Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimõigused üldosa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimõigus, üro, kohtunik, orjus, komisjon, prob, nimesi, inimõigused, inimõigusi, thomas, deklaratsioon, protokoll, avaldusi, terroristi, terroristid, diplomaat, keela, jõus, kohut, iseseisvus, pädevus, terrorism, vahi, argentiina, olukordades, nendest, süüdistus, orjad, lepped, osariigi, genfi, avaldust, assamblee, valdkond, karistadaINIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. Rahvusvaheline süsteem jalgpall (ilma kohtunikuta) kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda
(Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. ÜRO peaassamblees-seadusandlik võim on esindatud iga riik ühe häälega-selle otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. ÜRO julgeoleku nõukogu. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. On mitmeid kohtuid ntks Rahvusvaheline Hagikohus. (I a kaasuse puhul rahvusvaheline kohus ei saa hakata õigust mõistma-sest pole jurisdiksiooni, mille riigid peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on
(Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik – Euroopa Liit – Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. ÜRO peaassamblees-seadusandlik võim on esindatud iga riik ühe häälega-selle otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2. täidesaatve – Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. ÜRO julgeoleku nõukogu. 3. kohtuvõim – Rahvusvaheline Kriminaalkohus – on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus – ainult EL. On mitmeid kohtuid ntks Rahvusvaheline Hagikohus. (Iga kaasuse puhul rahvusvaheline kohus ei saa hakata õigust mõistma-sest pole jurisdiksiooni, mille riigid peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes
Mitte mingil tingimusel ei tohi nendest taganeda. Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning teatud eesmärkidel kasutatav, näiteks teiste isikute õiguste kaitseks. Kõik inimõigused on välja toodud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.
Šveits), aga kontroll jääb vaidluse osapoolte kätel. Uurimine(kitsas ja spetsiifiline meetod, sobib just faktiliste asjaolude erapooletu uurimiseks) : ❏ Vaidluse lahendamise võib takistada asjaolu, et osapooltel on lihtsalt erinevad lähtekohad. (Osapooltel on erinev arusaam faktilistes asjaoludest) ❏ Sellise takistuse ületamiseks moodustatakse komisjon, mis viib läbi faktiliste asjaolude erapooletu uurimise ❏ Ei sobi auküsimuste, eluliselt oluliste huvide jms puhul ❏ Uurimiskomisjonon olemuselt passiivne: - Ei tee ettepanekuid vaidluse lahendamiseks - Esitab faktilisi asjaolusid kirjeldav raport, mille kasutamine sõltub osapooltest Lepitus(kaheosaline): ❏ On meetod, kui kolmas osapool: 1. Esmalt viib läbi faktiliste asjaolude erapooletu
ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi http://www.just.ee/106 Inimõigused 1 AP arvestustöö Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Loetle varjupaigataotleja õigusi. Loetle varjupaigataotleja kohustusi. Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente (rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel?
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
ole tema oma vaid tema omaniku oma) , tööle- ei tohi kedagi keelata tööl käia( nt. indias on kastid kellele on keelatud tööl käimine) jne. Ei orjusele, ebaõiglusele vangistamisele jne. Asja iva on see ,et igaüks on inimene tegelikult mitusada aastat on erinevad osapooled käitunud teistega, kes talle ei meeldi, kui mitte inimestega ja ka praegu on maailmas riike kus teatud in.käitutakse kui mitteinimesega, nagu loomaga. Inimõigused- on universaalsed, Eurotsentristlikud. Inimõigused on väga keerulises seisus üle maailma, ükski organisatsioon ega riik ei tegele sellega. Suurim probleem on immigrantidega, vähemustega. Euroopa inimõiguste konventsioon- põhineb ÜRO konventsioonil: võeti vastu 1959a. RV õigus ja RV organisatsioon- RVO toetuvad õigusele oma töös ja tegemistes ja loovadki rv õigust. RVO ja RVÕ on omavahel väga tihedalt seotud. RV organisatsioonid : Mis on?
