Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Integral matemaatika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
integraal, videot, seletatakse, lihtsasti, tutvustaja, uuem, mõndadel, lahendamakaardist midagi aru. Sellepärast on igale linnale ja isegi igale piirkonnale vastav kaart. Kaitse poole pealt on kaart ja kompass väga oluline. Kaartidele kantakse sõbralike jõudude ja vaenlaste väed. Topograafiline kaart: Teed Asulad Veekogud Taimkate Reljeef Orinetiirid Administratiivpiire Majanduslikke objekte 25.11.2015 Demineerimiskeskus Demineerimisest rääkis meile õpetaja Toomas Kutsar. Ta näitas ka videot ja pilte. Video rääkis sellest, et ei tohi katsuda lõhkekeha, kui ei ole kindel, kas see on kahjutuks tehtud. Kindlasti tuleb kohe kutsuda demineerija. Samuti oli videos näha rängad juhtumid noortega, kes on ise kodus valmistanud lõhkeaineid. Need ei ole kunagi lõppenud hästi. Videos öeldi ka, et inimesed oleksid ettevaatlikud bürotehnikaga aastavahetusel. Alati tuleb lugeda manuaali, enne kui midagi süüdatakse. 25.11.2015 Riviõpe Käisime klassiga väljas riviõpet teostamas
Eesti keele õpik 5. klassile Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul 2012 Õpikust ei ole ilmunud e-tundi ega digiversiooni. 1.Põhjalikuma vaatluse all on õpikus sõnavara, häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht, jutu ning arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid. 2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud näiteid või
The Ax Fight 1975 räägib sündmusest, mis kestis kümme minutit, kuigi film on pooletunnine, suhteliselt keerulise struktuuriga film, püütakse anda edasi, kuidas antropoloogid tegelikult töötavad (näevad sündmust, jälgivad seda, tulevad lagedale esialgsete hüpoteeside, selgitustega), alguses oli must materjal, pärast arutletakse, mis tegelikult juhtus (uuritakse, mis juhtus). Diagrammidega seletatakse ära, kuidas konflikt on seotud küla koosseisuga (mis suhted on võõrustajate ja küllatulijate vahel), lõpuks näidatakse monteeritud filmi. Refleksiivne lähenemine, ei kirjeldata ainult sündmust ennast, vaid ka seda, kuidas antropoloogid filmitegijatena ise töötavad (eesmärgiks oli ikkagi saada õpetlik video). Asch hiljem oli pettunud selles, et tema kui filmitegija eesmärk oli kultuuridevahelist mõistmist suurendada, kuid
console.log("Sa ründasid hiiglast ja lõid talle " + hit1 + " haava!") hitall += hit1 if (hitall >= 4) { console.log("Saidki hakkama! Sa tapsid hiiglase ja said punase värvi!") atk = false} else {hit = Math.floor(Math.random() * 2) } } else {console.log("Hiiglane lööb sind nuiaga. Sul kaob pilt silme eest.") atk = false }} console.log("Sa tunned, et oled kurnatud oma seiklustest, kuid liigud edasi kollase hiire urgu.") console.log("Hiir: PIIKS! Ära tee mulle liiga! Kas sa oled nõus lahendama selle õnne põhjal?") prompt(" ") console.log("Hiir: Väga hea, arva mis numbrile ma mõtlen, ühest kümneni.") var hiirearv = 8 var sinupakkumine = prompt("Mis on hiire arv?") if (hiirearv = sinupakkumine) { console.log("Hiir: Olgu, sinu võit. Sa võid võtta kollase värvi.") } else { console.log("Hiir: HA! Ma võitsin! Kao mu urust, luuser!") } console.log("Palju õnne! Sa oled läbinud oma pika teekonna edukalt ja tagastanud maailmale värvid.")
