Toomas Nipernaadi (4)

TOOMAS NIPERNAADI
Toomas Nipernaadi oli 40. aastane ning elukutseline kingsepp. Ööd veetis ta metsades, järvede ääres või jõekäärudes, päikese tõustes aga sõtkus tuleaseme ning kõndis jälle edasi. Tal polnud kiiret ega sihti ning ta oli veidi iseäralik. Ta oli pikk ning lahja , ta suured silmad olid täis rõõmu. Uudishimulike pärimistele vastates naeris ta laia suuga ning rääkis, et rändavat niisama veidi ringi, et vaadata, kustpoolt maa õige lahti on. Väsides istus teeäärele, mängis kannelt ja laulis , kuid hääl oli tal kriiskav ja inetu.
Krootuse talu perenaine oli Liis Nõgikikas.
Ta pojad olid Peetrus , Paulus ja Joonatan .
Krootuse karjuseks oli aga Janka .
Mika - pärdik (maksis 50 kuldrubla).
Liisi pojad olid kartnud ema rohkem surmast, sest kadunuke oli olnud väga valju iseloomuga , ta raske rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad.
Milla - ta vend oli Janka, kes Millat oma õeks ei tunnistanud. Samuti ei sallinud teda Krootuse talu pärijad, kes püüdsid Milla abitu ja vana isa kalavõrke näpata. Nipernaadil oli taluostuga väike tagamõte, et ta ´ostab´ talu ja siis saab Milla endile perenaiseks ja Milla oligi nõus. Kuid tüdruk tegi päeval talus tööd ja siis ruttas jälle koju, et isa eest hoolitseda- Nipernaadi küll katsus teda meelitada nii kandle, laulu kui jutuga , kuid tütarlaps ei lasknud end eksitada.
Nipernaadi tõi Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile jama kaela, et tema pärast trambiti pärdikujahis rukkipõld, raiuti salu maha, varastasid kirve ja sae. Samuti ässitas ta kino äri alustama ja Lätimaale pärdiku järgi minemast.
PÄRLIPÜÜDJA
Toomas Nipernaadi oli pikk ja kuivatanud, nägu oli päikesest põletanud ja soonine, suur kõver nina oli ees kui põiki kirves . Ta on lapselikult koomiline ja koguni arg, ta suurte silmade üle kasvasid kulmud kui põõsad. Kogu ta olemises oli midagi artistlikku ja naiivset. Ta käib nagu harakas edevalt hüpates ja kareldes, pikad käed tuules veheldes. Ta käib vilistades ja trallidades. Ütles, et tuleb kaugelt ja rändab niisama ringi ning vahel lõhub ka tööd teha. Ta ei armastanudki nii väga tööd teha, kuid ta käskis ja juhatas sulaseid ning tüdrukuid ja nood jooksid kui koertest puretud. Perenaine oli temasse armunud ning ei osanud Nipernaadit küllalt kiita ja hellitada.
Nipernaadi arust peab ainult tema vaeva nägema, teistel on ükspuha- mingu kasvõi talu hukka, et kuidas läheb ta minema, kui kõige tähtsam töö jääb tegemata.
Tralla - tal on valged ning kõõrdi silmad, punased põsed olid söödud rõugearmidest, tal olid paksud huuled ning ta oli karjane ja teenija .
Ello - peretütar
Meelitab Ellot:
´Vaadake ometi, kuis kiirgavad kahvatus taevas kevadöö tähed. Kas tohin ma sellest teile rääkida? On midagi kirglikku ja haiglast meie põhjamaises kevades: ta tuleb kui tormihoog äkki, lõhkudes jäised katted ning külvates metsi ja niite korraga tuhandevärviliste lilledega.´
Kord püüdis elusa hirve ning teine kord tõi ta metsast kulli .
´Kas te ei märka, et armastan teid! Olen kui kloun teie kõrval, üksnes pilkeks, irvitamiseks ja ajaviiteks. Olen kui kerjus , kes on sunnitud elama armust ja heldusest.´
´Tahaks võtta teid kui lindu peole ja vaadelda teie kohkunud silmi. Ma annaks teile uued nimed, missuguseid pole veel ükski inimkõrv kuulnud . Ma hoiaksin, kallistaksin teid. Tahaksin kõndida teiega käsikäes üle väljade, orgude, jõgede. Pehmel samblal oleks meie ase, ja siis näitaksin teile tähti taeva öises sisenduses.´
Ütleb, et on muinasteadlane.
Pärlid eretasid ta käes, kuid olid külmad ja ta olevat siiski unistaja , säärane kentsakas laululind, kes hoolib rohkem päikesest, lilledest ja väikesest Ellost kui varandusest.
´Vaata armas Ello, nüüd tahaksin ma teada, kas võiksid mind veidi armastada , või pean ka endale tellima tütarlapse linnast.´
´Kui mu pärlipüüdjad ja kullakaevajad siia jõuavad, ehitame siia endile lossi. Ning sealt ülevalt vaatame, kuidas sipelgate hulgad askeldavat jõe juures.´
Meelitab Trallat:
´Ma ei tea tõesti mitte, armas Tralla, miks teenid sa selles talus ning ei lähe minema!´
´ Roni tagasi vaiba alla ja ole üsna muretu . Ma istun su voodi äärel ja räägin niisama veidike juttu .´
Silitab naise pead ja ütleb ´Ah sina väike narmas . Miks kutsuvad nad sind Totter- Trallaks, säärane mõistlik ja armas tütarlaps!´
´Oh sina väike viristaja, kui palavad on sinu käsivarred ja pehmed su juuksed. Ütle, Tralla, kas tahaksid mind endale meheks? Asuksime elama keset metsa. Ja ühe lehma ostaksime endile, säärase punase lehma valge täpiga otsaesisel.´
´Kes õpetas sind vaatama nii armsasti kõõrdi? Kas sa ei õpetaks ka mulle, see on nii kena! Vaata, kui väikesed ja valged käed on sul, ütle, oled sa ise neid kunagi vaadelnud?´
Ametid: külarätsep-> meremees -> põllumees-> muinasteadlane
Pärlipüüdja: jões, mille ääres nad Elloga istusid rääkis ´muinasteadlane´ et selles jões peituvad pärlid, suured, puhtad pärlid kui pisarad ja Katariina ajal oli seal asundus, mis koosnes pärlipüüdjatest. Pärlid eretasid ta käes, kuid olid külmad ja ta olevat siiski unistaja, säärane kentsakas laululind, kes hoolib rohkem päikesest, lilledest ja väikesest Ellost kui varandusest.