Ise varjupaigas vabatahtlik olles, olen ma väga tihti tabanud ennast mõtlemas, et kas need on tõesti inimesed, kes meie keskel elavad, kes loomadega nii julmalt käituvad. Leian, et nende kasvatamisel on jäetud väga tähtsale asjale tähelepanu pööramata- inimlikkusele. Ja inimesed, kellel endal puudub kasvõi kõige lihtsam inimlik käitumine, ei suuda ka ise omakorda kasvatada ülesse last nii, et tal tekiks arusaam õigest ja valest käitumisest. Ka mina leian, et kõige inimlikum kasvatus on kristlik kasvatus. Kas just tegelikult kõige inimlikum ja ainuõige, aga kindlasti üks eeskujulikumaid. Laps õpib selle läbi armastama enda ligimest ning kui ta hoolib ligimesest, siis kindlasti hoolib ta ka iseendast, mis on elus väga oluline. Läbi selle kujuneb lapseld enesehinnang, mis peaks olema positiivne, kuid samas realistlik. Inimesed, kellel puudub humaansus, ei hooli enda ümber toimuvast. Neil on suurem
Enricke Havasaar Fraseologismid 1. Nüüd Mari leiutas Ameerikat. 2. Naaber tegi sääsest elevanti. 3. Kuulus ärimees käib siidis ja sametis. 4. Vargal raha sügeleb taskus. 5. Kõige inimlikum inimene andis raha rahvale laiali. 6. Klient ei öelnud ei ega jah. 7. Tema jalad on külmad nagu põhjal. 8. Seal polnud ega tegijat ega olijat. 9. Ole nendega kärmas kui koer linnu taga. 10. Tal oli nii valus, et hing läks välja. 11. Hooaeg on täiega alanud. 12. Ta on nii tugev, nagu kreeka pähkel. 13. Memm läks turule ja ostis põrsast kottis 14. Buss vonkles kuni lõpp peatuseni. 15. See laps on õnnelik, ta sündis särgis. 16. Töötaja tegi sahkermahkri tööajal. 17
Humanism meditsiinis 1) Minu jaoks on humanism meditsiinis ülioluline kui mitte öelda kõige olulisem aspekt meditsiinilises ravis ja hooldamises. Kui inimest koheldakse humaanselt siis on tervisenäitajad palju kiiremad tõusma ning ravi protsent maksimaalne. Spetsiifilisemalt välja tuues on minu jaoks humanism meditsiinis näiteks see, et inimest ei isoleeritaks ülejäänud maailmast ja leitaks piisavalt võimalusi füüsiliselt haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglap...
*ATEENA- *atika maakond*valitseja solon 594 ekr*solon- 1.kaotas võlaorjuse.2.jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.3.kodanike õigused ja kohustused seadis sõltuvusse varanduslikult.4. suurendas vaeste võimalusi riigi asjades osaleda.*Perikles-ateena sai demokraatlikuks *kõige tähtsam oli rahvakoosolek(6000 liiget) ja seal valiti bulee e. Vanematenõukogu(500 liiget)*rahvakoosolek valis ja vandekohtu ja ka riigiametnikud(strateegid-väejuhid)*oli inimlikum valitsemis kord.*kodaniku õigused üle 20+ meessoost põliselanikul.*kohustusid teenima sõjaväge(kõige jõukamad- ratsavägi,keskklass-raskejalavägi.vaesed-jalavägi)*faalanks-lahingurivi**Kreeka ühiskond:aristokraadid-vabad talupojad-käsitöölised-orjad.*kreeka poliste valitsemis korras:1.aristokraatia-võim aristokraatide käes.2.demokraatia-rahvas ise valis endale valitsejad.3.türannia-valitses türann ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja ja kukutati kiiresti
tagasi, ning kuna talle väimees ei meeldinud, aga tütar ikkagi lahkus temaga, olidki nende suhted purunenud. Märt oli mees kes raha võttis vastu hea meelega, aga ära andis väga vastumeelselt. Põhimõtetega ja rahas kinni mees, ei meeldinud just paljudele. Te suhtles teistega vaenulikult, sest talt nõuti pidevalt raha. Alles peale tütre surma, pojast võõrandumise ja temagi surma uue maja põlengut ja see järel naise surma kurvastusse, tuli välja Märdi soojem ja inimlikum pool. Soojalt suhtlev hoolitsev ja pooleldi ogar vanamees oli nüüd teiste hoolitseda, valvata ja toita. Märdi jumalikust ja võimukast isiksusest oli järgi jäänud ainult tema maine keha ja teiste teadmine tema elust varem. Kuni surmani oli Märt tänulik nendele kes tema eest hoolitsesid ja eriti oma lapselapsele Märdile, keda ta pidas ekslikult oma pojaks, kes andis talle tubaka raha.
KUNSTIAJALUGU 11.Gooti kujutav ja tarbekunst. · Kujutav kunst arhitektuuri teenistuses, kuid Romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum, selgem, korrastatum. Skulptuur: · Oluline skulptuur · Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. · Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Igaüks erinevas poosis. Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust.
harjumused ja isegi puudused, need kuulutati headeks omadusteks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaale oli selleks natsionaalsotisialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei. Partei liikmed saidkindlad eesõigused, võrreldes mitteparteilastega. Demokraatia on kindlasti parem kui diktatuur, sest demokraatia valitsemiskord on inimlikum kui diktatuur ja seal on rahval rohkem sõnaõigust. Diktatuuris olid küüditamised ja surmalaagritesse saatmised, mi ei meeldinud kellelegi. Demokraatia valitsuse plussid on kindlasti need, et inimesel on sõnaõigus, kodanikul on oma õigused ja sõnavabadus. Võrreldes demokraatiat diktatuuriga ei leja mina demokraatias ühtegi miinust.
Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida erinevatelt kohtadelt. Kahjuks kannatavad selle all enamjaolt just lapsed ja lapsevanemad, sest näiteks viimati võeti ära igasügisene koolikotitoetus, mis oli paljudele kindlasti abiks. Paljud inimesed kolivad Eestist ära, arvates et igal pool mujal on parem. See kõik oleneb inimestest endast, mida nad oma elult ootavad ja tahavad. Põhjuseid välismaale minemiseks on mitmeid: paremad elamistingimused, palgad on kõrgemad ja inimlikum keskkond . Alguses tundub iga riik parem ja ahvatlevam. Kuid lähema tundmaõppimise käigus selgub, et rohi pole kuskil rohelisem ega taevas sinisem. Ükskõik kui kaua kuskil võõras riigis elatakse, ei asenda kodumaad mitte miski ja paratamult tekib igatsus ja soov tagasi tulla. Mulle meeldivad eesti keel ja eesti meel ning meie imekaunis Eestimaa loodus. Igapäevaellu tuleks sisse tuua palju rohkem inimlikkust, eetilisust ja kaasinimestega arvestamise
Eesti Linnakirikud Tallinn- Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik Tartu- Jaani kirik Maakirikud Põhilised kodakirikud Valjala, Mihkli, Martna, Ridala, Karuse, Püha, Karja kirik o Kujutav kunst · Arhitektuuri teenistuses, kuid romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum · Oluline on skulptuur- S-figuur(ka maalikunstis) Prantsusmaal- Reimsi katedraali skulptuurid 2500 tk Saksamaal- levib värvitud puuskultuur(ka Tallinnas) · Tiibaltar e kappaltar : pikad inimfiguurid, riided on volditud nurgeliselt, värvid: sinine, punane ,kuldne. Asuvad Niguliste kirikus ning Pühavaimu kirikus. · Saksamaa keskusekson Lübeck, seal asus ka kuulsa Hermen Rode töökoda.
õpetamise programmi. Sellise tee pidi läbi käima nii meesoost kui ka naissoost isik. Õrnemale sugupoolele tehti mööndusi ning naiste agoge oli korduvalt kergem, kui meeste oma. Peale agoge läbimist sai Spartiaadi järeltulija Spartiaadiks. Sellise süsteemi tõttu püsis ka Sparta riik kaua ning nende kultuuriline tase oli kõrgem, kui Ateenal. Kodaniku seisukohalt oli Ateena parem riik, kus elada. Inimene oli vabam ning kõik süsteem oli inimlikum. Valitseja vaatenurgast oleks Sparta riik ahvatlevam, kuna seal tunneks ennast tähtsamana, kui demokraatlikus Ateenas.
usku peale. Usk ei tohiks olla kohustuslik vaid just valikuline. Tänapäeval oleks see inimese õiguste rikkumine, ning rangesti karistatav. Ketsereid üritati ka päästa, seda nimetati inkvisitsiooniks. Selle teooria lõi kirikuisa Augustinus. Ta leidis, et ketseritel peaks olema võimalus pöörduda tagasi õige usu juurde. Eesmärgiks ei olnud enam karistuse loomine, vaid ketserlike vaadete leviku takistamine. Selline mõtlemine on natuke inimlikum, kuigi kas on õige sundida inimest valima usu või surma vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud, ning sellest ka tingitud tagajärjed. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad. Mungad ja nunnad olid kogunenud vaimulikesse ordudesse. Vaimulik ordu sai oma nime rajaja järgi. Esimesed kloostrid tekkisid juba 4.sajandil. Kloostrit juhti kas abt või prior( nunna kloostri
vajanud selleks karmikäelist poliitikat. Suurbritannia ja Prantsusmaa olid mõlemad rahupüüdlikud ning koos liitlaste toega tulid nad esimese maailmasõja kriisidest kiiresti ning edukalt välja. Demokraatlike riikide poliitiline areng on palju edukam kui diktatuuri riikidel. Diktatuuri riikide areng oli palju aeglasem ning riikide põhieesmärk oli valmistuda sõjaks, jättes rahva tahaplaanile. Seevastu demokraatlikes riikides oli elu minu arvate palju inimlikum ning rahva osalus riigi otsustes oli suur. Minu arust peamisteks põhjusteks, miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes mitte on pettumus esimese maailmasõja tulemustes, inimeste elujärje halvenemine, demokraatias pettumine ning karmikäelise valitsemise pooldamist raskustest üle saamiseks.
