Heli omadused Kõrgus Kõrgus sõltub õhu võnkumise kiirusest 1Hz=1 võnge sekundis Helihark=440Hz=440 võnget 1 sekundi jooksul Inimkõrv on võimeline kuulma 16Hz kuni 20000Hz Infrahelid- jäävad allapoole kuulmispiiri Ultrahelid-jäävad kuulmispiirist kõrgemale Absoluutne kuulmine- suutmine peast määrata noodi kõrgust Heli tugevus ehk dünaamika Kuulmislävi on piir mis eraldab kuuldamatuid helisid kuuldavatest helidest db- helitugevuse mõõtühik 130db- suurim helitugevus mida inimkõrv suudab taluda Müra- segav, tugev heli. Pikapeale tekitab tervisehädasi näiteks peavalu, unetus, stress, lihaspinge, keskendumishäired. Kaja hilinenud heli Akustika-teadus, mis uurib heli omadusi ja käitumist erinevates ruumides ning materjalides.
Müra ja Vibratsiooni mõju keskkonnale Müra Müra ehk lärm on mitteperioodiliselt võnkuv heli. Müra on tehnika arenguga kaasaskäiv probleem, mida alahinnatakse ja millele ei pöörata tähelepanu. Detsibell on müra mõõtühik mis võrdub vähima helitugevuse muutusega mida eristab inimkõrv. Helitugevust mida inimkõrv pole enam suuteline tajuma, nimetatakse nulldetsibelliks. Mürareostus Keskkonnamüra on õhus leviv soovimatu või kahjulik heli Võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt Euroopa Liidu rohelises raamatus `'Tuleviku mürapoliitika'' väidetakse, et ligikaudu 20% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müratasemega, mis on terviseekspertide hinnangul lubamatult kõrge
füsioloogilised: kõla e. tämber, tugevus, kõrgus, vältus vältuse määrab heliallika võnkumise kestus, märgitakse nootidega – väljendavad vältuste omavahelisi suhteid inimese kuuldediapasoon on 16-16000/20000 Hz (alla 16 Hz – infraheli, üle 20000 Hz – ultraheli) dünaamika – helitugevuste organisatsioon kuulmislävi – heli absoluutne alumine lävi valulävi – absoluutne ülemini lävi eristamislävi – minimaalne tugevuse muutus, mida inimkõrv tajub, u 1 dB resonaator – heli tugevdamiseks nt kõlakast, suuõõs resonants – mingi teise keha kaasavõnkumine heliallikaga võrdsel võnkesagedusel tämber – kõlavärving, kõrva poolt tajutav heli koostis ühes helis on palju osahelisid, tämber sõltub osahelide arvust ja tugevusest, iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit keskaja vältused: maxima, longa, brevis, semibrevis, minima, semiminima, fusa, semifusa paus – heli puudumise vältus
KÕRV Marite Kõrv on inimesel nii kuulmis kui ka tasakaaluelund. Millistest osadest koosneb kõrv? Väliskõrvast Keskkõrvast Sisekõrvast Väliskõrv koosneb... Kõrvalestast Välisest kuulmekäigust Milleks on vaja trummikile? Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu Teine osa vastutab tasakaalutunnetuse eest Mis kaitseb kõrvu? Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab m...
See kuidas me tajume ruumi sisekliimat sõltub ka inimese organismist (individuaalsed iseärasused) näiteks lapsed üldjuhul ei tunne külma. Ruumi sisekliima sõltub ka inimeste füüsilisest aktiivsusest. Kuumad ja külmad tööruumid-mõjuvad organismidele erinevalt näiteks organismi kurnatus, alatoitlus, treenimatus, organismi vedelikukogus. Müra Müra on ebakorrapäraste helide kogum, mis koosneb suurest hulgast erineva sageduse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Inimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20- 22 000 Hz, kõige tundlikum sagedus on 4000 Hz Müra mõõdetakse detsibellides (dB) Suhteliselt ohutu intensiivsus on 85 dB 100 dB võib inimene saada kuulmishäired 120 dB inimese valulävi NB! Kuulmine ei taastu! Kui jäädakse kurdiks siis igaveseks Näiteid müra kohta Absoluutne vaikus 0 dB
Pikilainetuses keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Laineid iseloomustavad füüsikalised suurused: 1)võnkeamplituud x0 2)periood T(s) 3)sagedus f(Hz) 4)lainepikkus (m) 5)laine levimise kiirus v=f (m/s) Ülesanne: Lainepikkus on 200m ja sagedus 0,06Hz. Leia laine levimiskiirus. ANDMED: LAHENDUS: =200m v=f f=0,06Hz v=200m . 0,06Hz=12m/s LEIDA: v=? Üheks lainete liigiks on helilained. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 20 000 Hz. Infraheli sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli sagedus on suurem kui 20 000Hz Vaakumis heli ei levi. Heli levimiskiirus 0°C õhus ja normaalse õhurõhu puhul on 332m/s. Temperatuuri tõustes heli kiirus kasvab. Näiteks 15°C juures on 342m/s ja 100°C juures 386m/s. Helivaljust mõõdetakse detsibellides. Inimese valulävi on 130db. Muusikaline heli: Müra: Ülesanded:
Kuid isegi saama, kui linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute vabrikutöölistel läheduses, kaebasid, et neil on aina tekkis raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist. Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. MÜRA TUGEVUSE KATEGOORIAD I KATEGOORIA - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad II KATEGOORIA - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid
