levivad imekiiresti vastavad nipid, kuidas piirangutest mööda hiilida. Ma olen kuulnud lugusid 3-aastastest, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kuid sellest hoolimata oskavad nad google.com-ist välja otsida talle vajaliku mängu, selle arvutisse ära installida ja nõndaviisi uuesti arvuti viirusega nakatada. Kuidas nad seda oskavad, ei tea. Seega tuleb ka siin arvestada, et tehnilised piirangud ei pruugi olla 100% efektiivsed ning laps võib leida viisi nendest mööda minna. (http://www.digitark.ee/?p=1656, 01.03.2010) 1.3. Riskid Interneti riskideks võib nimetada näiteks materjali, mille sisu on vägivaldne või ebameeldiv, rassistlik või isegi seksuaalne. Interneti kasutamisega võivad kaasneda järgmised riskid: · Sattumine lapsele ebasobivatele lehekülgedele (vägivalda, vihkamist, seksismi õhutavad, pornot ja erootikat propageerivad vms.); · Solvavate, ahistavate ja alavääristavate sõnumite saamine "jututubades";
Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks
SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus
reaalse elu situatsioonides vajaduse korral kasutada. 2. Kompetentsuse parandamine Kompetentsuse parandamine - siin mõeldakse sotsiaalset kompetentsust, õpetab toime tulema ärevusega sotsiaalsetes situatsioonides, madala enesehinnanguga. Ühesõnaga see õpetab üldisi toimetulekuoskusi. Uuringud on näidanud, et need programmid võivad vähendada narkootikumide tarbimist ca' poole võrra. Ja on kõige efektiivsemad koolides läbiviimiseks. Botvin ja tema kolleegid on oma töös eluoskuste õpetamiseks (Life Skills Training LST) nimetatava preventsiooniviisiga õpetanud kolme tüüpi enesega toimetuleku oskusi: a. eneseväärtustamist, eesmärgipüstitamist ja enese poolt juhitavat (self directed) käitumise muutust; b. otsuste tegemist ja kriitilist mõtlemist; c. ärevusega toimetuleku oskusi. Noorukitele õpetatakse ka üldisi sotsiaalseid oskusi, nagu: a. suhtlemisoskused; b. vestlemisoskused; c
ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare jõududes ega suhtunud leebelt õpilastesse, kes näisid kas või pisutki kõigutavat täiskasvanute käitumise juhtimise ja distsipliini teemadel nii koolides kui ülikoolides, kohtasin ma õpetajat, autoriteeti. Küllap andsin avalikult teada, et mul on põhiõigused. Nende õiguste tuumaks oli kelle isa õpetas mind samas keskkoolis, kus ma „selle pildi“ olin maalinud. Jutustasin talle oma soov olla koheldud elementaarse väärikuse ja lugupidamisega; veidral kombel polnud mul maali-episoodist ning tema jagas seda kohaliku ajakirjandusega (ma ei teadnud, et ta mu jutu
siis nüüd on üks kiiresti arenevaid trende see, et paljud inimesed vaatavad internetilehekülgi ja e- kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja
nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnev
.......... 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu.
