INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
...................................... 21 Natsionalism...................................................................................................... 21 7.11 – rahvusvaheline õigus ja eetika...................................................................23 Eesti rahvusvahelistes suhetes.........................................................................23 Eetika tasandid.................................................................................................. 23 Moraal ja õigus.................................................................................................. 23 Rahvusvaheline õigus........................................................................................ 23 Rahvusvaheline suhtlemine............................................................................... 24 Diplomaatia.................................................................................................... 24 Rahvusvaheline sõjaõigus................
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1
Rahvusvahelise suhtlemise üldtunnustatud normid on kujunenud aastasadade jooksul. Nüüdisaja üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid nõuavad, et tuleb · hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest; · lahendada tülid rahumeelselt; · pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust; · austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi; · mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse; · austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi; · edendada koostööd riikide vahel; · järgida rahvusvahelise õiguse norme. Rahvusvahelised suhtlemise vahendid Nende põhimõtete täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid, millest peamised on diplomaatilised suhted, majanduslik koostöö ning rahvusvahelised lepingud. Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. Diplomaatiliste suhete katkestamine on rahvusvahelistes suhetes äärmuslik samm, mis
eraisikutest osavõtjad ning rahvusvahelis-õigusliku loomisakti puudumine. Mõnede valitsusväliseid organisatsioone iseloomustavate tunnustena võib välja tuua järgmised: Nad on loodud eraisikute või eraõiguslike ühenduste poolt siseriikliku õiguse aluse; Neil on organisatoorne struktuur; Nende tegevus ei ole tavaliselt suunatud majandusliku kasu saamisele; Nad koosnevad erinevatest maadest pärit liikmetest; Nad järgivad tegevuses liikmete ühist rahvusvahelist huvi. Näiteks: Human Rights Watch, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Greenpeace International jt. Valitsusväliste organisatsioonide mõju on oluline, sest näiteks ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu sõlmib ÜRO põhikirja artikli 71 alusel valitsusväliste organisatsioonidega kokkuleppeid. Mässulised. Mässuliste all mõeldakse isikuid, kes võivad valitseda osa riigi territooriumist. Et oma riigi kodanikke kaitsta, võivad riigid astuda mässulistega suhetesse. Sellist suhtesse
Neil puudub otsene õiguslik toime, kuid need mõjutavad juriidilisi otsusi. Võivad väljenduda mittesiduvates otsustes, jõustumata lepingute otsustes jms. Rahvusvahelise õiguse allikate hierarhia ja ius cogens Kõige kõrgema jõuga on ius cogens'i normid, nendest kõrvalekaldumine on lubamatu. Ius cogens normid on näiteks: jõu kasutamise keeld, riikide võrdsus ja enesemääramise õigus, orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeld, kohustus austada inimõigusi jt Rahvusvahelisi tavanorme ja lepingunorme peetakse võrdse õigusjõuga normideks vastuolu puhul kasutatakse lex posterior põhimõtet. Veel vähemtähtsad on kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamus; nendest omakorda leebe regulatsioon ja organisatsioonide mittesiduvad otsused. Rahvusvahelise lepingu kehtetuse alused Rahvusvahelise lepingu Leping on tervikuna tühine Sõlmimiseks on kasutatud jõudu või
● Hargmaised korporatsioonid ● Muud -> indiviidid, nt käivad eestlased Soomes riideid ostmas; terroristlikud organisatsioonid; katoliku kirik (kindel hierarhia, reeglid) Neoliitiline revolutsioon - ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele; ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne ● Montevideo 1933 - Territoorium - Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia ● Ülim võim territooriumil ● Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) -> Valitsusel vms on legitiimne võim
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu
samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu olemasolu. Samuti sisaldab see vähimat kaitset individuaalse ja kollektiivse vägivalla, haiguste ja looduskeskkonna ohtude eest. Kõigil inimestel on õigus oma kultuurilise elukeskkonna säilimisele. Poliitiline julgeolek – mõiste keskmes on riik ja selle eesmärgiks on elimineerida ohud, mis riiki nõrgestavad. See võib olla tihedalt
õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? § 5. Rahvusvahelise õiguse süsteem Rahv.-vah. õiguse vanemad reguleerimisvaldkonnad on nt riikide staatus rahv.-vah. õiguses, õigusjärglus, vastutus, rahu ja julgeolek, sõjaõigus, lepinguõigus, mereõigus, diplomaatilised suhted. Uuematest reguleerimisvaldkondadest võib nimetada nt inimõigusi, rahvusvahelisi organisatsoone, majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD § 1. Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks olema midagi lisaks, et ta võtaks õiguse kuju. Riigil on legitiimsus
...............................................................15 4.1Ühinenud Rahvaste Organisatsioon..............................................................15 4.2Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon..........................................................16 4.3Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6.Postmodernne ühiskond...............................................................................