geomeetriliste kujundite joonistamine). h. Õpilaste tegevuse organiseerimise viiside alusel: jaguneb neljaks alarühmaks: selgitav illustratiivne meetod (õpetaja annab õpilastele kätte valmis info, õpilased teadvustavad selle ja jätavad meelde), reproduktiivne meetod (õpetaja annab õpilastele ülesande täitmise näidise, seejärel peaksid nad toetudes näidisele ülesandeid lahendama, see toimib vanemas astmes aga sellele peab eelnema õpetaja selgitus), lahenduse osalise otsingu meetod (õpilased osalevad lahenduse otsingus teatud määral, õpetaja osaliselt näitab lahenduse võimalusi) ja probleemsete situatsioonide lahendamise meetod (õpilastele püstitatakse mingi probleem, millega nad iseseisvalt toime ei tule, aga nad saavad aru selle lahendamise vajadusest. Siis
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on artiklite kogumikuga,
ohjata ning nad võtavad panna. istet. Vaatame lühikest videoklippi Multimeediavahendid on tavaliselt väga Vaatavad videot ning http://www.youtube.com/watch? tähelepanuköitvad. Samuti saab nende abil luua arvatavasti osa lõpetab v=QVt1Htnu3Ik&feature=related häid pilte laste silme ette, mis aitaksid teemasse koduseid töid. sisse elada ning ka panna neid arutlema.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
Teine tuletis, kolmas tuletis jne .................... 331 põhiseosed ...............................................212 Hoo pealt veepommi viskamine* ................. 333 Siinusteoreem .............................................222 Koosinusteoreem ........................................224 integraal ............................................ 340 Trigonomeetria kosmoses: robotkäsi ........... 227 Integreerimine ............................................. 341 Integraal ja üldisemad pindalad ................... 347 trigonomeetria ja perioodilised Kuidas integreerib arvuti? ............................349
tarkvara kasutamise kohta ning kas aitab digitahvel kaasa ka parematele õppetulemustele. Töö hüpoteesiks on väide, et digitahvel lihtsustab õpetajatel õpetamist ja õpilastel õppimist. Leidmaks digitahvli kasutamise plusse ja miinuseid, koostasin küsitlused õpetajatele ja õpilastele ning analüüsisin saadud vastuseid. Uurimuslikuks osaks on ka Promethean digitahvlite tarkvara ActivInspire abil valminud õppevideod. Kokku on 26 videot, nende vaatamiseks palun varuda aega. Usun, et sageli ajapuuduses olevatel õpetajatel on nende videote vaatamisest abi tundide ettevalmistamisel, aga ka töös puudujatega või aine õppimisel raskustesse sattunud õpilastega. Väidan seda ühe valminud õppevideo põhjal, mis valmis koostöös juhendajaga. Nimetatud õppevideo teemaks on avaldiste lihtsustamine. Õppevideotes kasutatavad töönuppude selgitused on töös
Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .................................................................................................................... 8 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis ..........................................................................
kokku kahe klassi peale ning see oli alguses neile harjumatu. Kuid kõik kulges sujuvalt ja õpilased sõbrunesid kiiresti oma rühmakaaslastega. Pildid nähtud, kontrollisime vastuseid, selgus, et kuuenda klassi õpilased on õppimisel olnud hoolsad, sest valesti vastatud oli väga vähe. Kokku kulus aega umbes 15 minutit ja õhtule oligi hoogne algus tehtud. Järgnevalt loosisime järjekorra, mille alusel rühmad läksid eesootavat ülesannet lahendama, milleks oli arvatavasti õhtu oodatuim tegevus, liikumismäng mööda koolimaja. Järjekord kujunes välja selle põhjal, kes esimesena õhupalli katki puhus. Igast rühmast tuli üks liige, kõige kiiremini sai õhupalli katki Ly. Nii kujuneski esimeseks võiskonnaks Põrsas Pepa, mille liikmeteks olid Ly, Nele ja Karmo. Iga järgneva võiskonna lasime rajale peale kahe minutilist ootamist. Kõik olid ärevil ja ootasid, kuna jooksma ja ülesandeid lahendama saavad minna.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Sekretäritöö eriala Riine Riitmuru SEKRETÄRITÖÖ PRAKTIKA ARUANNE Kristiina Kikas Trafox Eesti OÜ, personalijuhataja Olustvere 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 2 ETTEVÕTTEST...........................................................................................................................3 3 TÖÖKORRALDUS JA DOKUMENDIHALDUS.......................................................................5 4 SEKRETÄRI AMETIKOHT TRAFOX EESTI OÜs...................................................................6 5 TÖÖÜLESANDED......................................................................................................................7 5.1 Arhiivitöö....................................................