on aga kriitikud leebe regulatsiooni kontseptsioonile ette heitnud. Rahvusvahelise õiguse kodifitseerimine kodifitseerima - õigusakte või -norme süstematiseerima ning terviklikuks seaduskoguks ühendama. Tavaõiguse kodifitseerimise eelisteks on täpsus, juurdepääs ning fakt et enda koostatud õigust tunnustatakse meelsamini. Puudustena võib välja tuua selle et see on ajamahukas ning selle läbikukkumine ohustab väljakujunenud tavaõiguse norme. Rahvusvahelise Õiguse Komisjon Asutati 1947.a ÜRO poolt. Valmistas ette Genfi konventsioonid ja Viini konventsioonid. Koosseis: algselt 15 rahvusvahelise õiguse valdkonna õigusteadlast, praegu üle 30 teadlase, kes valitakse ÜRO Peaassamblee poolt viieks aastaks põhimõttel, et esindatud oleks maailma peamised õigussüsteemid. Tegevus: rahvusvahelise õiguse kodifitseerimine ja rahvusvahelise õiguse edasiarendamine. Rahvusvahelise õiguse subjektid
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
Neil puudub otsene õiguslik toime, kuid need mõjutavad juriidilisi otsusi. Võivad väljenduda mittesiduvates otsustes, jõustumata lepingute otsustes jms. Rahvusvahelise õiguse allikate hierarhia ja ius cogens Kõige kõrgema jõuga on ius cogens'i normid, nendest kõrvalekaldumine on lubamatu. Ius cogens normid on näiteks: jõu kasutamise keeld, riikide võrdsus ja enesemääramise õigus, orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeld, kohustus austada inimõigusi jt Rahvusvahelisi tavanorme ja lepingunorme peetakse võrdse õigusjõuga normideks vastuolu puhul kasutatakse lex posterior põhimõtet. Veel vähemtähtsad on kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamus; nendest omakorda leebe regulatsioon ja organisatsioonide mittesiduvad otsused. Rahvusvahelise lepingu kehtetuse alused Rahvusvahelise lepingu Leping on tervikuna tühine Sõlmimiseks on kasutatud jõudu või
muudatuse heaks kiitma koosseisulise häälteenamusega & teine koosseis peab muudatuse heaks kiitma esimesel lugemisel 3/5 RK liikmete toetus(61 häält) ) · kiireloomuline muutmine (Ettepaneku PS-e kiireloomuliseks muutmiseks peab tegema 4/5 RK liikmetest. Ja ettepanek ise peab saama 2/3 toetust) Tavaseaduse vastuvõtmine Ettepaneku seaduse algatamiseks võivad teha: · RK lihtliige · RK fraktsioon · RK komisjon · vabariigi valitsus / täidesaatev võim 80% seaduseelnõudest(ettepanekutest) tuleb valitsuselt, sest valitsus tegeleb igapäevaelu korraldamisega. Seaduse moodustamise protsess: · moodustatakse töögrupp / esialgne seadusprojekt / oma ala spetsialistid · kooskõlastamine algatajaga · RK juhtivkomisjon / hakkab juhtima seaduseelnõu menetlust / ntx Rahanduskomisjon, Majanduskomisjon · RK täissaal 1
USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide lahendamisele, rahu säilitamisele ja rv õ jõustamisele (selektiivselt ja lähtuvalt enda huvidest). ÜRO osatähtsuse langus ja sõjaliste liitude (NATO) osatähtsuse tõus, samuti suund regionaliseerumisele. Probleemideks vabakaubanduse edendamine, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, kkkaitse, etniliste, rassiliste ja usuliste konfliktide vältimine. Õigusvaldkondade seotuse ja mõju kasv. Väärtused, nagu inimõigused ja vajadus aidata kaasa ühisk arengule, mõj oluliselt teisi rv õ-se valdkondi. Põhiprintsiibid (8) Kirjas 1945 ÜRO põhikirjas ja 1970 ÜRO resolutsioonina vastu võetud rv õ-se prints deklarats-s. kuna dek mittesiduv, siis prints jur siduvuse kindlakstegem-ks tuleb pöörduda rv-se praktika ja jur siduvate rv-ste dok poole. Need keht nii tavaõigusnormidena kui kodisitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rv-sse lepingutesse. Riikide suveräänsus (6) ja võrdsus:
õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? § 5. Rahvusvahelise õiguse süsteem Rahv.-vah. õiguse vanemad reguleerimisvaldkonnad on nt riikide staatus rahv.-vah. õiguses, õigusjärglus, vastutus, rahu ja julgeolek, sõjaõigus, lepinguõigus, mereõigus, diplomaatilised suhted. Uuematest reguleerimisvaldkondadest võib nimetada nt inimõigusi, rahvusvahelisi organisatsoone, majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD § 1. Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks olema midagi lisaks, et ta võtaks õiguse kuju. Riigil on legitiimsus
Kui see oleks teistmoodi, siis pressil poleks võimaluse ,,ühiskondliku vaataja" rolli teostamises. Seega suurem rõhk peab olema sõnavabaduse peal. Kohtu otsus: konventsiooni artiklit 10 on rikutud. * Lingens vs Austria (1989) Põhifaktid: Ajakirjanik Lingens avaldas 2 kriitilist artiklit liidukantsleri Kreisky kohta. Kreisky esitas kaebuse Lingensi vastu Viini ringkonnakohtusse ja see toetas kaebuse osaliselt. Mõlemad pooled kaebasid asja uuesti. Komisjon koostas ettekande, milles ta väljendas oma ühest arvamust, et on rikutud artiklit 10. Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad: Kohus leiab, et kahtlemata on artikli 10 lõige 2 mõeldud kaasinimeste ehk siis kõigi isikute reputatsiooni kaitseks ning see kaitse kehtib ka poliitikute puhul, isegi kui nad ei käitu eraisikutena, kuid sellisel juhul peab selle kaitse nõudeid kaaluma seoses avatud poliitilise diskussiooni huvidega.
samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu olemasolu. Samuti sisaldab see vähimat kaitset individuaalse ja kollektiivse vägivalla, haiguste ja looduskeskkonna ohtude eest. Kõigil inimestel on õigus oma kultuurilise elukeskkonna säilimisele. Poliitiline julgeolek – mõiste keskmes on riik ja selle eesmärgiks on elimineerida ohud, mis riiki nõrgestavad. See võib olla tihedalt
.... 26 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 28 2 Tänapäeva maailm Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvume lähemalt teemadega: Maailma ühtsus ja mitmekesisus Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Peamised julgeolekuorganisatsioonid Inimõigused mitmepalgelises maailmas Postmodernne ühiskond 3 Tänapäeva maailm 1. Maailma ühtsus ja mitmekesisus 1.1 Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine,
- Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteisest. - Psühholoogia: Saame uurida riigijuhti, tema käitumist, tausta. Kuidas avaldatakse üksteisele psühholoogilist survet? nt sõjandus
- Objektiivne nautimine Inimõiguste kujunemine Filosoofilised alused - Alates antiigist, lõpetades loomuõigusega Ajaloolised sündmused: - Olulisemad varasemad aktid - 19nda sajandi liikumised Kaasaegsete inimõiguste tekkimine - ÜRO - Olulisemad kaasaegsed aktid Õiguse vormid - Positiivne õigus – instutsionaliseeeritud, kirjutatud õigus - Loomuõigus – printsiibid, üldised moraalsed standardid o Inimõigused – 20nda sajandi termin, varem räägiti loomuõiguset või inimese õigusest Loomuõigus Antiik - Platon - Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus), lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant
Seal ilmnes minu huvi Eesti kohtusüsteemi vastu ning selle jätkuks soovisin tutvuda inimõiguste kohtu põhimõtetega. Tahtsin täiendada oma teadmisi ja teada saada, mis asutus see on ja kuidas see on seotud Eestiga. Leidsin materjali teema kohta raamatust ,,Inimõigused ja nende kaitse Euroopas" (Uno Lõhmus) ja Internetist välisministeeriumi kodulehelt. Raamatus oli põhjalikult kirjeldatud Euroopa Inimõiguste Konventsioonis inimõigusi ja põhivabadusi. Selleks, et teada oma õigusi ja osata neid kaitsta, ei piisa konventsiooni lugemisest, vaja on tunda ka inimõiguste kohtu praktikat. Inimõiguste kohtu lahendid on abiks kaebuse koostamisel ja arusaamiseks, millal pole mõtet kohtusse pöörduda. Internetis leidus mõningaid fakte inimõiguste kohtu ajaloo, struktuuri ja kaebuste kirjutamise kohta. Lahendid on inglise ja prantsuse keeles kättesaadavd Euroopa Inimõiguste Kohtu
järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, st inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist näites selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikute kui ka inimrühmade kohta. Inimrühmad on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjekt võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: 1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused.