*laiemas tähenduses- Kõik Põhiseaduses sisalduvad subjektiivsed õigused. Seob põhiõiguse mõiste subjektiivse õiguse mõistega. - Protsetuaarne- võimaldamist või mittevõimaldamiste ei saa jätta parlamendi lihthäälte enamuse otsustada. Kui on objektiivne õigus, siis ei ole õigust kellelgi selle subjektiivset täitmist. Põhiõiguse ja inimõiguse mõiste Inimõigused on midagi, mis ei ole kirja pandud. Inimõiguste tunnused: * Universaalsus- kõik inimesed on õiguse kandjad, adressaat võib olla kes iganes (riik, inimeste grupp, teine inimene). * Fundamentaalsus- inimõigused kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid vajadusi. * Eseme abstraktsus- inimõigust ei saa olla millelegi konkreetsele. (inimõigus võib olla nt elule või tervisele, aga ei saa olla konkreetsele arsti rohule, toolile jne).
USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide lahendamisele, rahu säilitamisele ja rv õ jõustamisele (selektiivselt ja lähtuvalt enda huvidest). ÜRO osatähtsuse langus ja sõjaliste liitude (NATO) osatähtsuse tõus, samuti suund regionaliseerumisele. Probleemideks vabakaubanduse edendamine, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, kkkaitse, etniliste, rassiliste ja usuliste konfliktide vältimine. Õigusvaldkondade seotuse ja mõju kasv. Väärtused, nagu inimõigused ja vajadus aidata kaasa ühisk arengule, mõj oluliselt teisi rv õ-se valdkondi. Põhiprintsiibid (8) Kirjas 1945 ÜRO põhikirjas ja 1970 ÜRO resolutsioonina vastu võetud rv õ-se prints deklarats-s. kuna dek mittesiduv, siis prints jur siduvuse kindlakstegem-ks tuleb pöörduda rv-se praktika ja jur siduvate rv-ste dok poole. Need keht nii tavaõigusnormidena kui kodisitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rv-sse lepingutesse. Riikide suveräänsus (6) ja võrdsus:
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
INIMÕIGUSED Jaak Roosaare 29.jaanuar.2013 Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest? Inimesi kaitstakse ka nende enda elukoha eest. Riigid võisid oma kodanikega teha ükskõik mida nad tahavad oma territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. See on arenenud aeglaselt ja problemaatiliselt viimastel aastatel rohkem. Nr Süürias, vahelesekkumised on seletatud ja põhjendatud, kui enesekaitset. Kahtlemata on riikidel õigus
7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3
o ÜRO peaassamblee otsused on soovituslikud, riigid ei pea neid järgima. o Kust võib veel tulla rahvusvahelisi tavasid/norme, mis kuuluvad järgimisele? Rahvusvahelise õiguse subjektid võivad olla: riigid, organisatsioonid, Organisatsioonid, mis loovad rahvusvahelisi tavasid- ÜRO otsused, (ÜRO on) riikide vaheline organisatsioon; mitteriiklikud organisatsioonid (greenpeace, rahvusvaheline olümpia komitee (ROK), punane rist RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUHE RIIGIÕIGUSEGA Rahvusavaheline õigus on kohustuslik riikidele. Riik on kohustatud rahvusvahelise õiguse norme järgima, riigid aitavad neid luua ja nad on ka kohustatud neid norme rakendama oma õigussüsteemides- läbi valitsuse, läbi põhiseadusliku õigussüsteemi. Rahvusvaheline õigus ei asenda riikide õigust. EL õigus ei ole rahvusvaheline õigus. Rahvusvaheline õigus sõltub sellest, et riigid ja valitsused täidaks oma kohustusi