Tänu nendele õigustele on Euroopa väga sobiv koht pere loomiseks ja laste kasvatamiseks. Inimõigused tagavad turvatunde, stabiilsuse ja vabaduse ennast erinevates olukordades kaitsta. Mitmel pool maailmas pole inimestel taolisi hüvesi nagu Euroopa inimestel. Näiteks Lähis-Ida riikides, kus levinuim religioon on islam, pole naistel ja lastel niivõrd palju õigusi ning seetõttu on neil enda kaitsmine keerukas. Euroopas on kurjategijate karistamine õiglasem ja inimlikum kui mõnedes teistes kohtades – varastel ei raiuta maha käsi ning inimesi ei hukata blasfeemia pärast. Inimõigused tagavad töötajatele nõuetele vastavad töötingimused ja haiglates viibivaid patsiente koheldakse väga hoolivalt ja väärikalt. Lisaks on Euroopas mitmeid organisatsioone ja asutusi, mis kontrollivad inimõiguste rakendamist ning seisavad nende eest. Eestis on inimõigused ja nende kasutus sama kõrgelt arenenud ning väga eeskujulik. Igal eestlasel on õigus enda
Tänapäevane elustiil on muutunud väga materiaalseks. Kui sajandeid tagasi peeti oluliseks, et peres kasvaks palju lapsi ning kõik üheskoos töötaksid selle nimel, et toit lauale saaks, siis nüüdisühiskonnas on väärtushinnangud teised. Inimeste eesmärgid on liiga egoistlikud ja ühesuunalised- ronida karjääriredelil üha kõrgemale ning teenida palju raha. Tagaplaanile jääb aga perekond, mis peaks olema kõige inimlikum ja enesestmõistetavam väärtus ning mille loomine on juba looduse poolt meie põhiülesandeks määratud. Et olla tõeliselt edukas, peab olema mitmekülgne, see tähendab, et tuleb osata hinnata ka inimsuhete olulisust, sest edu ei tähenda üksnes ainelist vara. Ajaga on muutunud ka inimeste võimalused. Teadus ja tehnika üha arenevad, hariduse tähtsus kasvab ning palju rohkem on vaja igaühel endal pingutada, et elus hakkama saada. Varem oli noorte
saj kellatorn eraldi, foestik vähe arenenud. Kaunistamiseks värviline masneor tahvelis. Lossi arhitektuur. PALAZZO-gooti aegne ehitis- Hruskne hoone 2korrust, Doozide palee- kaupmeeste palee. 3)Inglismaa- huvitav hilis gootika. Gloucesteri katedraal. 4)Saksamaa- levib prantsuse süsteem. Ehitus materjal muutub, telliskivi. Kogu Baltikumis, Münsteri Raekoda. 5)Baltikum- Riia toomkirik (Läti). Gooti kujutav kunst: Arhitektuuri teenistuses- Romaani kunstis loodus lähedasem ja inimlikum. Skulptuur: 1)Reimsi katedraali skulptuurid 2500 (Neitsi Maarja ja Elisapeth), 2)Saksamaal levib värvitud puuskulptuur, millega kaunistatakse tiibaltareid, kappeltareid. Inimese kujutamine- pikaks venitamine ning riided nurgelised. Punane, sinine, kuld. Lübeck. Hermen Rode töökoda, meister ja omanik. Aresko: Tekib Itaalias. Giotto di Berdone- kuulsaim fresko meister. Miniatuurmaal: vennad Limbourg'id. Ilmalike raamatute kujutamine. Tarbekunst- vitraaz. KESKAEG EESTIS:
Mulle meeldis küll Andrese juures näiteks see, et ta oli töökas ega arvanudki, et midagi ilma tööta kätte tuleb, kuid üldpildis jäi ta minu jaoks kuidagi liiga ühekülgseks, sest ainus millest ta mõtles oligi töö. Pearu aga seevastu oli huvitav tegelane just seetõttu, et ta oli väga värvikas tegelane. Kõik need tema tujud ja vembud ja ka skandaalid tegid temas huvitava tegelase ning andsid talle mingi erilise sümaaptsuse. Ta tundus kohati inimlikum kui Andres ning seetõttu jäi ta ka rohkem silma. Ma usun, et Tammsaare eelistas pigem Andrest. Esiteks seetõttu, et ta kujutas teda kui tõelist Eesti talumeest, kes peab rasketes Eestimaa tingimustes enda talu pidama. Samas on ka Andres leidlikum kui Pearu, kuna suudab teda nii kohtus kui ka kõrtsis tihti üle trumbata. Ma arvan, et Tammsaare eelistas Andrest ka seetõttu, et Andrese elu
Spartat varjasid ka looduslikud mäed, mis pakkusid kindlamat kaitset, kui mistahes müür ja võimaldasid spartalastel endid välismaailmast veelgi paremini eraldada. Minu arvates polnud kumbki riik väga hea valitsemismeetodiga ning palju rohkem edu oleks neile toonud Rooma-tüüpi demokraatia- ja kaitsekorraldus. Siiski oli sellel spetsiifilisel ajaperioodil Sparta oligarhiline valitsus Vana-Kreeka jaoks sobivam kui Ateena demokraatia. Demokraatia on üldiselt küll arenenum ja inimlikum valitsemisvorm, kuid polnud siis veel täielikult välja kujunenud. Ateenlased küll rõhutasid igal võimalusel võrduse ja vabaduse põhimõtet, kuid tegelikult neil seda ju suuremas osas ei olnud. Hääleõiguslikke kodanikke oli seal vaid 10%. Ülejäänud inimesed olid praktiliselt õigusteta. (Sparta kodanike naistel olid aga meestega peaaegu võrdsed õigused, mis olid nonde äraolekul võrreldavad isegi etruskide naiste omadega.) Ateena oli rohkem mures oma elanike kui riigi enda