2. sagedusteooria - Kogu basilaarmembraan võngub erinevate helikõrguste esitamisel. Spetsiaalsete karvarakkude ja auditoorse närvi ergastussagedusest sõltub helikõrguste eristamine. Mis on heli? Millist Õhus leiduvate molekulide L3 helivahemikku suudab süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv inimkõrv eristada? suudab eristada 20-20 000 Hz (Hz) Mida mõõdetakse Võimsust, intensiivsust L3 detsibellides? Kuidas toimib L2 tasakaalumeel ja L3 kuidas on see seotud nägemisega? L4 Nimetage valguse Neeldumine, peegeldumine ja murdumine L3 omadused. Millist nähtava valguse
· Meie oleme võimelised tajuma vaid väga kitsat vahemiku 380-760 nanomeetrit. Võnkuvad osakesed · Heli sunnib võnkumisest, mis paneb aineosakesed liikuma niiviisi, et ühte kohta osakesed kuhjuvad, teises kohas aga nende hulk jällegi kahaneb. · Heli tekkib seal, kus leidub osakesi, mis võivad liikuda.(mustades aukudes ja tähtedes) · Maailmaruumis on helilained sageli sedavõrd suured ja aeglased, et nende sagedus moodustab miljondiku sellest, mida inimkõrv kuuleb. · Maailmaruumi objektid ümisevad, sumisevad või kumisevad madalamatel sagedustel 20 Hz · Inimese kõrv kuuleb sagedusi vahemikus 20-20 000 Hz · Helilaineid on võimalik registreerida alles siis, kui nad põhjustavad märgatavaid nähtusi keskkonnas Päike heliseb nagu kell · Päikese käitumist uurivad helioseismoloogid täheldanud perioodilisi helilaineid või võnkumisi, mis tekivad Päikese pinna all · Helilained tabavad esmalt Päikese pinda
HELIKIIRUSE MÄÄRAMINIE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 Tööülesanne Helikiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, ostsilloskoop, inimkõrv ja silm. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v f kus v on lainete levimise kiirus, .λ -lainepikkus, f -sagedus. Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril,näiteks 0°C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v vo 1 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Töökäik: 1
ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. erineva kõrgusega helide signaali Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad eristamine? erineva sagedusega võnkeid ning muundavad saadud info närviimpulssideks 13. Mis on heli? Millist Heli on õhus leiduvate molekulide helivahemikku suudab inimkõrv süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv suudab eristada? (Hz) eristada helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse Detsibellides mõõdetakse heli tugevust. detsibellides? 15. Kuidas toimib tasakaalumeel Tasakaalumeel aitab hoida tasakaalu ning ja kuidas on see seotud nägemist ühtlustada. Koostöös nägemisega? tasakaalumeelega toimub kujutise automaatne stabiliseerimine. 16. Nimetage valguse omadused
saamiseks 1928. aastal Maurice Martenot' poolt ehitatud Ondes Martenot puhul oli tegu helisagedusi liitva instrumendiga, vaid selle erinevusega, et helikõrguste muutmiseks oli vaid üks traat. Olivier Messiaen kasutas seda instrumenti oma Turangalîla-sümfoonias, ning Arthur Honegger oratooriumis "Jeanne d'Arc tuelriidal" (Jeanne d'Arc au bûcher). Muusika ja müra mõju inimesele Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. Müra tugevuse kategooriad I KATEGOORIA - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad II KATEGOORIA - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates III KATEGOORIA - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted)
valida. Heli kvaliteedi kohalt on selline "tegutsemisvabadus" osutunud väga heaks teguriks. Parimad tänapäeva mp3-kodeerijad võimaldavad teha juba nii head "jälge", et pakitud muusika eristamine originaalist on päris raske või isegi võimatu. Tundub ju uskumatu eriti teades, et heli pakkimisel on hävitatud kohati kuni 90 protsenti. MP3 vormingus heli pakkimise edukus põhineb aastaid tagasi väljatöötatud psühho akustilisel mudelil, mis kirjeldab, kuidas inimkõrv on võimeline kuulma teatud sagedusi (inimese kõrva poolt kuuldava sageduse ulatus on umbkaudu 20 Hz kuni 20 000 Hz ja kõige tundlikum sagedustele 24 KHz). Helifaili pakkimisel kaotab fail oma suurusest ligi 90%, mis on saavutatud selle läbi, et keerukad algoritmid filtreerivad välja sagedused, mis pole inimkõrva poolt kuuldavad. Protsessi käigus saab määrata ka erinevaid pakkimistihedusi. Ühe minuti pikkune MP3
Mida tihedam aine, seda kiiremini heli levib. Õhus c=344 m/s. 3. Missugune on kuuldava heli sagedusvahemik? Inimhääle sagedusvahemik? Kuuleme 20...20000 Hz, teravalt 1000...5000. Kõneala on 300...3000 Hz. 4. Mis on detsibell? Miks kasutatakse detsibellskaalat? Kuidas see on seotud inimese subjektiivse helitugevuse tajumisega? Detsibell on sümboolne ühik, kahe ühesuguse suuruse logaritmiline suhe, mida kasutatakse heli mõju kirjeldamiseks. Inimkõrv suudab vastu võtta helitugevuste vahemikku suhtega 1:1000 000 000, mida on lihtsam käsitleda arvuliste näitajatena 0...160 dB. 5. Missugust heli võiks iseloomustada helitugevusega 0 dB, 20 dB, 60 dB, 75 dB, 120 dB? 0 dB kuuldelävi, 20 dB helistuudio, 60 dB suur kauplus, 75 dB tugev kõne 1m kauguselt, 120 dB valulävi. 6. Mida väljendab valem Lp = 20 lg p/po, kus po = 2x10-5 N/m2?