ole tema oma vaid tema omaniku oma) , tööle- ei tohi kedagi keelata tööl käia( nt. indias on kastid kellele on keelatud tööl käimine) jne. Ei orjusele, ebaõiglusele vangistamisele jne. Asja iva on see ,et igaüks on inimene tegelikult mitusada aastat on erinevad osapooled käitunud teistega, kes talle ei meeldi, kui mitte inimestega ja ka praegu on maailmas riike kus teatud in.käitutakse kui mitteinimesega, nagu loomaga. Inimõigused- on universaalsed, Eurotsentristlikud. Inimõigused on väga keerulises seisus üle maailma, ükski organisatsioon ega riik ei tegele sellega. Suurim probleem on immigrantidega, vähemustega. Euroopa inimõiguste konventsioon- põhineb ÜRO konventsioonil: võeti vastu 1959a. RV õigus ja RV organisatsioon- RVO toetuvad õigusele oma töös ja tegemistes ja loovadki rv õigust. RVO ja RVÕ on omavahel väga tihedalt seotud. RV organisatsioonid : Mis on?
- Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteisest. - Psühholoogia: Saame uurida riigijuhti, tema käitumist, tausta. Kuidas avaldatakse üksteisele psühholoogilist survet? nt sõjandus
Rahvus on territooriumpõhine. –Loojad – poliitikud ja juristid Venemaa-põhiline rahvas asub lääne pool uuraleid ehk jääb euroopa osasse. usulist-piiranguid vähem Idarahvuslus •Etniline ehk ida rahvuslus– rahvus on välja kujunenud ühtedest eellastest ning omavad seetõttu geneetilist sidet. Ühine kultuur, sünnimaa, traditsioonid. Rahvus tuleb “emapiimaga” jne. vanem kultuuur usuline piirang o Mis on rahvusriik? Mis on multikultuurne riik? · Inimareng ja inimõigused (Slaidid „Inimareng“ ja „Inimõigused“) •Rahvusriik –nägemus, et igale rahvusele vastab kindel riik –Riik, mille elanikkonna valdava enamuse moodustavad ühe rahvuse esindajad •2000-3000 vs u 200 Rahvusriik •Homogeensus –Kultuuriline ühtsus –Rassiline ühtsus –Kultuurilisel tasandil konflikte vähe –Religioosne ühtsus •Sisemajandusele keskendatus –“Eelista kodumaist” •Välismaailmale suletud
vabaduse võtmise.) Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus o Seaduslikkuse põhimõtte järgimine o Sõltumatu kohus Seadused ja õigusnormid Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused
Nt Lichtensteini välissuhteid korrladab Sveits pole seda õigust lõplikult ära andnud. Tänapäeval on neid tunnuseid tulnud juurde! OSCE konverents USA 5 uut põhimõtet: Vaadati, kuidas riigid käituvad lisanõuetega: 1. kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid? 2. respekteerida kõiki piire 3. toetada demokraatiat ja õiugsriigi põhimõtteid 4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kouhstusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus).