saada. Esiteks, ülesanne peab olema arusaadav ja hästi jälgitav. Teiseks, ülesanne peab vastama klassi tasemele ning ei tohiks olla liialt keeruline ega sisaldama elemente, mida ei ole veel jõutud läbida. Kolmandaks, õpetaja peab õpilastele juhiseid täpselt selgitama. Mina teavitaks õpilast, kui palju aega peaks ülesande täitmiseks kuluma, mida neilt ootan ja milleks on see vajalik. Tihti tekib olukord, kui õpetaja alles räägib ülesandest, aga mõni hakkab juba usinasti seda lahendama ja ei pane juhiseid tähele. Sellises situatsioonis paneksin juhtnöörid tahvlile kirja ja nii on õpilasel hea ülevaade. Mulle meeldib Cowley poolt välja toodud märkus, et juhtnööre oleks mõistlik anda kolmekaupa. Tähtis on algselt võimalikult lihtsalt ülesanne lahti seletada, seejärel paluda mõnel õpilasel üle korrata ning lõpuks kindluse mõttes veel kord seletada. Võti seisnebki selles, et oleks vaja ülesande lahendustee õpilastele võimalikult korrektselt edasi anda
leheküljenumbrid, peatükkide numeratsioon, joonised, tabelid jms). Õpilase huvi ja Õpilane on tööprotsessist huvitatud, Õpilane vajab pidevat motiveerimist, ei iseseisvus töö aktiivne ning püüdlik, peab kinni suuda oma vigadest õppida, neid koostamise ajakavast, järgib nõuandeid, on parandada. protsessis koostöövalmis. Töö kaitsmine Uurimuse kaitsja on enesekindel, töö Töö tutvustaja on ebakindel. Ettekanne ei komisjoni ees tutvustus on selgelt struktureeritud ja ole järjekindel, loogiline ega anna edasi ette kantud. uurimistulemusi. Abistavaid materjale Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2007. Ehala, M. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees, 2000. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I
Peale õppehäire lõppu pidid kõik kogunema taas kogunemispunktis ja seal rääkis kapten kuidas õppehäire õnnestus. Tavaliselt läks kõik hästi, kapten märkis üles mõned pisiprobleemid ja andis sellest teada, et järgmine kord paremini läheks, kui kapten oli lõpetanud võisid kõik taas asuda tööle või veeta oma vaba aega edasi. · Päästeparve ehk MES õppuse korral tuli koguneda konverentsi saali, kus näidati meile videot, kus näidati kuidas toimida kui laevalt peab lahkuma pääste parvedega. Kui video oli vaadatud läksime välistekile piltlikult kõike üle vaatama. Päästeparvesid küll ei avatud aga näidati kuidas seda teha saab. Kord saime ka päästepaadiga merel olla. Siis meile näidati kuidas päästepaat vette lastakse. Kui päästepaat oli vette lastud läksime meie kaldale kust läksime päästepaati ja sõitsime sadama lähedal merel.
Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituut Geotehnoloogia välitööd Jaana Aunapuu, 164311 Geotehnoloogia õppepraktika, YAEB 11 Juhendaja: Heidi Soosalu Tallinn November 2016 Sisukord Geotehnoloogia välitööd......................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................. 2 ............................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 ............................................................................................................................... 3 3.Välipraktikumid.....................................