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
, Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., Kaha, K., Araste, L., Saat, H., Vorobjov, S., Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15- 16- aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut. O t t e r, M. (1997). Narkootikumid. Tallinn: Huma. P ä r n, M., Liiger, M., Lausvee, E. (2009). Narkoprobleem Eesti koolides. Akadeemia nr.1. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. V õ õ b u s, V. (2008). Kanepitarvitamisega seotud riskid. Noorte perspektiiv. Tallinna Ülikool. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Magistritöö. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1971/1/V%C3%B5%C3%B5bus2008.pdf 12.06.2013 K a n e p (2013). Tervise Arengu Instituudi lehekülg. http://www.narko.ee/kanep/ 16.06.2013 20 Lisa 1
Raveni testi keskmine 7–11-aastaste Eesti laste tulemus oli 98 ja 12–18-aastastel 100,2. Uuringus tuvastati, et testipunktide keskmine tõus vanuse lisandudes oli kaks punkti aastas. Mitme uurimisküsimuse lahendamiseks võrreldi meie õpilaste tulemusi ka Islandi ja Inglismaa eakaaslaste omadega. Tulemused osutasid asjaolule, et kuigi Eesti laste keskmine vaimne võimekus ei erine noorte brittide või islandlaste omast, on nooremad Eesti lapsed oma sealse- test eakaaslastest maas, kuid saavutavad sama taseme teismeeas – seega are- nevad vaimsed võimed eri populatsioonides erineva kiirusega (Pullmann, Intelligentsus ja erivõimed 19 Allik, Lynn, 2004). Nende uuringute tulemused lükkavad autoriteetselt Eesti 12–18-aastased tüdrukud ületavad
turundusmeeskonna? Miks? ........................................................................................................................... 8 Kodulehe navigatsioonimudelid. Võrdle laia navigatsioonimudeli ja sügava navigatsioonimudeli plusse ja miinuseid ........................................................................................................................................... 8 Conversion rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida see näitab ja miks see oluline on? ..................... 8 Bounce rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida näitab ja miks see oluline on? ................................... 8 Kodulehe külastatavuse ja kasutajate tegevuse statistika ja analüüs. Miks selle kogumine ja jälgmine olulised on? Mis on kõige tähtsamad kodulehe külastajate tegevuse näitajad/arvud? .......... 8 Milliste vahenditega on võimalik kodulehe külastatavust tõsta? ...
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
See konventeeritakse standardtulemuseks, kus vastava vanusegrupi representatiivse valimi keskmisele omistatakse väärtus 100 ja standardhälbeks (SH) 15 punkti. Standardhälve iseloomustab IQ hajuvust valimi keskmise suhtes. Intelligentsuse testimise tulemusi interpreteeritakse matemaatilise statistika vahenditega. IQ väljendamine standardhälbe ühikutes võimaldab võrrelda testimise tulemusi vanusegrupiti. C. Spearmani ja L. Thurstoni intelligentsuse mudelid ning nendest tulenevad järeldused int.testide koostamiseks. Üheks esimeseks intelligentsusmudeliks sai SPEARMANI üldfaktori (g-faktori) ja erifaktorite (s-faktorite) teooria ehk kahefaktoriline intelligentsusmudel. Üldfaktor – inimese võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega
suhtluse peamised kitsaskohad sellisena, nagu need organisatsioonile endale paistavad, seejärel liigutakse välissihtrühmade küsitlemise juurde. Otsus, kas kasutada kommunikatsiooniauditi koostamiseks kvantitatiivset ankeetküsitlust või kvalita- tiivseid tehnikaid (tavaliselt süvaintervjuusid) sõltub auditi eesmärgist ja kajastatavatest teemadest, auditeeritavast organisatsioonist ning sihtrühmadest, kelle arvamusi ja hinnanguid soovitakse teada. Auditit koostavad spetsialistid aitavad valida igal konkreetsel juhul kõige sobivama metoodika ning vajadusel kasutavad kombineeritult kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tehnikaid. Näiteks võib audit olla representatiivse (esindusliku) valimiga kvantitatiivuuring organisatsiooni ima- goga seotud küsimustes. Samuti võidakse tähelepanu alla võtta ettevõtte mainet või suhtlust puudutavad eriomasemad küsimused ning sel puhul koostatakse auditi valim konkreetsete isikute positsioonist lähtuvalt