,,Eesti mõtteloo" sarja. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Iseloomustused "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja."(Ave Alavainu) "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid."(Teet Kallas) "Runneli suurus on inimlikum ja maisem, kohati on see isegi ebatäiuslik ja lapsemeelne nagu Juhan Liivil, kuid seda omasem ja armsam tundub ta meile. Seda rohkem usume tema siirusse ja ausameelsusse, seda vähem on seal teeseldud poosi ja kõmavat paatost." (P. Beier) Temaatika Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Ta luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. Suur hulk tema luulest on viisistatud
surmab inimese. Kõik poisi ümber langetas ta meeleolu. Poiss tundis endiselt tema ette ilmunud tüdruku ees hirmul. Poiss tahtis tema haardest vabaneda, kuid ei pääsenud. Tüdruk hakkas jooksma. Nad läksid merre, ja sealt avanes neile rand, mille loodus poisile ei meeldinud. Nad jõudsid iha templisse. Tüdruk vägistas ta. Poiss tahtis küll surra, kuid armastas tüdrukut endiselt. Poiss tahtis, et kõik oleks inimlikum. -poiss põgenes peale seda metsa. Poiss jäi kauaks liikumatult istuma. Hakkas kostuma tuttavat viisi. See tuletas meelde poisile kodu, mälestused. Mälestused ja olevik segunesid. Ta nägi taaskord tüdrukut. Poiss mõistis, et see on tema surm, see on naine, see on meestesööjate maa. Poiss haaras mõõga ja ründas sellega tüdrukut, nüüdmõistis ka tüdrul. Ta hakkas nutma, ta suri aeglaselt. Poiss aga jooksis paadi*(vene ) juurde ja hakkas sõudma nii kiiresti, kui sai. Ta
surmab inimese. Kõik poisi ümber langetas ta meeleolu. Poiss tundis endiselt tema ette ilmunud tüdruku ees hirmul. Poiss tahtis tema haardest vabaneda, kuid ei pääsenud. Tüdruk hakkas jooksma. Nad läksid merre, ja sealt avanes neile rand, mille loodus poisile ei meeldinud. Nad jõudsid iha templisse. Tüdruk vägistas ta. Poiss tahtis küll surra, kuid armastas tüdrukut endiselt. Poiss tahtis, et kõik oleks inimlikum. -poiss põgenes peale seda metsa. Poiss jäi kauaks liikumatult istuma. Hakkas kostuma tuttavat viisi. See tuletas meelde poisile kodu, mälestused. Mälestused ja olevik segunesid. Ta nägi taaskord tüdrukut. Poiss mõistis, et see on tema surm, see on naine, see on meestesööjate maa. Poiss haaras mõõga ja ründas sellega tüdrukut, nüüdmõistis ka tüdrul. Ta hakkas nutma, ta suri aeglaselt. Poiss aga jooksis paadi*(vene ) juurde ja hakkas sõudma nii kiiresti, kui sai. Ta
53. ,,Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga." (John Heywood) 54. ,,Amatöörid loodavad. Professionaalid töötavad." (Garson Kanin) 55. ,,Kangelane pole sugugi vapram kui tavainimene, tema vaprus kestab lihtsalt viis minutit kauem." (Ralph Waldo Emerson) 56. ,,Noormees tunneb reegleid, kuid vanamees tunneb erandeid." (Oliver Wendell) 57. ,,Jumal ei otsi sinu küljest medaleid, auastmeid ega diplomeid, vaid arme." (Elbert Hubbard) 58. ,,Kunst on katse luua tõelise maailma kõrvale inimlikum maailm." (André Maurois) 59. ,,Viisakus on üks osa heast iseloomust, teise osa moodustab hea valetamisoskus." (Mary Wilson Little) 60. ,,Ma pole küllalt noor, et kõike teada." (Oscar Wilde) 61. ,,Lapse 12 esimese elukuu jooksul õpetame ta kõndima ja rääkima ning järgmised 12 aastat kulutame sellele, et panna ta istuma ja vaikima." (Phyllis Diller) 62. ,,Ainuke püsiv asi on muutumine." (Herakleitos) 63. ,,Inimene pole vaene, kui ta suudab veel naerda." (Raymond Hitchcock) 64
kaine mõistusega mõeldes teab ta, et need sansid on imetillukesed. Ta unistas elust Mariaga ning oma viimasel koosolemise tunnil palus teda naiseks. Nad olid üksteist alles leidnud, kõrvuni armunud, kuid samas teadsid, et nende õnn on lühike. Kumbki aga ei tahtnud seda teineteisele tunnistada, ning see teeb olukorra veelgi keerulisemaks. Robert Jordanist üks osa soovis viia lõpule oma missiooni, hävitada niipalju vastaseid, kui vähegi võimalik. Tema teine, inimlikum pool aga kiskus teda mujale, elama Mariaga rahulikku abielu. Minu arvates iseloomustab Jordani sisekonflikti hästi järgmine lause, mida ta ütles Mariale: ,, Ma armastan sind, nagu ma armastan vabadust ja inimväärikust ja igaühe õigust töötaa ja mitte nälga kannatada. Ma armastan sind, nagu ma armastan Madriidi, mida me kaitsesime, ja nagu ma armastan neid oma seltsimehi, kes on surma saanud