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
MATEMAATIKA RIIGIEKSAM 2010 Eksami eesmärk Matemaatika riigieksami peamisteks eesmärkideks on: · teada saada, kui struktureeritud ja korrastatud on gümnaasiumilõpetaja matemaatikaalased teadmised; · selgitada välja, kui hästi suudab õpilane õpitut rakendada (näiteks lahendada mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaeksam 17. mail 2010.a, alg
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
selgelt kaardistatud publiku huvi, mis toob kaasa kasumliku kliendikäitumise”. 25. Ribareklaamid. Millised on ribareklaamide erinevad tehnilised lahendused ja erinevad tüübid? Ribareklaamid jagunevad: 1) Tavalahendusteks - kasutatakse staatilist või animeeritud graafikat, mis avaneb suuremalt lehekülje laadimisel või hiirega osundamisel 2) Multimeedialahendusteks - reklaam on sisemiselt navigeeritav, sisaldab heli või videot. Säärased reklaamid võivad samuti avaneda lehekülje kuvamisel ning nõuda kasutajalt enda sulgemist eraldi nupust 3) Erilahendusteks - kohaldatud kuvatava keskkonnaga ning sarnaneb terviklikule veebirakendusele Ribareklaamide suurused on erinevad ning sõltuvad kuvamise kontekstist. Ribareklaamide ülesehitus sõltub kontakti pikkusest. Lühikese kontaktiajaga (otsingusaitidel) on vajalik selge sõnum, mis oleks kiiresti tabatav. Pikema kontaktiajaga (võrguajaleht,
* Kõik slaidid on kasulik eelnevalt nummerdada. Video abil saab näidata väga mitmesugust lisamaterjali. Enne filmi vaatamist on kasulik tutvustada lühidalt selle sisu või pöörata tähelepanu olulisele, seetõttu peab filmi näitaja ise filmiga hästi kursis olema. Kui pärast video vaatamist on plaanis algatada diskussioon, tuleks eelnevalt vaatajate tähelepanu probleemile juhtida. Esinejal tuleb arvestada, et videolõigu vaatamise ajal tema osatahtsus loengus väheneb. * Videot võib kasutada ainult juhul, kui kujutis on kõigile nähtav. * Eelnevalt tuleb selgitada, kuidas aparaati käivitada ja kes seda teeb. * Kindlasti tuleb filmilint enne kerida õigesse kohta. * Korraga tuleb näidata lühikesi lõike. Plaadimängija ja magnetofon on mugavad ja käeparased näitvahendid. Nende abil saab kõnesse vaheldust tuua, esitada nii heliteoseid kui ka sõnaloomingut. 20
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
paar minutit vaikselt, et kuulatada oma sisehäält. Iga koolipäeva esimene tund on inimväärtuste tund, kus arutatakse päevakajalisi, elust tulenevaid teemasid. Palju tehakse rühmatööd, harjutatakse lapsi olema kannatlikud ja sihikindlad, arvestama üksteisega. Palju tunde toimub varikatuse all õues. Et väiksemad lapsed saaksid tundide ajal liikuda, on üksteisest eemal kasvavate puude okste külge seotud ülesanded, mida nad lugema ja lahendama peavad. Tunni lõpus hüütakse alati kooris: "Aitäh, õpetaja!" Kooli igapäevaelu juurde kuulub ka madudega toimetulek. Lapsi õpetatakse, et madusid ei tohi rünnata. Nende eest palvetatakse ka kõvasti. Kümne aasta jooksul, mil kool eksisteerib, pole õnnetusi juhtunud. Ainetunni pikkus on 50 minutit. Vaheaeg kestab viis minutit, keskpäeval on see tunnine. Lõunavaheajal mängivad lapsed kõikvõimalikke kivimänge. Kuna jõgi ja mäed on lähedal, tuleb lastel silm kogu aeg peal hoida.
Kallavere Keskkool Jana Smirnova 8.klass PI PÕHIKOOLI MATEMAATIKAS Uurimistöö Juhendajad: Maardu 2012 SISSEJUHATUS Arv, mida tähistatakse kreeka tähega , on üks tuntumaid arve matemaatikas ja sellise suuruse olemasolust sai inimkond aimu juba väga ammuses minevikus. Praeguseks on arvutatud üle 6000000000 komakoha. ligikaudne väärtus on 3,14. Käesolevas töös on uuritud kasutatavust põhikooli matemaatikas. Autor on uurimistöö teemast huvitatud, sest tahtis rohkem tutvuda : mis arv see õieti on ja kus ning milleks seda kasutatakse. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid õpikuid ja internetimaterjale. Uurimistöö on kirjutatud 20 lehel, sisaldab 7 joonist ja 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 12 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis saab ülevaate ajaloolisest arengust:
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Plaanid koostatakse juhtkonna poolt. Taktikalised plaanid sünnivad töö käigus. Strateegia ja väärtushinnangud määravad kindlaks, kuidas organisatsioon käitub. EESMÄRGID, VÄÄRTUSED, STRATEEGIA ja NORMID moodustavad ettevõtte missiooni. SISESUHTED Sisesuhetest võtavad osa inimressursid ja personal. Töötajate teavitamiseks võib kasutada arutlusi väiksemates gruppides, laualehti, üritusi töötajatele, videot, ettevõtte ajalehte, internetti kuni ettevõtte töötajate üldkoosolekuni välja. Vahendid · Töökohtumised. Tippjuhtkond teavitab keskastme juhtkonda, see teavitab madalama astme juhtkonda, kes teavitab töötajaid. Kohtumised peaksid olema lühikesed, väikestes gruppides ja toimuma regulaarselt. · Vahendajad. Info levitamisel võib kasutada heade esinemisoskustega inimesi, kes annavad edasi juhtkonna teabe. · Juhtidega kohtumised
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium............................................