„Algatusrühm tundis vajadust seista hea jätkusuutliku arengu eest ning soovis jagada edukalt toimivate ökokogukondade kogemusi laiemale huviliste ringile.“ (Gaia Education 2011). Eestis töötab Gaia Haridusprogrammi välja MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus. Programm koosneb neljast osast: ökoloogiline, maailmavaateline, sotsiaalne ning majanduslik. Kõiki neid tasandeid on võimalik vaadata ka koolieelse lasteasutuse kontekstis ning planeerida nendest aspektidest lähtuvalt ka jätkusuutliku elu õpetamist lasteaias. Ökoloogilise aspekti all mõistetakse ise oma toidu kasvatamist, puhast elukeskkonda, säästlikku veesüsteemi, puhastest ja energiasäästlikest materjalidest ehitatud maju ning madalat ökoloogilist jalajälge, mis on kõigi ökokogukondade eesmärk. Majandusliku aspekti all peetakse silmas ökoküla majanduslikku ülesehitust,
sõnad ja käitumine kokku langeksid. Seda just sellepärast, et koolisüsteemis on nõrk koht: käskluste jagamine ei ole tõhus. Koolisüsteem põhineb absoluutsetel reeglitel, kus puudub igasugune paindlikkus ,,ära päri, ära räägi." Aga need lapsed räägivad. Nende reeglid on meie ideaalmaailma omad, mitte selle reaalsuse omad ja meilt ootavad nad tõelist vanemlikku tuge. Indigodele sobiks õppimiseks waldorfkoolid. Nende asutajaks oli Rudolf Steiner, ning nendes koolides oli alternatiivne koolisüsteem. Teraapiana soovitatakse kusjuures ainult head lastepsühholoogi.kuigi praegu pole paljud psühholoogid valmis töötama indigodega. Miks siis? Vastus lihtne kuna praeguste psühholoogide teadmised pärinevad Spockilt , Freudilt ja Jungilt. Kuid tuleb tõdeda, et neile lastele need meetodid ei toimi. Mõnikord kuid mitte piisavalt. Need lapsed on teistsugused nad on totaalselt teistsugused..
võrrelda nende lastega, kelle IQ on oluliselt madalam, kellel on mõõdukas või raske VAA, seal tulenevalt üldistest häiretest, geneetilistest sündroomidest tulenevalt on palju lisaprobleeme ja selletõttu kui lapsel on nägemisega-kuulmisega probleemid lisaks, siis nende õpioskused muutuvad ka suhteliselt raskesti võrreldavaks. Need lapsed on väga erinevad oma oskuste ja võimete poolest. Natuke sarnasem seltskond on kerge VAA laste rühm ja neid on ka uuritud. Nendest ma ülevaadet teengi. Eelmisel korral alustasime tajuprobleemidega, täna läheme edasi. Eraldi ei räägi nendest lastest, kelle IQ jääb 70-85 vahele või siis nendest lastest, kelle IQ on väiksem kui 50-55 punkti. Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on.
imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud. Arengupsühholoogia rakendamisvõimalused
Nahahaigused, allergia 6 3 Mõni muu raske haigus 4 10 Kokku 100 100 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003 Vägivalla ohvritel on mitteohvritega võrreldes oluliselt halvem tervislik seisund. 72% nendest omab mõnda pikaajalist tervisehäiret, mitteohvritest (kuigi nad on keskmiselt vanemad), on pikaajaline tervisehäire 61%-l. Võrreldes mitteohvritega kannatavad ohvrid sagedamini nägemis häiret, günekoloogiliste haiguste, kõhupiirkonna vaevute ja selja- ning kaelavaevuste all. Lisaks eespooltoodud tervisehäiretele kannatavad ohvrid sagedamini stressi, närvilisuse, depressiooni jms all. Kogetud vägivald mõjub ohvrite tervislikule seisundile, psüühikale, mõjutab nende
leida teema olulistele küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimustöö kaasa oskusele oma mõtteid edasi anda loogiliselt nii kõnes kui kirjas. Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused. Näide uurimistöö koostamise etappidest ............................................................................................................ Õpilane: 1) valib valdkonna või õppeaine ning esialgse teema; 2) koostab koos juhendajaga töö koostamise ajakava; 3) tutvub juhendaja poolt soovitatud kirjandusega; 4) sõnastab juhendaja abiga probleemi; 5) kogub andmeid; 6) kirjutab vastavalt nõuetele uurimistöö/teksti 7) õpilane esitleb oma tööd hindamiskomisjonile. ............................................................................................................ Näide õpilasuurimuse ülesehitusest ................................................................