Romantiline kannatus Paradiis on lapsepõlv (vabad mõtted) Romantic ei ole õnnelik, ta tunneb ennast süütus ohvrina Ülendumine Leida parema maailma Loodus on eluallikas Poet on kõrgem inimene Unistuseed, unenäod, maagia, müstika Dejavu tune Sisemine valgus Kirjutamine tulevastele põlvedele Esindajad : Francois René de Chateaubriand – kristlus on kõige inimlikum, vabanem, kunsti sõbralikum, inpireeriv; kurbus ja raskemeelsus, metsateema, lapsepõlv, muusad Alphonse de Lamartine - Harmooniad Alfred de Vigny – Chatterton George Sand – Indiana – pealkirjad enamasti naiste nimed, feministlik kirjandus Alfred de Musset – romantiline poeet, uskus inspiratsiooni Victor Hugo – Les Miserables- Mees, kes naerab – eksoteermimine, loodus lüürika, Gavroche
Vastus on lihtne. Need inimesed ei mõtle ainult endale. Nad vaatavad ringi ning mõtisklevad, mismoodi teised asju näevad. Nad räägivad asjad lahti nii, et ka teised näeksid nende väärtust. Ning lõpuks - nad ei pea ennast kõige tähtsamaks, vaid pööravad tähelepanu ka sellele, kui keegi tunnustust vajab ja kiidavad teda. Sellega pälvivadki nad teiste austuse ja tunnustuse. Selle läbi võivad nad tõusta kõrgetele kohtadele. Tuleb meeles pidada, et inimloomus pole alati kõige inimlikum. Tihtilugu tuleb mõte rebida endast eemale ja vaadata olukorrale teiste pilgu läbi. Ning eneseimetlemise kõrvalt võiks vahel ka teiste headele külgedele tähelepanu pöörata. Kõigele lisaks jääge alati iseendaks! Kasutatud kirjandus Dale Carnegie ,,Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi" http://miksike.ee/documents/main/referaadid/inimloomus.htm 8
mööda minna. Kõige suurem viga on see, et ei osata delegeerida. Ei usaldata piisavalt, tehakse ise liiga palju. Kui mina oleksin juht, ei suudaks ma olla nii karm. Kui oled juht, pead arvestama firma heaoluga, kuid kui tekib küsimus, kus ühelt poolt tunned, et inimlikus mõttes ei tohiks nii teha, aga firmale oleks see kasulik, siis mina ei suudaks jätta kõrvale inimlikku poolt. Koondamine on kõige markantsem näide. Vahel kõrvalt vaadates tundub, et ehk saaks ka hästi juhtida, olles inimlikum, mitte nii väga kalkuleeriv ja rahas kinni. Niisiis kui mina oleksin juht . Mida minult nõutakse? Juht võib delegeerida kõik, välja arvatud lõpliku vastutuse. Enne kui end anda mõne uue tegemise sisse, tuleb saada vastus küsimusele: Mida minult nõutakse?. Teiste sõnadega: mida pean mina asja juures tegema, mida mitte keegi teine ära teha ei saa? Mis see siis ka poleks, see tuleb prioriteedinimekirjas panna tippu. Nende tegematajätmine tähendab minu läbikukkumist igal juhul
seadustest kõrvalehiiliv ettevõte saavutab turul konkurentsieelise. Seadustes on ka palju auke, mida tööandjad kasutavad ära juhtudel, kui mõne nende töötajaga on juhtunud tööõnnetus. Väga vähe on neid juhtumeid, kus mõni tööandja jääb õnnetuses otseselt süüdi. Sel põhjusel ongi viimastel aastatel tehtud palju seadusemuudatusi, et riik saaks paremini silma peal hoida tööandjatel. Hirmuteraapia ei pruugi olla just kõige inimlikum viis, kuid ei saa mööda vaadata faktist, et tööandjad suhtuvad tööohutusse suurema tõsidusega, kui nad näevad enda silme ees ohte, mis võivad rünnata, kui ettevõte otsustab töötervishoidu mitte investeerida; · Kõikide töökohtade hõlmamine töökeskkonnavolinike tegevusega töötajate esindatus töötervishoiu ja ohutuse küsimustes on keskne tegur mistahes tervisepoliitikas. Ilma esindatuseta pole võimalik ka töötajate osalemine töötingimuste parendamisel
teemaks. See neid hukutaski. Tõde teada saades ei suutnud ei Oidipus ega tema ema nõnda edasi elada. Nende armastuse käes kannatasid ka lapsed, kes peale vanemate surma said halva kohtlemise osaks. Kui teose tegelased oleks juba alguses leppinud sellega, et ettekuulutus neid kätte saab, oleks nad eeldatavasti armastamise enda jaoks ära keelanud ja lugu oleks olemata jäänud. Võibolla oleks selline lahendus isegi parem olnud. Armastus "Noore Wertheri kannatustes" oli palju inimlikum ja ka lugejale tuttavam ning kergemini suhestuv. Üheks põnevamaks ja intrigeerivamaks teemaks on alati olnud armukolmnurgad ja traagiline romaan. Enamuse loetud teoste ühiseks nimetajaks on surm. Alati keegi sureb. Nii ka Werther, kes end armuvalus ära tapab. Noormees ei suuda enam edasi elada, kui ta mõistab, et on väljapääsmatus olukorras. Tal on sügav armastus oma sõbra Alberti pruudi Lotta vastu. Ta mõistab, et armastus jääb vastuseta ja sünnitab ilu asemel ainult valu