Kaasus: puudutab territooriumi läbimise õigust „Portugali ja India vahel“ Portugali kolumnistid sõlmisid lepingu ja lepingu sisu oli, et Portugal tahtis tagada vaba liikumist (hobused, tsiviilisikud koos varaga, relvad) ja seda lubati. Tingimuseks oli, et nad pidid luba küsima, kui nad tahtsid liikuda ja alati anti ka luba. Siis aga tuli Inglismaa peale ja kolumniseeris India ära, kuid üle ei võetud territooriume, mis olid Portugali võimude käes. See vaba liikumise režiim läks ka edasi. Varsti kujunes välja, et tsiviilisikud ei viitsinud enam luba küsida, sest nad teadsid, et nad saavad. Liiguti vabalt, palju tahtsid ja takistusi Inglismaa võimude poolt neile ei tehtud. Sõjaväelased endiselt küsisid luba ja eranditult seda luba ka neile anti. 1954.a India valitsus ütles, et vabal liikumisel on lõpp. Asi jõudis rahvusvahelise kohtu ette. Kahe riigi vahel oli tekkinud rahvusvaheline tava, seega India oli kohtustatud kinni pidama ja järgima
Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis
Lisaks hariv funktsioon rahvas on kursis poliitika, parteide jm. Samas on selle roll tänapäeval vaieldav, sest infoühiskonna kodanik on niigi pidevas infotarbimises, lisaks tehakse poliitilist reklaami pea pidevalt. Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised hääleõigus on täisealisel teovõimelisel inimesel (kui valitakse parlamenti, siis kodanik; kohalikel valimistel peab olema alaline elanik). Ei rikuta inimõigusi, puuduvad varanduslikud piirangud. 2. valimised on vabad kandidaate võivad üles seada kõik legaalsed parteid ja kodanikud; kodanikku ei tohi mõjutada 3. valimised on ühetaolised ehk võrdsed kõigil on oma valimisplatvormi tutvustamiseks võimalikult võrdsed tingimused (eelis on muidugi rikkamatel erakondadel); kõigil on vaid üks hääl ja hääled on võrdsed. Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised)
madalama astme kohtusse. Reeglina ringkonnakohtusse. Kui riigikohus ei muuda otsust, et kõik kohtuastmed tegid tööd korralikult, siis kohtuotsus Eesti territooriumil on lõplik. Riigikohus tegeleb ka kogu Eesti territooriumil õigusjärelvalvega. Kui ei rahulda ka riigikohtu otsus, siis on võimalik kaebus esitada Euroopa Nõukogu juures asuvale inimõiguste kohtule. Inimõiguste kohus asub Strasbourg'is. Lahendatakse inimõigusi. Kohtunike ametisse nimetamine. Riigikohtu esimees. Esimehe kanditaadi nimetab president ja ametisse kinnitab riigikogu. MÄRT RASK. Riigikohtu liikmed(kanditaadid) esitab riigikohtu esimees ja ametisse kinnitab riigikogu. Madalama astmete kohtunikud(kanditaadid) esitab riigikohus ja ametisse nimetab president. President vabastab kohtunikud ametist. Riigikohtu nõudmisel. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Tagatakse kohtupidamise sõltumatus
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
· Kodumaata rahvused on parasiitsed Liberalism · Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega · Ideoloogia, milles organiseerunud eliit jutlustab rahvale, et tõeline vabadus leidub vaid üksinduses · Ühtne õpetus puudub; mõistus, progress, õiglus, võrdsus, vabadus Põhialused · Vaba turumajandus · Minimaalne riigi sekkumine · Konkurents, avatud turud · Inimõigused (vabadused) Eripärad · Liberalism käib kaasas demokraatliku valitsemisviisiga · Eliit on ühiskonna peremees · Mida rohkem ressursse, seda suuremad on võimalused ja vabadused mõjutada seadusloomet · Sallivus pluralismi suhtes · Vabad valimised · Religioon inimeste eraasi · Rajaneb eeldusel, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed Loojad ja esindajad · Adam Smith majandusteooria looja · John Locke majanduslik vabadus, vaimne vabadus
olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