· Amplituud · Heli levimine · Helitugevus · Detsibell (decibel), tähis dB. Digitaalne helisalvestus · Helifailid · Helifailide parameetrid · Diskreetimissagedus; Mõõtühikuks Hz · Diskreetimissuurus; Analoogne helisalvestus · Analoogtehnika puhul muundatakse muusikariistade või inimhääle tekitatud helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks. · Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et inimkõrv tajub analoogseadmetes tekkinud lineaar ja- ja mittelineaarmoonutusi pigem meeldivana kui ebameeldivana (pehme, nn. "analoogkõla") Ajaloost... · Esimesed helisalvestusseadmed olid mehhaanilised: fonograaf ja grammofon · 1974 - Philips demonstreeris aparatuuri nii videokujutise kui ka heli salvestamiseks laserplaadile digitaalsignaalide jadana. · 1978 - tulid müügile videotehnika digitaalsed seadmed. · 1981 - Philips'i 30-sentimeetrine andmeplaat.
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
Kõige tundlikumad on mobiiltelefonide mõjule lapsed. Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad aga infrahelid. Müra ehk lärm on mitteperioodiliselt võnkuv heli. Müra on tehnika arenguga kaasaskäiv probleem, mida alahinnatakse ja millele ei pöörata tähelepanu. Detsibell on müra mõõtühik mis võrdub vähima helitugevuse muutusega mida eristab inimkõrv. Helitugevust mida inimkõrv pole enam suuteline tajuma, nimetatakse nulldetsibelliks. Näiteid: · 10 dB tuule sahin metsapuudes · 70 dB keskmise tihedusega liiklus · 90 dB suurlinna liiklus tipptunnil · 90...130 dB elektrikitarr · n140 dB äsja startinud reisilennuk mõnekümne meetri kõrgusel. Müra toime inimorganismile on kumulatiivne ja kahjustused võivad ilmneda alles aja möödudes:
ajju. 12.Kuidas toimub Sisekõrvas paikneb tigu võtab erineva kõrgusega sisekõrvas erineva helisid vastu erineva piirkonnaga, nt madalad helid kõrgusega helide signaali teo tipus oleva piirkonnaga ja kõrged helid võtab eristamine? vastu keskkõrvale kõige lähemal olev piirkond 13. Mis on heli? Millist Heli on õhus leiduvate molekulide süstemaatiline helivahemikku suudab võnkumine. Inimkõrv suudab eristada inimkõrv eristada? (Hz) helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse Detsibellides mõõdetakse heliintensiivsust ehk heli detsibellides? tugevust. 15. Kuidas toimib Tasakaalumeele vajalikuks toimimiseks on tasakaalumeel ja kuidas vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas , just on see seotud poolringkanalis. Gravitatsioon muudab nägemisega? vedeliku asendit, karvarakud võtavad
võib olla kuni 35dB , sosin 20-30 dB, tavavaljusega kõne 60 dB, vahetunnimelu koolis 80 dB, suurlinna liiklus tipptunnil 80-90 dB discosaal või lennukimootor 5 m kaugusel-130 dB, kosmosesüstiku start 200 dB. Eriti ohtlik on pikaajaline viibimine tugeva valjusega keskkonnas, samuti järsk vali heli. HELI KÕLA ISELOOM EHK TÄMBER. Võnkumapandud keel võngub nii tervikuna kui OSADE KAUPA. Osade võnkumisel tekivad hoopis uued helikõrgused, aga neid kõrv ei kuule. Inimkõrv kuuleb täisvõnkest tekkivat heli. Osavõngetest tekkivad helid (OSAHELID) aga lisavad helile "värvi ja mahlakust". Mida rohkem osavõngetest tekkinud osahelisid, seda kaunim kõla. Ilma osavõngeteta võnkumist nimetatakse SIINUSVÕNKUMISEKS , sellest tekkivat heli SIINUSHELIKS. Iseloomulik sellele on terav, psüühiliselt halvastitalutav kõla (näit.telefonitorust kostev toon). Looduses ei esine siinusvõnkumist!
võib olla kuni 35dB , sosin 20-30 dB, tavavaljusega kõne 60 dB, vahetunnimelu koolis 80 dB, suurlinna liiklus tipptunnil 80-90 dB discosaal või lennukimootor 5 m kaugusel-130 dB, kosmosesüstiku start 200 dB. Eriti ohtlik on pikaajaline viibimine tugeva valjusega keskkonnas, samuti järsk vali heli. HELI KÕLA ISELOOM EHK TÄMBER. Võnkumapandud keel võngub nii tervikuna kui OSADE KAUPA. Osade võnkumisel tekivad hoopis uued helikõrgused, aga neid kõrv ei kuule. Inimkõrv kuuleb täisvõnkest tekkivat heli. Osavõngetest tekkivad helid (OSAHELID) aga lisavad helile “värvi ja mahlakust”. Mida rohkem osavõngetest tekkinud osahelisid, seda kaunim kõla. Ilma osavõngeteta võnkumist nimetatakse SIINUSVÕNKUMISEKS , sellest tekkivat heli SIINUSHELIKS. Iseloomulik sellele on terav, psüühiliselt halvastitalutav kõla (näit.telefonitorust kostev toon). Looduses ei esine siinusvõnkumist! TÄHELEPANU!!