vargad. Probleemid: raha, klassivahed, usk Vanim Eepika Kõige vanemad tekstid (paremini säilinud) pärinevad Islandilt - Vanem Edda - ja Iirimaalt saagad ja laulud (umbes 2 - 7 sajandi vahemikust). Iiri saagasid nimetati Keldi Eepikaks. Keldi eepika: · saagad - maagilised lood kuningatest · värsid - jutustused (poeemid) mida iseloomustavad maagilisus, ürglooduslikus, päikeselisus Keldi eepika on palju inimlikum, muhedam ja rahulikum kui Germaani eepika ("Niebelungs Lied"). Tähtsamad laulikud olid: 1. fiilid - ennustajad, seadustetundjad, lõid lugusid kuningaperest või sugukondade müüte. Jutustajad. 2. bardid - lõid mütoloogilise sisuga muusika saatel ülistuslaule jumalatele või kuningatele. Laulikud. Conchobar ja Cuchulinu - saagade peategelased, kuningkangelsaed. Islandi eepika Vanem Edda kirjeldas maailma teket, oli pandud kirja 11. saj
sajandi esimesel poolel. Põhiallikaks oli Benedictusele natuke peale aastat 500 tundmatu abti poolt kirjutatud "Magistri reegel". Sealt võttis Benedictus palju üle. Näiteks peatükid kuulekuse ja alandlikkuse kohta on üle võetud sõna-sõnalt ja paljud teised peatükid väikeste kohandustega. (Lawrence 2001: 22-23) Nii "Magistri reegli" kui ka Benedictuse reegli järgi on küsimusteta kuulekus kõrgema tahtele väga olulisel kohal. Üldiselt on Benedictuse reegel leebem ja inimlikum kui ta prototüüp. (Lawrence 2001: 24) Benedictuse idee kloostrielust on, et klooster pole ainult koht patust hoidumiseks, vaid ka ühiselus oluliste vooruste kuulekus, vaikimine ja alandlikkus arendamiseks. Ta näeb vajadust kindla võimuhierarhia järele kloostris. Kõrgeim autoriteet kloostris on reegel ise. Selle piiranguga on võim peaaegu täielikult koondunud abti kätte. Kloostris on aga veel mitmeid teisi ametimehi, kellel kõigil on oma ülesanded
Pirita purjespordikeskus, Linnahall. Kunstide süntees - Kalevi Spordihal Nomeklatuuri korterelamud - erilises seisuses inimestele tehtud hooned, teaduseakadeemia maja Rävala puiesteel, traditsionalismi (silepind, kelpkatus) ja stalinismi stiili (pidulikud sambad) segu. Korterid on võimsad, 200m2, teenija toaga ja tagant uksega. Põhjamaade eeskuju - tähtsaks sai assümmeetria, madala kaldega viilkatused, puidu ja tellise kombineerimine. Ta oli küll modernismi sees, aga oli soojem ja inimlikum modernism. Paneelmaja 1-464 on palju igalpool ja hrussostska. Kino ,,SÕPRUS'' Peeter Tarvas+ August Volberg Modernismi alguspunktiks loetakse Alar Kotli laululava. loeng viimane (Neo)Brutalism - paljas betoon Le Corbusier - parlamendihoone Team X (10) hakkasid rääkima stiili Le Corbusielt üle ja spst tulebki sinna ette neo ehk uus brutalism. Ideed olid neil hästi ilusad aga need ei kukkunud neil hästi välja. Üks selgemaid tähtteoseid oli Smithsoni tehtud keskkool
stabiilsuse eest. 07.12.10 Küberneetika inimene ja tema eksistentsi teatud tingimusesd. Loome sünteesime õiged tingimused, oleme võimelised produtseerima ka õigeid kogemusi. Teatud tingimustel luua teatud kogemusi. Inimese programmeerimine. Pole olemas identiteeti, subjekti tootmine on, identiteedi loomine. Blade Runner kujutletavaks järjeks Assimovile. Toodang põgeneb. Me ei suuda empaatia võimet kasutada, et eristada replikante inimestest. ,,Veel inimlikum kui inimene ise, on meie eesmärk". Inimlikkust on võimalik siirdada. Turing Kui inimene on masinlik, mõistame masinlikes seostes, siis inimese ravi nende probleemide vastu, saab olla midagi tehnilise ümberlülituse sarnast. Äkki pole elus olemine kõige väärtuslikum asi? Muuta ennast võimalikult masina sarnaseks, mida saab ümber seadistada ja koost lahti võtta. Kraftwerk. ,,Inimlikus mõttes on seda kasulikum, mida masinlikumad me oleme
- Frankfurdi koolkond- segu oodsast sotsioloogiast ja psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast , kats e paiguatada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse. Lingvistiline marksismi käsitlus , psühholoogiline marksismi käsitlus ( valitsejad panevad oma võimu maksma läbi keele või psühholoogiliste eetoditega.) - Kultuuriline ja analüütiline marksismi, feminism .Kui saabub naiste poolt valitsetav maailm tuleb see palju inimlikum. Lääne- ja Kesk-Euroopas marksistlikud jõud marginaliseeruvad II MS järel. Kommunism polF praktika , mis pol tegemisel võtab erinevaid vorme ,olenevalt ajast ja piirkonnast, kus seda praktiseeritakse, kuid mis väidavad ennast pärinevat marksismist . II MS väljuvad kõige kommunismilembeliste riikidena Prantsusmaa ja Itaalia. Itaalias on komm kujunenud põhiliseks põrandaaluseks Mussolinivastaseks jõuks.Koguvad võimu .Prantsusmaal