organisatsioon rahvusvaheliselt tagaotsitavate isikute tabamiseks). Europolil endal kriminaalmenetluse läbiviimise õigust pole. Europoli kaudu saab eelkõige vahetada infot ja koordineerida koostööd, et mh ühisoperatsioonide käigus, ent menetlustoimingute reaalseks läbiviijaks jäävad ikka liikmesriikide enda politseiametnikud. Laevareostuse kaasus: Artikkel 80 lg 3 ei ole vastavuses artikliga 47. Mis puutub kõnesoleva raamotsuse sisusse, siis väidab komisjon, et selle artiklites 1–10 sätestatud meetmed seonduvad kõik kriminaalõigusega ja puudutavad tegevusi, mida tuleb ühenduse õiguse kontekstis pidada taunimisväärseks. Nõukogu väidab teise võimalusena, et ühendusel puudub pädevus kinnitamaks siduvalt kriminaalkaristuste raskust ja liike, mille liikmesriigid on kohustatud ette nägema siseriiklikus õiguses, ning järelikult ei ole nõukogu rikkunud EÜ asutamislepingut ja EL lepingut, võttes
häältest) ● Kaalutud hääletamine - üks dollar, üks hääl - hääletusjõudu nii palju kui on sissemakstud dollareid - veto Struktuurid ● Plenaarorganid - Peaassamblee ● Piiratud liikmelisusega organid - Julgeolekunõukogu ● Administratiivsed organid - Sekretariaat - juhivad organisatsiooni igapäevast tööd, nt ÜRO; ELis Euroopa Komisjon pmst ● Juriidilised organid Otsustamise raamistik (Cox ja Jacobson (Paul F. Diehl; The Politics of International Organizations, 1989; The Politics of Global Governance, 2005) ● Funktsioonid - foorum - teenus - reeglina vaja rohkem ressursse, suuremat administratiivorganit ● Reeglid ja protseduurid ● Ajalooline areng - muutused - võivad minna teenuselt tegutsejaks üle Otsustamise liigitus (Cox ja Jacobson)
1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15
Lisaks hariv funktsioon rahvas on kursis poliitika, parteide jm. Samas on selle roll tänapäeval vaieldav, sest infoühiskonna kodanik on niigi pidevas infotarbimises, lisaks tehakse poliitilist reklaami pea pidevalt. Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised hääleõigus on täisealisel teovõimelisel inimesel (kui valitakse parlamenti, siis kodanik; kohalikel valimistel peab olema alaline elanik). Ei rikuta inimõigusi, puuduvad varanduslikud piirangud. 2. valimised on vabad kandidaate võivad üles seada kõik legaalsed parteid ja kodanikud; kodanikku ei tohi mõjutada 3. valimised on ühetaolised ehk võrdsed kõigil on oma valimisplatvormi tutvustamiseks võimalikult võrdsed tingimused (eelis on muidugi rikkamatel erakondadel); kõigil on vaid üks hääl ja hääled on võrdsed. Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised)
väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Liberalismi iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule. ·majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega. Riigi
vabaduse võtmise.) Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus o Seaduslikkuse põhimõtte järgimine o Sõltumatu kohus Seadused ja õigusnormid Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused
Liberaalid hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule. ·majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega
vabaturumajandust. Liberaalid hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule. ·majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1
ennustatav, nt kui isik on kellegi tapnud, siis seda uuritakse ja viiakse kohtu ette, süüdimatu isoleeritakse ühiskonnast. See printsiip aga ei tähenda, et oleks võimalik saavutada lahendite täielik ette ennustatavus. 15. Euroopa Inimõiguste kohus, mis juhtudel sinna on õigus pöörduda?(Isik pöördub riigi vastu? - milles seisneb inimõiguste rikkumine ja kuidas siseriiklik süsteem seda rikkus?) - Euroopa Inimõiguste kohtu poole võib pöörduda kui isik usub, et tema inimõigusi on rikkunud Eesti riigi (või ükskõik mis teise Euroopa inimõiguste konventsiooni allkirjastanud riigi) ametnikud või asutused. Õiguste rikkumine peab olema seotud inimõiguste rikkumisega ning see peab olema toime pandud riigiasutuste ja ametnike poolt. Inimõiguste rikkumine peab olema kaasa toonud märkimisväärset kahju nt piinamise, ebainimlik kohtlemine või ebaseaduslik vabadusevõtmine. Enne kohtusse pördumist tuleb ära kasutada kõik siseriiklikud võimalused.
annaabi.ee 