ning külvates metsi ja niite korraga tuhandevärviliste lilledega.´ Kord püüdis elusa hirve ning teine kord tõi ta metsast kulli. ´Kas te ei märka, et armastan teid! Olen kui kloun teie kõrval, üksnes pilkeks, irvitamiseks ja ajaviiteks. Olen kui kerjus, kes on sunnitud elama armust ja heldusest.´ ´Tahaks võtta teid kui lindu peole ja vaadelda teie kohkunud silmi. Ma annaks teile uued nimed, missuguseid pole veel ükski inimkõrv kuulnud. Ma hoiaksin, kallistaksin teid. Tahaksin kõndida teiega käsikäes üle väljade, orgude, jõgede. Pehmel samblal oleks meie ase, ja siis näitaksin teile tähti taeva öises sisenduses.´ Ütleb, et on muinasteadlane. Pärlid eretasid ta käes, kuid olid külmad ja ta olevat siiski unistaja, säärane kentsakas laululind, kes hoolib rohkem päikesest, lilledest ja väikesest Ellost kui varandusest.
• Nektar • Puuviljad • Putukad • Teised selgrootud • Kala • Imetajate ja lindude veri Kajalokatsioon • Nahkhiired orienteeruvad kajalokatsiooni abil. • Väljastatud ultraheli (sinine) põrkub objektidelt tagasi (punane). • Nahkhiir saab kaja analüüsides aru, millise putukaga on tegemist ja kui kaugel see asub. • Eesti nahkhiirte sonarite tippsagedused on vahemikus 20 000-55 000Hz • Inimkõrv kuuleb 20-20 000 Hz Nahkhiirte aastaring Eestis Kevad Nahkhiired ärkavad talveunest aprillis, siis kui putukad öösiti lendama hakkavad. Viimased ärkajad lahkuvad talvituspaikadest mais. Esimese ülesandena peab hoolsasti
- Tragö’tes esitati soololaule ja laulvaid dialooge (vahelsus kooriga) - Tragö autorid: Sophokles, Aischylos - Komö autoreid: Aristophanes - Muusikast sai iseseisev kunst e musike - Muusade kunst - lauldes ettekantud luule (laul & luule) Muusika teooria: - Pythagoros & Platon pooldasid ranget korda (rajasid helide matemaatilise õpetuse - ioonia, diooria jm) - Aristoteles & Aristoxenos arvasid, et inimkõrv on otsutaja - Laadidele pani lõpliku aluse Ptholemaius - 5.Vana-Rooma 2.saj I pool - 5.saj lõpp - Lähtuti Vana-Kreeka muusikapärandist (ka palju muutusi) - Rohkem muusikainstumente - Hakati kasutama nii täis kui pooltoone - Hakati korraldam kontserte (ka ilmatantsu ja lauluta) - Orkester esines iseseisvalt - Klakööri e elukutseline plaksutaja - Tekkis uus kunstlik pantomiim, kus tantsu abil kujutati sündmuste käiku
HELID JA INIMKÕRV MIS ON HELI? Heli tekkimiseks peab olema midagi, mis võngub. Selleks võib olla trumminahk, kitarrikeel, häälepaelad - võimalusi on väga palju. Võnkuma saab hakata ka õhk, kui ta surve all läbib avaust. Võnkumine kandub edasi õhu- või veeosakestele, isegi puidule või metallile - ka seal on osakesed, mis võnkumisest haaratud saavad. Väikesed õhuosakesed - molekulid - pressitakse võnkumise mõjul teatud suunas kokku. Need osakesed panevad omakorda liikuma neist eespool asuvad osakesed, samal ajal, kui nad ise tahapool asuvast hõrendusest (kuna enamus osakesi võnkuja survel oma ruumiosast minema peletati) tagasi kistakse. Nii tekibki võnkumine, mis ahelreaktsioonina levib keskkonnas - õhus või vees. Kui õhuosakeste võnkumine meie kõrvani jõuab, kandub võnkumine meie trumminahale, sealt läbi luukeste süsteemi sisekõrva. Seal võtavad meelerakud võnkumise vastu ja tõlgivad meie ajule arusaadavasse elektriliste impulsside keel...