kirjutaja arvamusi, seisukohti. Uudis peab olema erapooletu, sõltumatu ja tasakaalustatud (Aava: 153). Uudisekirjutaja peab olema erapooletu ega tohi asuda kellegi poolele, ükskõik kelle kasuks või kahjuks olukord on kujunenud. Siis on ajakirjanikul raskem, kui juhtumisi on üheks osaliseks keegi tuttav. Kuid ajakirjanikud peavad selleks igal ajal valmis olema. Ajakirjanik peab esitama toimuvast nii häid kui ka halbu külgi, positiivset ja negatiivset. Midagi ei tohi jääda varjatuks. Osapooltel samas on nii head kui ka halba, mida edastada, elu on selline. Sõna peavad saama eri seisukohtadega inimesed. Eriti näiteks siis, kui on valimisaeg, 4 igaühel on oma arvamus, mida tahetakse avaldada. Kui seda teha ei saa, tekitab see meelepaha, mis on sageli veel hullem kui rahvarohke mäss. Uudis peab olema tasakaalustatud.
" Esmane analüüs: ekstravertsed vs introvertsed noored. karjääriplaani tugevuste ja nõrkuste analüüs ning kriitiline üle vaatamine, millised on noore võimalused ja mis võib saada takistusteks, motiveeritus ja eesmärgipärasus. Kui ekstraverdist noored on karjäärivestluste käigus hästi plaanipärased, oskavad oma mõtteid argumenteerida, teavad ise võimalikke eesootavaid raskusi välja tuua ja on valmis nendest õppima, siis introverdid väljendavad end vastupidiselt. Tavaliselt on peamisteks tunnusjoonteks muretsemine, näiteks, kas keeleoskus on ikka piisav, hirm üksinda mineku ees jne. Võib tunduda, et neil puudub valmisolek oma tavapärasest keskkonnast välja astumiseks. Karjäärinõustaja roll: uut. Oluline on aidata noorel teadvustada oma oskusi ja olemust, aidata leida oma tugevused ning avastada võimalusi nende arendamiseks. Mõnikord piisab väga
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
õppuritest viletsamatena. See poleks "demokraatlik". Erinevusi õpilaste vahel - sest pimegi näeks, et need on individuaalsed erinevused tuleb maskeerida. Seda saab teostada mitmel tasandil. Ülikoolides tuleb eksamid korraldada nii, et peaaegu kõik üliõpilased saaksid head hinded. Sisseastumiseksamite nõuded peavad olema sellised, et ülikoolidesse võiksid minna kõik kodanikud, ükskõik kas neil siis on võimeid (ja soovi) kõrgemast haridusest kasu saada või ei. Koolides võib lapsed, kes on liiga rumalad või laisad, et õppida keeli, matemaatikat või kodulugu, panna tegema seda, mida lapsed varemalt tegid vabal ajal. Las nad näiteks mätsivad mudakooke ja nimetavad seda modelleerimiseks. Kuid kõik see aeg ei tohi millegagi vihjata sellele, nagu oleksid nad teistest õppivatest lastest viletsamad. Mis mõttetusega nad ka ei tegeleks, tuleb seda "hinnata võrdväärselt" niisugust sõnaühendit inglased minu arust juba kasutavad
puudujäägi kogemine kannustada pingutusi. Üks enesehinnangu kui motivatsioonilise sisendi käivitaja on antud tegevuse või valdkonna.....................? Spetsiifiline enesehinnang seostub inimses käitumise ja selle tulemustega. Üldine EH Spetsiifiline EH Käitumine ? Mina-pildi standard?? Tagasiside Õpetaja annab nii positiivset kui negatiivset tagasisidet, kusjuures positiivne peab olema ülekaalus. Efektiivne tagasisside on kirjeldus. Kirjeldatakse käitumist, mitte last ennast. Vahetu tagasiside on efektiivsem kui edasilükatud. Efektiivne tagasisside on pigem spetsiifiline kui üldine- kirjeldada võimalikult üksikasjalikult õpilase käitumist. Efektiivsuse taga on konstruktiivsus, mida motiveerib soov aidata ja arendada verbaalne, mitte verbaalne.