Kui õpilasel on endal uurimisvaldkond ja teema, mis teda huvitaks, siis leiab ta ise sobiva õpetaja, kes võiks tööd juhendada. (Detsember). 2. etapp: õpilane tutvub juhendaja soovitatud ja enda poolt leitud vastavasisulise kirjandusega antud teema kohta ning koostab referaadi, kirjeldades teiste tehtut. (Jaanuarveebruar). 3. etapp: koos juhendajaga sõnastatakse probleem ehk uurimisülesanne, mida hakatakse lahendama. (Veebruarmärts). 4. etapp: koos juhendajaga kavandatakse uurimus ja koostatakse töö kava (plaan), ka ajakava. 5. etapp: õpilane viib läbi uurimuse, vaatluse, andmete kogumise jne. 6. etapp: õpilane analüüsib saadud tulemusi ja vormistab need uurimistööks. Õpilane kirjutab kokkuvõtte uuringust ning esitab järeldused. (Aprill). 7. etapp: õpilane seostab teoreetilise osa ja uuringu tulemused. (Aprill).
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
5 Töö on jaotatud kaheks osaks, millest esimeses keskendutakse teoreetilistele käsitlustele ja juba läbiviidud uuringutetele. Teises osas tutvustatakse Hõbevalge teemapargi ideed ja läbiviidud sihtgrupiuuringut. Töö keskendub peamiselt neljale märksõnale teemapark, elamus, tootearendus ja lastega pered teemapargi sihtgrupina. Sellest lähtuvalt on ka teoreetiline osa jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti teemapargi olemus, tõmbetegurid ja tuuakse näiteid juba toimivatest teemaparkidest. Teises peatükis avatakse elamuse mõiste sisu ja kirjeldatakse elamuse komponente. Kolmandas peatükis tuuakse välja teooriad, millel on praktiline väärtus toodete ja teenuste arendamisel. Neljandas peatükis selgitatakse lastega perede sihtgrupi eripära. Eraldi tuuakse välja lapsevanemate ja erinevas vanuste laste puhkusemotivatsioonid ning tutvustatakse huvitavaid leide sihtgrupiuuringutest.
Sellest tulenevalt tahtiski töö autor teada saada, kas juhtide teadlikus on tõusnud seoses efektiivse delegeerimisega. Delegeerimine-juhi tõhus abimees?4 2. TEOREETILINE TAUST Töö eesmärgiks oli tõsta tulevaste potensiaalsete juhtide teadlikust, seepärast tuleb lahti seletada, mis asi on delegeerimine, kuidas delegeerida, nii et see oleks kasulik ja efektiivne ning milles seisneb delegeerimise kasulikkus. Samuti ka seletatakse, miks ei delegeerita. a. Delegeerimise mõiste Delegeerimine on juhi tööülesannete osaline siirdamine alluvale täitmiseks, seda saab teha juhtimise igas tsüklis nii planeerimises, organiseerimises, motiveerimises kui ka kontrollimises(Teichmann, M. 28.02.09). Delegeerimine ei tähenda ebameeldiva üleande teiste kaela lükkamist. Siiski kasutab suur hulk juhte ainult ebameeldivate või tüütute üleannete delegeerimist(Kahn A, 19.03.09).
annaabi.ee 