varjatud peensusi ei mõistnud aga oma igapäevase eluga tulid toime nemadki. Kõik inimesed oskasid ussisõnu, mida päris ammustel päevadel olid meie esivanematele õpetanud muistsed ussikuningad. Minu sündimise ajaks oli kõik muutunud. Vanemad inimesed veel mingil määral ussisõnu kasutasid, aga tõelisi tarku oli nende seas väga vähe; noorem sugupõlv aga ei viitsinud raske keelega enam üldse vaeva näha. Ussisõnad pole lihtsad, inimkõrv suudab vaevu tabada kõiki neid juuspeeni erinevusi, mis lahutavad ühte sisinat teisest, andes lausutule sootuks teise mõtte. Samuti on inimese keel esialgu võimatult kohmakas ja paindumatu ning kõik susinad kõlavad algaja suus üsna sarnaselt. Ussisõnade õppimist tuleb alustada just nimelt keelele mõeldud harjutustest selle lihaseid tuleb treenida päevast päeva, et keel muutuks sama vilkaks ning osavaks kui maol. See on esiotsa kaunikesti tüütu ja seetõttu pole imestada, et
aktiveeruvad erineva helisagede korral. Madalasageusega helid kohateoora järgi annavad signaali just nendele retseptoritele, mis paiknevad teo tipu osas (kõige kitsam), keskmise sagedusega helid stimuleerivad retseptoreid, mis paiknevad teo keskmises osas ja kõrge sagedusega helid panevad võnkuma selle piirkonna teos, mis on kõige lähemal keskkõrvale (kõige laiem). 3. Mis on heli? Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli on õhus võnkuvate molekulide kogum 20 Hz- 20 000 Hz 4. Mida mõõdetakse detsibellides? Helide valjust 5. Kuidas toimib tasakaalumeel ja kuidas on see seotud nägemisega? Selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas olevates poolringkanalites. Gravitatsiooni muutuste korral tekib samuti muutus vedeliku asendis. Endolümfi (milles vedelik paikneb) asendi muutus stimuleerib
● Tragöödiates esitati soololaule ja koorilaule ● Vana-Kreeka tuntumate tragöödiate autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides ● Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes ● Muusikast sai iseseisev kunst MUSIKÉ - muusade kunst, mis oli lauldes ettekantud luule (koos tantsuga) - Hellenismi ajajärk (330. aastad-146. eKr) Muusikateooria: ● Platon + Pythagoras = range kord ● Aristoteles + Aristoxenos = inimkõrv on otsustaja - Kasutusel olid 7-astmelised helilaadid, millele pani lõpliku aluse Ptolemaios - Apolloni kultus - lüüra. kitara, forminks - Dionysose kultus - aulos, barbiton, süürinks - Pillid: paanivile, kitara, aulos ja topeltaulos Vana-Rooma 2. saj I pool eKr - 5. saja lõpp pKr - Lähtuti vanakreeka muusikapärandist - Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes - Orkester dirigendiga(jalalöögid) saateks laulule
Lindude kuulmise eripäraks on ka see, et nad on suutelised eristama toone, mis järgnevad üksteisele väga kiiresti. See, mida inimesed lindude laulu kuulates vaid ühe helina kuulevad, võib tegelikult olla kuni 10 toonist koosnev, üksteisele kiiresti järgnevate häälitsuste seeria. Linnud on võimelised neid eristama. Isegi kõige lihtsamate lindude tekitatavad hääled sisaldavad tõenäoliselt palju rohkem informatsiooni, kui inimkõrv on võimeline kuulma (Miksike, http://www.miksike.ee). Linnulauluhommikud Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kevadistel varahommikutel kõiki huvilisi õppima linnulaulu ning kuulama muud huvitavat lindude elust-olust. Kohtumispaigaks on tavaliselt Raadi kalmistu. Pildil metsvint (Foto: Toomas Tuul, www.loodusring.ee) Nii on võimalik algajal huvilisel teha endale selgeks rasva- ja sinitihane, metsvint ja
suhu ning ta pikkus on 15-16 meetrit, see on pool emast. (Loomade elu 7 köide Imetajad 1987) Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaalad on üksikuitlejad. Harva on neid näha 2-3 koos. Omavahel suhtlevad nad väga mitmesuguseid hääli kasutades. On kindlaks tehtud selliseid häälitsusi nagu ruigamine, ümisemine, soigumine. Osa häälitsusi on nii madalad, et inimkõrv neid ei kuule. Vees on nad rahulikud, toitudes liiguvad 10-15 km/h. Ehmudes võib nende liikumiskiirus olla aga üle 40 km/h. Siis arendavad ta lihased võimsust üle 500 hobujõu. Sinivaal ja inimesed Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Tema suur keha töödeldi ümber rasvaks, liha kasutati toiduks, kiused kuulusid korsettide, harjade jm. Valmistamiseks
Elektrokardiogramm südame film: elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. Südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Süstoolne toon tekib süstoli alguses madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses kõrgem ja katkendlik. Mõõdetakse fonokardiograafia abil meetod, mis võimaldab uurida südame tone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis. · Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e.süstoolne maht vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab: 60-80 ml rahuolekus. 100 140 ml kehalise töö ajal. Sõltub: südamesse saabuva vere kogusest ; südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab 1 min.jooksul:
keha kogusest (võrdub muusikalise heli helikõrgusega) Heli kui füüsikalist nähtust iseloomustavad heli füüsikalised omadused. Kui heli läbib inimese kuulmiselundid, teiseneb füüsikaline heli füsioloogiliseks heliks ehk tekib kuulmine. Füsioloogiline heli muutub psüühiliseks ehk muusikaliseks heliks. Tekib helitaju. Heli muusikaliste omaduste peamine erinevus heli füüsikalistest omadustest seisneb selles, et inimkõrv pole võimeline tajuma väga väikeseid nihkeid heli füüsikalistes omadustes. Alles muutuste lähenemisel teatud piirini registreerib inimene selle muutusena ka muusikalises omaduses. See seaduspära on omane ka teistele aistinguliikidele ja on tuntud psühholoogias kui Weberi seadus: ärrituse suuruse lisa, mis on vajalik ärrituse suuruse muutumise märkamiseks, on kindlas suhtes ärrituse varasema suurusega. Seetõttu on erinevaid võnkesagedusi palju rohkem kui erinevaid heli kõrgusi
proportsionaalne. Näiteks võtab vähem kui tunni, et jõuda 25 dBA TTS 2-ni, kuid täielik taastumine võtab ikkagi umbes 16 tundi. Alaline kuulmise kaotus pideva müra tulemusena Pidevalt mürale alistumise korral tekib alaline kuulmiskahjustus. Tavaliselt ilmneb see kõigepealt 4000 Hz juures. Seejärel edasise kahjustamise korral kuulmine väheneb 3000 6000 Hz juures. Edasi jätkub kuulmise kaotus 4000 Hz juures ning levib üle laia sagedusriba. 4000 Hz on sagedusala, milles inimkõrv on kõige tundlikum. See on näidatud joonisel 4, mis esitab kuulmise kaotuse kõveraid sõltuvalt müra mõjumise ajast ja sagedusest. Ameerika Tööstusliku Hügieeni Assotsiatsioon on ühendanud paljudest allikatest andmeid, mis iseloomustavad kuulmise nõrgenemist ja ühendanud need figuuriks erinevate vanusegruppide jaoks, keda müra mõjutab tööl. See kokkuvõte on toodud joonisel 5. See joonis näitab iga vanusegrupi jaoks kuulmiskahjustuste tekkimise tõenäosuse. Joonis 4
vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda näiteks rongi mööda sõitmisel. Rongi poolt tekitatava heli helikõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti. Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu? Tegemist on infraheliga . Seda ei tajuta helina Kirjelda heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Inimkõrv suudab eristada 20-20 000 Hz. Heli iseloomustavad sagedus (füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis), keerukus, amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine. Peegeldumine- heli kokkupuude pinnaga, osa energiast põrkab tagasi. Heli murdumine- muutused sagedusmustris, kui heli läheb üle ühest keskkonnast (materjalist) teise. Mida detsibellides mõõdetakse
uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptsioon võib olla kahesuunaline 1) Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon, kuumisadaptsioon vaikuses viibimisel. Konkreetne näide: Keskööl jalutades ei pruugi alguses kuulda L appihüüdeid Emajõe kaldal. Kuid pärast mõneagset vaikuses viibimist suudab inimkõrv eristada tuulemühast vaikseid helisid: Elu ei hellita, ei ta hellita. 2) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Harva tunneb L riidesolekut üle keha tärkavate puuteaistingutena. 3) Selektiivne adaptsioon Kestval valikulisel kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes.
lähemal. Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani ning madalad helid - kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Erutumise sagedus vastavuses laine sagedusega. Kõrgemate helide puhul on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr. Mis on heli? Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli on õhus liikuvate molekulide süsteemi järgi võnkumine. Inimene kuuleb helisagedusi 20 Hz - 20 000 Hz Mida mõõdetakse detsibellides? Detsibellides mõõdetakse helitugevuse taset. Kuidas toimib tasakaalumeel ja kuidas on see seotud nägemisega? Tasakaalumeel annab meie märku pea liikumisest, mis tuleneda tahtlikest liigutustest või välisest jõust. Aitab meil aru saada kus on ,,üleval", kus on ,,all" ja kas me liigume stabiilsel
tehakse 44 100 korda ühe sekundi jooksul, siis lihtne arvutus näitab, et ühe sekundi heli salvestamiseks kulub 88 200 baiti, ühe minuti salvestamiseks kulub järelikult 5292000 baiti ehk umbes 5 MB mäluruumi ning seda ühe kanali jaoks, stereoheli salvestamiseks kuluks tervelt 10 MB. Selleks, et helifaile mugavamalt varundada ja vahetada saaks on välja mõeldud, mitmeid erinevaid algoritme, kus helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat tehnoloogiat: rastergraafika ja vektorgraafika. Rastergraafika on tehnoloogia, kus graafiline kujutis salvestatakse iga kujutise punkti kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: Punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis
Võib tekkida peegeldumisel mingilt takistuselt või keskkonna ebaühtludelt. Seisevlaine amplituud olened otselaine ja peegeldunud laine faaside vahest.Paisud-punktid, kus 2x=±n saavutb amplituud maksimaalse vaartuse. Sqlmed- punktid, kus 2x=± (n+1/2) on vqnkeamplituud null 13.Helilaine (võrdlus valguslainega) tahkes, vadeles või gaasilises keskkonnas leviv meh. võnkumine (elastsuslained). Kuuldav heli on sagedusega 16Hz 20kHz 14.Infraheli mille sagedus on <16 Hz, inimkõrv ei kuule. , , . (, )., , , ,.. ( (.. ), , - ) Ultraheli mille sagedus on >20 kHz, inimkõrv kaa ei kuule. . . . , ( ). - (, D2, - . , .. , , - - ). 15.Heli valjus on kuulmispaistingu tugevuse mõõt. Sõltub heli efektiivrõhust ja sagedusest. Helivaljuste võrdlemiseks kasut. Suurust L, mida nim. Helivaljuste tasemeks. Voolamine 1.Bernoulli võrrand , ( )
ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. erineva kõrgusega helide signaali Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad eristamine? erineva sagedusega võnkeid ning muundavad saadud info närviimpulssideks 13. Mis on heli? Millist Heli on õhus leiduvate molekulide helivahemikku suudab inimkõrv süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv suudab eristada? (Hz) eristada helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse Detsibellides mõõdetakse heli tugevust. detsibellides? 15. Kuidas toimib tasakaalumeel Tasakaalumeel aitab hoida tasakaalu ning ja kuidas on see seotud nägemist ühtlustada. Koostöös nägemisega? tasakaalumeelega toimub kujutise automaatne stabiliseerimine. 16. Nimetage valguse omadused
helide puhl on tähtsam aga erutuse määr. Me suudame üpris täpselt öelda, kust mingi heli tuleb. Taoline lokalisatsioon on võimalik tänu mitmetele märkidele, sealhulgas vasaku ja parema kõrva signaali täpne võrdlus, ning ka tänu sellele, et jälgitakse, kuidas signaali jõudmine kõrvadesse muutub, kui pead kergelt vasakule või paremale pöörata. 8. Kirjelda heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Helilained – (õhus leiduvate) molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused: Amplituud - helilaine kõrgus, helilaine surve. Heli valjus, intensiivsus Lainepikkus - helilaine/surve ajaline kestus. Keerukus – helilainete kuju (tämber). Sagedus – laineharjade arv sekundis. Heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid 9
Sisekõrv: seal asub kõrva kõige olulisem osa e tigu, teos paiknevad omakorda meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus toimub helide tajumine. Helikõrgusi eristatakse erinevate kõrva osadega, heliallika asukohta aitab tuvastada võngete erinev ajaline jõudmine kõrva. Lennuki `'kõrvad lukku'' nähtus tuleneb rõhkude järsust muutusest. 8. Kirjelda heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli on õhus leiduvate molekulide süstemaatiline võnkumine. Heli levimise kiirus õhus on 344m/s. Inimese kõrv suudab eristada vahemikku 20-20 000 Hz. 9. Mida detsibellides mõõdetakse? Heli valjust NÄGEMINE 10. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Nt pea kallutamine paneb liikuma sisekõrva poolringkanalites oleva viskoosse vedeliku, mis omakorda liigutab kanalite ühes otsas olevaid karvarakke.
seletamisega! (alla 50 Hz sageduse puhul võngub kogu membraan) · Sagedusteooria (ehk jooksva laine teooria) autor G. von Bekesy (Nobeli preemia 1961) leidis, et Helmholtzil oli õigus vaid osaliselt: ovaalakna stimulatsioon paneb võnkuma basilaarmembraani ja heli kõrguse taju sõltub tõesti lainetuse kohast, kuid see on nii keskmiste ja kõrgemate sageduste puhul. Kuid madala, näit. 50 Hz sageduse korral võngub juba kogu membraan ja inimkõrv tajumadalamaidki helisid. Sagedusteooria kohaselt on ka membraani võnkesagedus seoses stiimuli sagedusega, ning see sagedus kantaksegi üle närviimpulssideks. 9. Kirjeldage vestibulaarelundi toimemehhanisme, millise teise meele toimimisel on tasakaalumeel oluline ja milles see seisneb? · Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu
Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? 1) stiimuli vastuvõtt retseptorites 2) transduktstioon ja kodeerimine 3) aju (esmane kuulmisala tempraalsagaras) Broadmanni kuulmisalad 41,42 14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) 20-20 000 Hz. Heli iseloomustavad sagedus (füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis), keerukus, amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine. Peegeldumine- heli kokkupuude pinnaga, osa energiast põrkab tagasi. Heli murdumine- muutused sagedusmustris, kui heli läheb üle ühest keskkonnast (materjalist) teise. 15. Teisendage 0
Lained kannavad edasi energiat. Ruumis levivad lained kõikides suundades, haarates järjest suuremat piirkonda ruumis, mistõttu laineallikast saadud energia jaotub üha suurema võnkuma hakkavate osakeste arvu vahel. Üheks lainetuse liigiks on helilained. Heli on rõhulaine, mis gaasides ja vedelikes levib pikilainena, tahketes kehades aga kombineeritult. Helirõhk (p) on helilaines esineva rõhu ja antud ruumipunktis heli puudumisel eksisteeriva atmosfäärirõhu vahe. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 ...... 20 000 Hz.Ûlemine piir (20 000 Hz ) on inimestel väga erinev ja väheneb inimese vananemisega. Inimhääle piirid on 64 Hz (madalam, bassi noot) ja 1300 Hz (ülemine, soprani noot ) Klaveri helistik on vahemikus 27,5...... 4096 Hz. Esimese oktavi ,, la " on pillide häälestuse lähteheli sagedusega 440 Hz. Tõstes telefonitoru nn. ,, vaba toon" peaks olema 440 Hz. Inimkõrv on kõige tundlikum 1000...
Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse. Helikõrguste eristamine - Eritatakse eri osadega Heliallika koha määramine - Võngete erinev ajaline jõudmine kõrva. Kõrvad lukku - Rõhkude vahe pärast. 14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli = (õhus leiduvate) molekulide süstemaatiline võnkumine. 20 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik). Helilaine amplituud(füüsikaline suurus) = jõud pindala kohta = heli valjus Heli intensiivsus(füüsikaline suurus)= võimsus/energia hulk pindala kohta = heli valjus (vaste psüühikas) Helilainesagedus(füüsikaline suurus) = heli kõrgus (vaste psüühikas) Omadused: Helilainete peegeldumine, helilainete murdumine
Kvantimismüra on siis kirjapandud ja tegeliku väärtse vahe. Signaali ja kvantimismüra võimsuste suhe on SNR = 6 dB/bit dünaamiline diapasoon on süsteemi või seadme puhul mingi parameetri lubatud maksimaalse väärtuse ja selle parameetri minimaalse registreerimist võimaldava väärtuse suhe. Nt inimese kõne diapasoon on 70…7000 Hz. Audiofailide kokkupakkimisel kasutatakse ära inimkõrva puudujääke (Psühhoakustiline mudel) ja eemaldatakse helid, mida inimkõrv nkn ei kuule. Veel kuna kõvem heli katab inimese jaoks nõrgema heli ära, siis võetakse ka need nõrgad helid välja, mis on kaetud “maskeeritud” tugevama heli poolt. See on maskeerimisefekt. dB
muud kui vaatlejani jõudvate lööklainete ,,koor". Kas siis pilvedevaheline kaja ei mängi üldse rolli? Tegelikult tõesti mitte. Oma ehituselt on, nagu eelpoolgi mainitud, pilved hõredad ja seetõttu jääb kaja neilt inimkõrvale tajumatuks. Samas ei saa väita, et kaja pilvedelt, kui nähtust, iseenesest olemas ei oleks. On küll. Ülitundliku aparaadi, sonari, abil on seda ka võimalik registreerida, ent inimkõrv ei suuda seda kaja tajuda. 3.2. Keravälk Keravälgu läbimõõt on enamasti 10 30 cm. Kujult on keravälgud kas ümarad, pirni või lindikujulised. Mõnikord on keravälkudel ka saba. Mõned inimesed on näinud keravälgu sees niiditaolist mustrit ja kirjeldavad keravälgu sisemust, kui "lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on seest üleni täis helendavaid jooni". 3 See on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses 17
Madalaim kuuldav heli 16 21,5 m Klaveri madalaim heli 27,5 12,4 m Bassilaulja madalaim heli 60 5,7 m 1. oktaavi "la" 440 78 cm Koloratuursoprani kõrgeim heli 1500 22 cm Klaveri kõrgeim heli 4186 8,2 cm Kõrgeim kuuldav heli 20 000 1,5 cm · Inimkõrv suudab eristada kõrguse järgi helisid kuni 0,2 % täpsusega ( st et näiteks 400 Hz korral saab aru kas on 401 või 400 Hz) Heli tämber · Kuidas me aru saame, et mängivad erinevad pillid või laulavad erinevad lauljad? Heli värvingu ehk tämbri järgi. Lisaks põhitoonile , mis määrab ära heli kõrguse ja on kõige tugevam, helisevad heliallika veel teiste sagedustega ( muusikaline heli). Heli spekter on analoogiline optilise spektriga.
seda tehakse 44 100 korda ühe sekundi jooksul, siis lihtne arvutus näitab, et ühe sekundi heli salvestamiseks kulub 88 200 baiti, ühe minuti salvestamiseks kulub järelikult 5292000 baiti ehk umbes 5 MB mäluruumi ning seda ühe kanali jaoks, stereoheli salvestamiseks kuluks tervelt 10 MB. Selleks, et helifaile mugavamalt varundada ja vahetada saaks on välja mõeldud, mitmeid erinevaid algoritme, kus helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Lisalugemist: wikipedia.org Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat tehnoloogiat: rastergraafika ja vektorgraafika. Rastergraafika on tehnoloogia, kus graafiline kujutis salvestatakse iga kujutise punkti kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: · punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis peab olema kirjeldatud
määral. See toime avaldub nii signaali amplituudi (joon.1.7), kui ka faasi muutustes (joon.1.8). K K=f(f) f Joon.1.7 Amplituudi muutused kajastuvad võimendusteguri sagedussõltuvuses ja seda sõltuvust nimetatakse amplituudi-sageduskarakteristikuks (joon.1.7). Faasimuutused kajastuvad faasisageduskarakteristikul(joon.1.8). Inimkõrv ei taju faasimoonutusi ja seepärast ei ole helivõimendite puhul faasimoonutused olulised. Küll on need aga olulised automaat- reguleerimissüsteemi kuuluvatel võimenditel, kus sellised moonutused võivad oluliselt mõjutada süsteemi stabiilsust. f Joon.1.8 Sagedusmoonutuste määra iseloomustatakse võimendusteguri muutumisega
nihke th sõltuvus sagedusest on nõutava harmooniliste grupi ulatuses sirge KOKKUVÕTE: Faasimoonutus on olulise tähtsusega impulss- ja TV-signaalide võimendamisel, kus faasimoonutused on rangelt limiteeritud. Helisignaalide võimendamisel ei ole faasimoonutusel erilist tähtsust, sest inimkõrv tajub küll võnkumiste spektri harmooniliste amplituudide suhet, kuid ei taju harmooniliste vahelisi faasinihkeid. Amplituudi sageduse ja faasi sageduse karakteristikute määramise asemel hinnatakse impulss-signaali võimendeid sageli siirdekarakteristikute abil, mis võimaldab kindlaks teha impulssmoonutuste suuruse ja laadi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