tappa, üks peategelane on sõdur ja teine on noor poiss (seakarjus) ja nende kaudu antakse pilt kogu danide olukorra kohta. Näidatakse erinevaid kaadreid (need pannakse kokku), nt poiss joob ja siis näidatakse lindu. Filmi on antropoloogid kritiseerinud, et Gardneri filmitegemine ei olnud eetiline (ta ei näidanud danidele materjali, kartis, et nood hakkavad iseennast kartma). Filmis ei räägita indiviididest, vaid kasutatakse tegelaskujusid, ei huvitunud nendest inimestest (kommentaari kirjutas ta ise), vaid tahtis näidata, mis on inimkultuurile iseloomulik üleüldiselt. Tahtis rääkida inimesest kui üldiselt (et inimene on võimeline oma liigikaaslast tapma). Tema jaoks olid teatud metafoorid ja sümbolid olulised. Teda huvitas rohkem iseenda interpretatsioon kultuurist. Rivers of Sand 1974, filmitud Etioopas hamarite juures (tänapäeval üks hästi eetiline rühm, keda on filmitud palju), filmis oli sümboliks käsikivi, millega hamarinaised
mille kohaselt on teadmine protsess ja lapse õppimisvalmidus sõltub õppematerjali esitamise viisist. Laps omandab teadmisi kõige edukamalt siis, kui ta avastab konkreetset maailma ning leiab sealt kõik vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile. Arvestada tuleb ka sellega, et protsessuaalset alust ei saa kujundada tahtlikult. Koolides tuleb kõigile õpilastele luua tingimused protsessuaalsesse alusesse kuuluvate tegevuste omandamiseks. 6. Matemaatika õpetamise õpetuslikud eesmärgid lihtsustatud õppes. Matemaatika eesmärkide õpetamise aluseks on kolm küsimust: Kellele õpetatakse? Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla.
8 tundlikem ja primaarne klassikuuluvuse määraja on ikka amet. Keskne piir läheb siin mitte-käelist (non-manual) ja käelist tööd tegevate inimeste (manual worker) vahelt ehk metafoorselt valgekraede ja sinikraede vahelt. KLASSIDE JAOTUS (vt Chambers 1995: 34-48) MIDDLE upper (UMC) omanikud, direktorid, inimesed päritud varandusega (wealth) CLASS middle (MMC) spetsialistid, täidesaatvad direktorid/ juhatajad (executive (MC) manager) lower (LMC) pool(semi)professionaalid, madalamad direktorid WORKING upper (UWC) madalamad (upper) ametnikud, haritud käega töötajad CLASS middle (MWC) poolharitud (semi-skilled) käega töötajad (WC) lower (LWC) harimatud töölised, hooajatöölised Kõrgklassi inimesi (eriti suure varanduse ja privileegidega) ei vaadata, sest neid on väga
Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad:
Organiseeritud sport laieneb ka vabaaja ja taastustegevuseks, tervisekampaaniateks ja spordi kui kehalise aktiivsuse propageerimiseks. Sporti harrastatakse väga erinevate eesmärkide ja motiividega, millega peab samuti spordi kui sotsiaalse mõiste lahtimôtesrtamisel arvestama. Tihti küsitakse spordi sotsioloogidelt, kas rütmivõimlemine, nooleviskamine, kalastamine või male on sport või mitte. Kas mõnda nendest tegevustest võib nimetada spordiks? Sellisele küsimusele vastamisel peab arvestama sotsiaalsete organisatsioonidega, sotsiaalse dünaamikaga ja teatud tegevuste, mis on piisavalt sarnased spordi kontekstis, sotsiaalsele rakendusele. 5 Seetõttu on ka spordi sotsioloogid jõudnud selgele seisukohale, et on vajalik spordi selgepiirilisem defineerimine.
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