Omandas kultuuri (meem). 140. Inimlaste ( Hominidae ) kaks vormilist perekonda: nende evolutsioonisuundade võrdlus. Üldjoontes kaks perekonda: vanem, väljasurnud “lõunaahv” (Australopithecus) ja temast hiljem lahknenud inimene (Homo). Australopithecus oli algusest peale püstikõndija. 4,2 miljoni aasta eest elanud vanimal tuntud liigil A. anamensis (parempoolsel pildil paremal) oli alalõualuu veel pikk, nagu inimahvidel. Veidi hilisemal liigil A. afarensis (vasemal) – palju lühem, inimlikum. Viimase 3 miljoni aasta sees on maailmas elanud üheaegselt mitmeid inimlaste liike, väljaarvatud praegu. Perekond Australopithecus hargnes kaheks klaadiks. Ühed, A. robustus ja A. boisei, olid jämedamate luude ja hammastega, ilmselt spetsialiseerusid taimtoidule. Kolmas liik, A. africanus, jäi segatoiduliseks, oli saledam, ja väiksema erinevusega sugude vahel. Viimasest sai alguse perekond Homo. Umbes 2 miljoni
perekonnadraamast ja markisistlikust ideoloogiast. See tekst saab veel tähtsamaks ka selletõttu, et sellest tehti esimene mängufilm pärast II MS. See paneb alguse Eesti filmikunsti tõusule. Selle perioodi sees on ilmekad lained, mis tekivad kampaaniakäigus. esimene laine sõjatraagika kasutus ja saksa viha, aga siis hakkavad tulema uued lained: võitlus rahvuslusega. Jakobson oskab reageerida aktuaalsetele teemadele. Aadu Hint Kraadivõrra inimlikum oma tekstides teemavalikute ja lahenduste poolest. Kui Jakobson valdab ülihästi standardset lahendust, siis Hindil on asi nurgelisem. Eriti eenduvad kaks omavahel seotud näidendit: 1947 "Tagaranna meeste kalakuunar" 1949 "Kuhu lähed, seltsimees direktor?" Riskeerib ohtliku teemaga: nimelt kaluriküla kollektiivis mõistetakse hukka autoritaarset juhtimisstiili ja see teema oli Stalini isikukultuse ajal riskantne. Jakobson ja Hint kui draama kõige juhtivamad autorid sellel ajal. Proosa
See tähendab, et üks klassikalistele reeglitele vastav kirjandus laguneb väikesteks kirjandusteks, kus autorid loovad oma poeetika. See lause on metafoor sellele, et väljenduslikke keeli, võimalikke poeetika süsteeme ja arusaamu heast ja ilusast kirjandusest tekib üha enam juurde. Tuglast näitavad teisest valgusest ka tema abikaasa Elo Tuglase päevikud, millest üks käsitleb 20ndate lõppu ja 30ndaid ja teine osa käsitleb 50ndaid. Sealt avaneb ka jälle hoopis teistsugune, inimlikum Tuglas ja tema kõrval avanevad inimestena seal veel ka paljud teised tollased kirjanikud ja kultuuritegelased. Need võiks samasse konteksti veel asetada. KV: Siin kindlasti mingile faktile lisatakse ilukirjanduslik kommentaar. Interpreteeriv suhtumine on siin väga jõuline. ,,KUUM" Süzee ühel kuumal suvepäeval kohtuvad mingi linna tühermaal kolm noort inimest Ruuben, Eneken ja Ing. Tärkab armastus ja teose alapealkirjaks ongi ,,Lugu noorest armastusest".
Monoloogide rohkus autosakramentaalides, Calderon sai panna mängu oma poeetilise ande ja kirjutada pikki monolooge. Goethe jumaldas Calderoni, isegi tema pidi tunnistama seda Calderoni nõrka külge oskamatus luua karaktereid. Calderoni näidendid meenutavad suurejoonelisi pannoosid, tihti võrreldud maalikunsti teostega. Seni kuni Tirso ja Lope olid veel elus (Calderon oma loomingu õitsengu ajal) oli ka Calderon ise soojem ja inimlikum ja mitmekesisem, see hoidis teda sellel joonel. Kui teised lahkusid ja tandem jäi Calderoni jaoks, muutus ta külmemaks, kaugenes looduse sfääri, muutub üha enam iseendaks, liigub selle poole, mis on talle ainuomane. Eelkõige oli ta poeet ja seejärel alles dramaturg. Tema loomingu teisest perioodist leiame värvikaid ja sooje näidendeid, näiteks 1629. aastal kirjutatud ,,Nähtamatu daam" (originaalis ,,Daam-kodukäija"), selles näidendis on äratuntav
surmab inimese. Kõik poisi ümber langetas ta meeleolu. Poiss tundis endiselt tema ette ilmunud tüdruku ees hirmul. Poiss tahtis tema haardest vabaneda, kuid ei pääsenud. Tüdruk hakkas jooksma. Nad läksid merre, ja sealt avanes neile rand, mille loodus poisile ei meeldinud. Nad jõudsid iha templisse. Tüdruk vägistas ta. Poiss tahtis küll surra, kuid armastas tüdrukut endiselt. Poiss tahtis, et kõik oleks inimlikum. 55 -poiss põgenes peale seda metsa. Poiss jäi kauaks liikumatult istuma. Hakkas kostuma tuttavat viisi. See tuletas meelde poisile kodu, mälestused. Mälestused ja olevik segunesid. Ta nägi taaskord tüdrukut. Poiss mõistis, et see on tema surm, see on naine, see on meestesööjate maa. Poiss haaras mõõga ja ründas sellega tüdrukut, nüüd mõistis ka tüdruk. Ta hakkas nutma, ta suri aeglaselt
