TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTILINE ÜLESANNE E-TURUNDUSES Referaat Juhendaja: Sirje Schumann Koostaja: Merily Kokk VLOGge21 TALLINN 2022 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 3 Kodulehtede võrdlus .................................................................................................... 4 Kampaania .................................................................................................................. 5 Uudiskirjade võrdlus .................................................................................................... 6 MTÜ VIKIPEEDIAST ................................................................................................... 8 Organisatsiooni blogi ............................................................
Kose Gümnaasium Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, ku
Eesti keele õpik 5. klassile Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul 2012 Õpikust ei ole ilmunud e-tundi ega digiversiooni. 1.Põhjalikuma vaatluse all on õpikus sõnavara, häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht, jutu ning arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid. 2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud näiteid või
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
Tallinna Tehnikagümnaasium Elis Kreutzvald Cheerleadingu projekt Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9.-11. klasside seas Praktiline töö Juhendajad: Maarika-Küllike Mäeküla ja Julia Alexandra Krohn Tallinn 2020 Summary The research is titled “Cheerleading project in Tallinn Technical Gymnasium between 9.- 11. classes“. Nowadays cheerleading is very popular in the world ,but still not many people pay attention to this because they don’t know much about it. Purpose of this research was to introduce Cheerleading in Tallinn Technical Gymnasium between 9.-11. classes and to understand how we could make Cheerleading more interesting for students and get to know their earlier experience with Cheerleading. Author of the research wants more students to get involved in sporting activities and expand their knowledge in cheerleading and also it’s health effects. The purpose of research
innovaatilise ja õhinapõhise õppe poole. Minu hinnangul on programmeerimise algtasemel õppimine põhikooli lõpuklassides üheks võimaluseks, mis tooks õppetöösse värvi, sära silma ja looks õhinat, mis on iga aine edukaks omandamiseks vajalik. 3 Seda, et just põhikoolis on õige aeg, toetab ka Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves: “Minu matemaatika õpetaja kirjutas parajasti doktoritööd matemaatika õpetamise metotoloogia parandamisest ja sellest kuidas noored inimesed võiksid õppida arvuti programmeerimist. Mina olin üks nendest 17-st katsejänesest, kellele ta õpetas programmeerimist. Kui sa oled 13, siis on kõik väga põnev. Programmeerimine on nagu teine keel ja siis me õppisimegi seda kui keelt. Koolis ei olnud mingit arvutit. Meil oli lihtsalt teletaibi taoline ühendus ühe suure arvutiga, millel oli väga väike võimsus
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on artiklite kogumikuga,
Kõik kommentaarid