vaba vestlus võimald. saada küsimustele objektiivsemaid vastuseid ja probl. sügavuti käsitleda. 3) Ankeet ja CV - kandidaadi eluloolist ja professionaalset liikumist fiks. dok. Ankeet eeld. konk-
pakkujad valdavalt siin tegutsevate Skandinaavia universaalpankade Eesti harude ettevõtete panganduse üksused, Tallinnas arendavad büroohooneid küllaltki väike hulk professionaale ning ka nende üüritulu otstarbel omamise ja välja üürimisega tegeleb suhteliselt väike hulk professionaalseid investoreid. Seetõttu otsustas töö autor võimalikult huvitavate ja praktiliste tulemuste jõudmiseks uuringu käigus intervjueerida kahe erineva Eestis tegutseva panga büroohoonetega tegelevaid spetsialiste, kahe büroohooneid omava investori esindajaid ning kahe eeskujuliku kogemusega büroohoonete arendamisega tegeleva ettevõtte esindajaid. Konkreetsete pankade, investorite ja arendajate valikul otsiti võimalikke kandidaate eelkõige varasemate tehtud tööde väljapaistvuse ning võimalikult suure mahu, kuid ka professionaalsuse alusel. Pankade puhul oli oluline mitte korraga kasutada küll väga
küsimuse, selliselt, et see annaks vastuse selle kohta, mida teada tahame, seega küsimused peavd olema üsna konkreetsed. Nt kuna ta tegi oma esimesed sammud. Mitte, et räägi oma lapse motoorsest arengust. Seega tuleb eelnevalt küsimused läbi mõelda, et saada k'tte info, mis meile vajalik ja meid huvitab. Võiks ka küsida, kuidas vanem lapse probleemi näeb, kas üldse näeb jne. Mida ta teab sellest probleemi, kuidas suhtub probleemi ja mida ta teada tahaks sellest probleemist. Intervjueerida saab õpetajaid, eripedagooge, logopeede jne (kõik kes lapsega tegelevad). 3) mitteformaalsed hindamisprotseduurid * kriteeriumipõhised testid - on ülsenased, mida lastel palutakse teha, aga need tulenevad õppekavast, Et töötatakse selle põhjal ülesanded, teada saamaks, kas laps on selle omandanud (ka eksamid on selle põhjal välja töötatud) * uurimisülesanded meenutavad teste, aga ei ole niipalju nõudmisi täidetud, et võiks testiks nimetada
analüüsimine jms. Oluline on jälgida, et uurimuse asemel ei valmiks pelgalt referaat või materjalimapp, st et kindlasti tuleks sõnastada uurimuse põhiidee (põhiväide) ja jõuda järelduste, üldistusteni. Põhiidee sõnastamisel aitab õpilast nt väide: Ma tahan oma uurimistööga uurida seda, kas/kuidas/miks ... Töö planeerimine. Pärast teema valimist tuleks koostada ajakava. Kui on plaanis uurimise käigus kedagi intervjueerida, tuleb koostada küsitlusleht. Pannakse paika esialgne uurimistöö struktuur. Teemakohase allikmaterjali kogumine ja bibliograafia koostamine. Õpilane uurib õpetaja juhendamisel teemakohaseid materjale internetist, raamatukogust jm, küsitleb vajadusel teemaga seotud inimesi. Huvipakkuvate materjalide põhjal koostatakse allikmaterjalide nimekiri koos vajalike viidetega (autor, pealkiri, Interneti aadress jm). Kui
Sisekommunikatsiooni juhtimine Kommunikatsiooni juhtimine ei tähenda ainult kommunikatsiooni sisu loomist. Loomulikult tuleb kommunikatsioonijuhil ka seda teha, kuid see ei ole töö põhisisu. Kui eesmärk on kaasata inimesi ja luua korrapärane suhtlus, ei saa organisatsioonis kasutada turunduskommunikatsiooni ühesuunalist mudelit ega ka ajakirjanduslikku mudelit, mille korral kommunikatsioonijuht (või spetsialist) käib diktofoniga ringi, et intervjueerida töötajaid ja otsida 34 infokanalitesse vajalikke sõnumeid. Seda võib ja mõnikord ka peab tegema, kuid see ei ole peamine. Ka parima tahtmise juures ei jõua suures organisatsioonis igale poole, samuti pole see tõhus. Ettevõtte sisekommunikatsioonikanalid (siseveebid) on tihti sisukatest sõnumitest tühjad ja kasutajale ebaatraktiivsed.
sotsiaalhoolekande alal, direktori asetäitjaga vangistuse alal, julgeolekuosakonna juhatajaga ja 8 sotsiaaltöötajaga, et uimastitarbimist kaardistada. Uuringu käigus kasutati teabe täpsustamiseks ka politsei abi. Intervjuude käigus koguti informatsiooni uuringu läbiviimiseks: kes valdab olulist teavet, keda veel tuleks intervjueerida ja kuidas neid kaasata. Kogutud teabe põhjal moodustati potentsiaalsete küsitletavate grupp. Küsitletavad pidid olema võimalikult erinevad, kuid neil pidi olema teemakohast informatsiooni. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada erinevad vaatenurgad. Eeldati, et töötajate ja kinnipeetavate arvamused erinevad, kuna kinnipeetavad viibivad vanglas 24 tundi ööpäevas ja näevad seetõttu toimuvat lähemalt. Töötajate arvamused erinevad üksteisest, kuna erinevad töötajad
kasutamist. Lisaks - võite paluda hilisemat kohtumist iga aeg ei pruugi teile sobida. Mittesõnalised vahendid - zestid, mida kasutate on intervjuu andmisel ääretult olulised. Ära trummelda sõrmedega laual (närvilisuse märk); ära nihele toolil. Kontrolli näoilmeid. Kui esinete grupi ees, seiske kõnepuldi taga või istuge laua taga. Valige selline situatsioon, milles te ennast mugavamalt tunnete. Igal juhul tee ise valik ning kasuta parimat kohta ära lase end intervjueerida nt. lärmakas ruumis või tänaval (kui see just sulle sinu arvates kasuks ei tule). 72 TELEFONIINTERVJUU on intervjuude alaliik. Organisatsioonis peab olema kindlaks määratud info jagamise kord ning vastutavad isikud. Kui see inimene ei oska ise vastata, suunab edasi. Kui ajakirjanik helistab, peaks mõtlema kas see inimene on vastamiseks õige persoon. Ei pea kohe küsimustele vastama, võib endale aega
annaabi.ee 