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 14 Inimlikkus on loomalikkus .Inimesed hindavad “inimlike” omadustena (emotsioonid, tajud, suhtlemine jne) omadusi, mis on samamoodi olemas kõrgematel loomadel (koerad, delfiinid, ahvid, lõvid, elevandid jne) .Ratsionaalset mõtlemist (keerukate reeglite õppimist ja nendest keerukate järelduste tegemist, ettekalkuleerimist) peavad inimesed “külmaks”, “ebainimlikuks” jms. .Downi tõbe põdev nõrgamõistuslik on palju “inimlikum” kui jõhker börsihai või fanaatiline matemaatik. .Seega: “inimlikkus” tavatähenduses on “loomalikkus”. .See, mis eraldab inimest teistest loomadest, on esmajoones ratsionaalne mõtlemine, mida inimesed ei pea “inimlikuks”. .Mõtlemine on inimese jaoks võõras ja raske ja ebaloomulik tegevus, ning inimene on kehv mõtleja: enamik tema ajust on analoogiline teiste loomadega ja spetsialiseerunud “inimlike” st. “loomalike” oskuste jaoks. ITK 2007, Kalev Pihl
kuid tegelikult on selles enamat, seda noormees endale päriselt ei tunnista. Ta küll m?tles, et k?igel muul pole tähtsust, kui ta vaid silla saaks ?igel hetkel hävitatud, kuid hingep?hjas oli teadmine, et päris missioon on rohkemat. See kõige suurem, Elu Ülesanne. Teha ära niipalju kui võimalik, võidelda surmani ja edasigi; ka siis, kui süda lakkab tuksumast, vähendada vaenlaste hulka. Ta ei saanud midagi teha sinna, kui teine, inimlikum ja loomulikum pool temas kaasa kõnelema hakkas. Süda kiskus teda mujale, eemale sõjast ja Ülesandest. Kohtudes Mariaga oli Robert Jordan valiku ees: kas hoida kõvasti kinni oma sõjamehe-minast või loobuda kogu sellest kohusetundlikkuse-jamast ja teha kõik, et ta naine saaks elada rahulikku, muretut abielu. Esialgu hoidus ta üldse selle otsuse peale mõtlemast, tõrjus kohustust. Hiljem, võrreldes reaalseid võimalusi oma unistustega, nägi ta, et kõik ei saa mingil juhul minna nii,
Te peate ära sõitma!“. Dagmar Normet, Avanevad uksed, Tallinn 2001, lk 214. Klooga laagris Klooga laagrit peeti vangide hulgas heaks. Seda on maininud ellujäänud, kes viibisid mitmes laagris. Siin asusid töökojad puit- ja betoondetailide valmistamiseks Waffen-SS-i vägedele. Laagris töötasid meistrite ja ametnikena palgalised kohalike elanike hulgast. Sellepärast oli laagrirežiim veidi inimlikum. Vangivalvuriteks olid mobiliseeritud eestlased, kes ei suhtunud vangidesse vaenulikult. Kui juudid käisid metsas puid langetamas, siis lubati neil külastada ümberkaudseid talusid. Seal leidus inimesi, kes püüdsid 87 aidata vähese lisatoidu või inimliku sõnaga. Üks neist oli Elviine Hinsberg. Ta on rääkinud, et mitu tuttavat
nn kapitaalehitus. Paradoksaalne küll, kuid sellele nn sotsialistlikule majandusmudelile tuli NSV Liidus igati kasuks asjaolu, et seadusi ei täidetud kuigi täpselt ja kõikjal valitses võrdlemisi suur korra- lagedus. Tänu sellele toimis ka teatud iseregulatsioon majanduses ning ühiskonnas üldse. NSV Liidu ebatäiuslikult funktsioneerinud ligadi-logadi sotsialism oli Saksa DV-s toiminud süs- teemist hulga inimlikum. Näiteks 1985. aastal Gorbatšovi algatusel välja kuulutatud alkoholismivastase kampaania käigus selgus ilmekalt seaduste mittetäitmise ja korralageduse kompenseeriv mõju. Venemaal, kus seadusi pole kunagi täidetud ja ilmselt täitma ei hakatagi, elati ning joodi rahulikult edasi. Eesti NSV-s püüti aga rumalaid vene seadusi saksa täpsusega täitma hakata ning sellise tegevuse
Koridoris seisis Felton: ta oli .kaasa toonud naise, kellest eelmisel päeval kõneles ja kes just äsja oli kohale jõudnud. Naine lähenes mileedi voodile ja pakkus talle oma abi. Mileedi oli tavaliselt kahvatuvõitu ja seepärast võis tema jume eksitusse viia inimese, kes teda nägi esmakordselt. «Mul on palavik,» ütles ta, «ma pole kogu pika öõ jooksul silma kinni saanud, ma kannatan' hirmsasti. Kas teie olete inimlikum, kui oldi minu vastu eile? Pealegi palun ma ainult seda, et mul lubataks voodisse jääda.» «Kas te tahate, et kutsutaks arst?» küsis naine. Felton kuulas seda kahekõnet sõnagi lausumata. Mileedi mõtles, et mida rohkem inimesi teda ümbritseb, seda suuremat hulka tuleks tal ennast haletsema panna ja seda enam suureneks lord Winteri valvsus. Pealegi võib arst deklareerida, et tema haigus on puhas teesklus, ja mileedi, kelle esimene katse oli
annaabi.ee 
